- Cladonia convoluta (Cladonia foliacea) - leht-porosamblik (end. vask-porosamblik)
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Cladonia foliacea (Huds.) Willd.
Eesti nimi:
leht-porosamblik (end. vask-porosamblik), vask-porosamblik
Iseloomulikud tunnused:
Esitalluse soomused silmapaistvalt suured, 0,5-4(5) cm pikad ja kuni 1 cm laiad, ebakorrapäraselt hõlmised, üksikute ritsiinidega servades; ülapool kollakasroheline kuni -pruun, alapool valkjaskollane.
Podeetsiumid esinevad harva, on rohekaskollased, kitsaste karikatega ja kuni 2 cm pikad.
Sarnased liigid:
Erinevus sarnastest liikidest:
Leht-porosamblikuga sarnane liik vask-porosamblik (C. convoluta) kuulub tänaseks liigi leht-porosamblik (C. foliacea) koosseisu. Põhjuseks on sarnasused nii morfoloogilistes kui molekulaarsetes tunnustes. Vask-porosambliku soomuseid on peetud suuremateks ja robustsemateks kui leht-porosambliku soomuseid, aga esineb hulgaliselt eksemplare, mida on võimatu üheks või teiseks liigitada.
Kasvukoht:
Kui vask-porosamblik kasvab peamiselt lubjarikkal maapinnal loopealsetel, siis leht-porosamblik kasvab ka teistes avatud kasvukohtades, lisaks loopealsetele ka liivikutel ja nõmmedel.
Sagedusklass:
üsna haruldane
Levik:
Vask-porosamblik kasvab Eesti lääneosas; enim leide on Saaremaalt. Leht-porosamblik on Eestis sage, enamus leiukohti paiknevad samuti Lääne-Eesti saartel, aga vähesed leiud on teada ka Eesti mandriosast.
http://www.eseis.ut.ee/map_co_600/Cladonia_convoluta.jpg
Looduskaitseline seisund:
LK II; Eesti Punase Raamatu (2019-21) ohukategooria: NT - ohulähedane
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Ohuteguriteks on avamaastike (looniitude, nõmmede ja liivikute) võsastumine, ehitustegevus, metsastamine, tallamine. Eelkõige ohustab liigi elupaiku kinnikasvamine kadakate ja männiga.
Kaitsesoovitused:
Säilitada ja võimalusel taastada avatud loopealseid ja liivikuid. Loopealsete soovitatav majandamisviis on mõõdukas karjatamine ja vajadusel kadastiku hõrendamine, liivikutel mändide väljaraie. Vask-porosambliku kasvukohtades tuleb vältida liigset tallamist ning tugevaid maapinna häiringud. Vask-porosambliku elupaikade hooldustöid (kadakate või mändide väljaraie) ei tohiks teha raskete masinatega, soovitatavad on mootorsaag ja võsatrimmer. Hooldustöödeks sobib paremini vihmane ilm, kui samblikud on märjad, siis nad taluvad tallamist paremini. Kõige parem aeg kadakate ja männi väljaraieks loopealsel ja liivikul on lumine talv, mil lumi kaitseb samblikuvaipa. Karjatamise rakendamisel loopealsetel tuleks jälgida karjatamiskoormust ja vältida ülekarjatamist, vajadusel võib õhema mullaga samblikerohked tallamistundlikumad alad eraldada aiaga. Kindlasti ei tohiks liigi elupaigas toimuda ehitustegevust, taunitavad on ka muud maapinna häiringut põhjustavad ja elupaika muutvad tegevused (nagu näiteks 1950–80tel levinud loopealsete metsastamine).
Märkused:
Vask-porosamblik (C. convoluta) on tänaseks liidetud liigiga leht-porosamblik (C. foliacea). Seoses sellega on muutunud vask-porosambliku punase raamatu kategooria VU (ohualdis) asemel NT (ohulähedane). Samuti on muutunud liigi looduskaitseline staatus, kui liik vask-porosamblik kuulus teise kaitsekategooriasse, siis liigi leht-porosamblik koosseisus tal hetkel kaitse puudub.
Arvestades leht-porosambliku piiratud levikut Eestis – kasvab vaid väga spetsiifilistes, ohustatud kasvukohtades (avatud loopealsed, nõmmed ja liivikud) – oleme teinud ettepaneku võtta leht-porosamblik III kaitsekategooria liigina kaitse alla. Raamatus "Eesti suursamblikud" esinevad liigid Cladonia foliacea ja Cladonia convoluta eraldi.
Viide Randlane 2006 käib vask-porosambliku (Cladonia convoluta) kohta.
