- Megalaria grossa - suur nööpsamblik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Megalaria grossa (Pers. ex Nyl.) Hafellner
Eesti nimi:
suur nööpsamblik
Iseloomulikud tunnused:
Tallus koorikjas, sile või nõrgalt krobeline; valkjas, sageli kohati kergelt rohekashallikas.
Viljakehad ümarad, 0,4-2 mm läbimõõdus; ketas tuhmmust; serv kettast kõrgem, läikivmust.
Eosed 2-rakulised, 20-30 x 10-15 μm. Epiteetsium, hüpoteetsium ja ekstsiipulumi välisosa rohekas- või sinakasmust (nähtav mikroskoobi all viljakeha ristlõigul).
Sarnased liigid:
Lecidella elaeochroma
Erinevus sarnastest liikidest:
Teistest mustade viljakehadega pisisamblikest kindlaks eristamiseks tuleks vaadata mikroskoopilisi tunnuseid.
Üks sarnane Eestis väga tavaline samblik on piir-kärnsamblik (Lecidella elaeochroma), aga sellel liigil on tallus hallikas- kuni kollakasroheline ja tallust võib ümbritseda (vähemalt ühest küljest) must serv, ka on sellel liigil väiksemad viljakehad (kuni 1 mm), mis vananedes kumerduvad. Kahtluse korral vaadata eoseid, piir-kärnsamblikul on need 1-rakulised ja laielliptilised.
Kasvukoht:
Kasvab peamiselt leht- ja segametsades vanematel puudel. Kõige sagedasem haaval ja saarel, kuid leitud ka teistel lehtpuudel.
Sagedusklass:
väga sage
Levik:
Suur nööpsamblik on Eestis väga sage. Enim leiukohti on teada Pärnumaalt. Seni puuduvad leiud riigi kirde- ja kagunurgast.
http://www.eseis.ut.ee/map_co_600/Megalaria_grossa.jpg
Looduskaitseline seisund:
LK III; Eesti Punase Raamatu (2019-21) ohukategooria: VU - ohualdis
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Metsamajanduslik tegevus.
Kaitsesoovitused:
Suure nööpsambliku kasvukohti tuleb säilitada looduslähedasena ning vältida metsaraiet; lisaks haavale ja saarele ka teiste puuliikide raiet, kuna see võib muuta niiskus- ja valgustingimusi. Liigi edasileviku soodustamiseks võiks ka kasvukohtade ümbruses võimalusel säilitada vanu haavikuid, saarikuid ja vastavaid segametsi.
