- Cetrelia monachorum - munga-helksamblik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Cetrelia monachorum (Zahlbr.) W.L. Culb. & C.F. Culb.
Eesti nimi:
munga-helksamblik
Iseloomulikud tunnused:
Tallus lehtjas, kuni 10 cm läbimõõdus, hallikas; hõlmad ümarad ja servades tõusvad, valkjate servasoraalidega; nii üla- kui alaküljel punktikujulised valged pseudotsüfellid.
Sarnased liigid:
Cetrelia cetrarioides, Cetrelia olivetorum, Flavoparmelia caperata, Platismatia glauca
Erinevus sarnastest liikidest:
Väliselt samasugusest oliiv-helksamblikust (Cetrelia olivetorum) saab munga-helksamblikku eristada C reaktsiooni puudumise järgi (oliiv-helksambliku südamikukiht on C+ roosa). Sarnasest harilikust helksamblikust (C. cetrarioides) saab munga-helksamblikku eristada samblikuainete esinemise järgi õhukese kihi kromatograafia meetodi abil. Harilik helksamblik sisaldab antranoriini ning südamikukihis põhiainena perlatoolhapet ja väiksemates kogustes imbrikaarhapet. Munga-helksambik sisaldab ka antranoriini ning südamikukihis põhiainena imbrikaarhapet ja väiksemates kogustes perlatoolhapet.
Mõnevõrra sarnane on Eestis väga sageli puudel kasvav hall hõlmasamblik (Platismatia glauca), kuid viimasel puuduvad punktikujulised pseudotsüfellid, hõlmad on rohkem väljavenitatud, ebakorrapärasemad, ning talluse pinnal leidub nii soraale kui isiide.
Sarnaneb ka Eestis haruldase hariliku kitsesamblikuga (Flavoparmelia caperata), millel on samuti ümarate hõlmadega, lehtjas tallus, erinevalt harilikust helksamblikust on hariliku kitsesambliku hõlmad kerge kollaka tooniga ja hõlmade pinnal leidub nii näsajaid isiide kui kraaterjaid soraale.
Kasvukoht:
Kasvab (laialehiste) lehtpuude tüvedel (saar, remmelgas), niiskemates vanades segalehtmetsades.
Sagedusklass:
Levik:
Teada Pärnumaalt, Jõgevamaalt ja Tartumaalt.
Looduskaitseline seisund:
; Eesti Punase Raamatu (2019-21) ohukategooria: CR - äärmiselt ohustatud
VEP:
On VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Metsaraie (sh ümbritsevates eraldustes, mis võib mõjutada elupaiga mikrokliimat kuivemaks), saaresurm.
Märkused:
Kuna Eestis esinevate helksamblike eristamine välioludes ei ole võimalik, siis looduskaitses tuleks neid kindlasti käsitleda ühe liigina - ka ökoloogilistes nõudlustes pole erinevusi tuvastatud.
