- Gyalecta ulmi - jalaka-kauss-samblik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Gyalecta ulmi (Sw.) Zahlbr.
Eesti nimi:
jalaka-kauss-samblik
Iseloomulikud tunnused:
Tallus koorikjas, õhuke kuni paks, valkjas või hallikas.
Viljakehad sageli kogumikena, ümarad, kuni 2 mm läbimõõdus; ketas esialgu suletud, hiljem nõgus, oranžikas- kuni kastanpruun, noorelt õhukese valge härmakihiga; serv hele, paksu valge härmakihiga, tihti sakiline.
Eosed 4-rakulised.
Sarnased liigid:
Erinevus sarnastest liikidest:
Sarnase värvitooniga tallus ja viljakehad on ka mitmetel liudsamblikel (perekond Lecanora), kuid nende viljakehadel puudub jalaka-kauss-samblikule iseloomulik sakiline silmatorkava härmakihiga serv. Lisaks on liudsamblikel enamike liikide tallus K+ kollane ja eosed alati 1-rakulised.
Kasvukoht:
Kasvab peamiselt salumetsades vanade laialehiste puude, näiteks jalaka ja saare, korbal ning tüvel olevatel sammaldel. Lisaks on mitmel korral leitud lubjakivil kasvavatelt sammaldelt paepankadel.
Sagedusklass:
üsna haruldane
Levik:
Leitud võrdlemisi vähestes kohtades Lääne- ja Põhja-Eestis.
http://www.eseis.ut.ee/map_co_600/Gyalecta_ulmi.jpg
Looduskaitseline seisund:
LK II; Eesti Punase Raamatu (2019-21) ohukategooria: EN - ohustatud
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Metsade kuivendamine. Puuliikide osakaalu muutmine metsades. Metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine. Muud põhjused (kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutused väljaspool Eestit jne).
Kaitsesoovitused:
Et jalaka-kauss-samblik kasvab eelkõige vanades looduslähedastes metsades, peakski tema kasvukohti sellisena säilitama. Kindlasti tuleb vältida metsaraiet; lisaks laialehistele puudele ka teiste puuliikide raiet, kuna see võib muuta niiskus- ja valgustingimusi. Liigi edasileviku soodustamiseks tuleks vanemaid laialehiseid metsi võimalusel säilitada ka kasvukohtade ümbruses.
Paepankadel kasvavate populatsioonide säilitamiseks tuleb hoiduda pankade lõhkumisest või mingil muul moel kahjustamisest.
