- Mulgedium sibiricum (Lactuca sibirica) - siberi piimikas
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Lactuca sibirica (L.) Benth. ex Maxim.
Eesti nimi:
siberi piimikas
Sugukond:
Asteraceae – korvõielised
Iseloomulikud tunnused:
Lehed harilikult terved, vahel mõne suure hambaga, õhukesed, rohelised, hoiduvad enam-vähem rõhtsalt. Õied sinised. Üldkatise lehed tihedate violetsete täppidega. Seemnise lendkarvad kollakad, väga väikeste harjastega. Kõrgus 30-90 cm.
Bioloogia:
Mitmeaastane. Õitseb juulis, augustis.
Sarnased liigid:
Erinevus sarnastest liikidest:
Sarnane tatari piimikaga (Lactuca tatarica), kelle lehed meenutavad aga kitsaid hõlmiseid võilillelehti ja seemnise lendkarvad on lumivalged.
Kasvukoht:
Rannaniitudel, kivistel-liivastel randadel, ka hõredas roostikus.
Sagedusklass:
haruldane
Levik:
Üksikud leiukohad Põhja-Eestis.
Levikukaart: Eesti taimede levikuatlas
Looduskaitseline seisund:
LK II; Eesti Punase Raamatu (2018) ohukategooria: EN - ohustatud
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Ehitustegevus (sh teede, mänguplatside jne rajamine). Tallamine. Muud põhjused (kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutused väljaspool Eestit jne).
Kaitsesoovitused:
Liigi olemasolevate populatsioonide, kasvukohtade ja liigile soodsate elutingimuste säilitamine. Liiki võivad ohustada ka looduslikud rannikuprotsessid, näiteks tormide ja jääga kaasnevad muudatused rannajoones, mida ei saa kahjuks mõjutada.
Märkused:
Kasvab Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Vaata veebist:
http://dbiodbs.univ.trieste.it
http://dbiodbs.univ.trieste.it
eElurikkus:
https://elurikkus.ee/bie-hub/search?q=Mulgedium+sibiricum
