- Lecidea tessellata - perekonna näsasamblik liik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Lecidea tessellata Flörke
Eesti nimi:
Iseloomulikud tunnused:
Tallus koorikjas, areoleeritud, valkjas, helehall kuni pisut kollakas. Südamikukiht I+ sinakaslilla. Apoteetsiumid talluse sees või osaliselt selle pinnal; mustad; võivad olla võrdlemisi suured, Ø <1,5 mm, varakult ilma eristatava pärisservata. Epiteetsium roheline kuni sinakasroheline, N+ punane. Hümeenium värvusetu, 45–75 μm kõrge. Hüpoteetsium värvusetu kuni helepruun. Ekstsiipulumi servaosa sinakasroheline, siseosa värvusetu. Kotteosed lai-elliptilised, 7,5–11 x 3,5–6,5 μm, eose sein suhteliselt paks, <1(1,5) μm.
Sarnased liigid:
Erinevus sarnastest liikidest:
Kasvukoht:
Kasvab nii graniit- kui lubjakividel (erinevad liigisisesed varieteedid), mõnikord alustab oma elutsüklit kui lehtersamblike (Aspicilia) parasiit. Eestis on leitud vaid graniitkividelt.
Sagedusklass:
Levik:
Rohkem leiukohti on teada Lääne-Eestist, nii mandrilt kui saartelt (Saaremaa, Muhumaa), üksikleid on ka Põhja-Eestist (Lääne-Virumaa, Käsmu) ja Ida-eestist (Nina küla). Esmaleid Saare maakonnast Muhumaalt (A. Bruttan). Seejärel kogutud Harjumaalt Kakumäelt (1911), Läänemaalt Lihulast (1927) ja Vahase saarelt (1937). Enne 1970 a. leitud veel Harjumaalt Väänast (1947) ja Saaremaalt Mustaja-Kiidema lahe piirkonnast (1948). Peale 1970. a on teada Lääne-Virumaalt Käsmu ps. (1988), Läänemaalt Kaseküla alvarilt (1989) ja Tartumaalt Nina külastt (2021). Kokku on teada 9 esinemiskohast, EOO on 26350 km2, AOO on 36 km2. Kahest esinemiskohast Harjumaalt Kakumäelt (1911) ja Väänast (1947) ei pruugi olla kasvukoht säilunud.
Looduskaitseline seisund:
; Eesti Punase Raamatu (2019-23) ohukategooria: NT - ohulähedane
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Teadmata.
