- Fulgensia bracteata (Gyalolechia bracteata) - harilik särasamblik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Gyalolechia bracteata (Hoffm.) A. Massal.
Eesti nimi:
harilik särasamblik
Iseloomulikud tunnused:
Tallus poollehtjas (servas väiksed hõlmakesed, keskel koorikjas või kaduv), rosetjas või ebaühtlaselt fragmenteerunud, kuni 2 cm läbimõõdus, kollane, kohati valkja härmakihiga. Viljakehad sagedased; ümarad, kuni 2 mm läbimõõdus, oranžikaspruuni kettaga.
Sarnased liigid:
Gyalolechia fulgens
Erinevus sarnastest liikidest:
Sarnaneb Eestis haruldasele hõlmik-särasamblikule (Gyalolechia fulgens, end. Fulgensia fulgens), mille tallus on peaaegu lehtjas, selgelt eristunud hõlmadega; valkjas kuni kollane.
Kasvukoht:
Kasvab loopealsetel; nii vahetult lubjarikkal maapinnal kui sammaldel.
Sagedusklass:
sage
Levik:
Harilik särasamblik kasvab peamiselt Lääne-Eestis; kõige sagedasem Saaremaal.
http://www.eseis.ut.ee/map_co_600/Fulgensia_bracteata.jpg
Looduskaitseline seisund:
LK III; Eesti Punase Raamatu (2019-21) ohukategooria: NT - ohulähedane
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Liiki ohustab elupaiga (loopealsete) kvaliteedi langus.
Kaitsesoovitused:
Kasvukohtades tuleb vältida maapinna häiringuid, näiteks sõitmist ja tugevat tallamist. Samas mõjub negatiivselt ka kasvukohtade kinnikasvamine. Harilikule särasamblikule sobivate avatud loopealsete säilitamiseks on soovitatav mõõdukas karjatamine. Vajadusel peaks pealekasvavat kadastikku ka raiudes harvendama; seda külmunud pinnase ja lumikatte ajal, et talluseid mitte kahjustada. Liigi edasileviku soodustamiseks tuleks loopealseid säilitada ning võimalusel taastada ka kasvukohtade ümbruses.
Märkused:
Liigi varasem ladinakeelne nimi oli Fulgensia bracteata. Viidatud kirjanduses esineb liik nimega Fulgensia bracteata.
