- Caloplaca obscurella - perekonna kuldsamblik liik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Caloplaca obscurella (Körb.) Th. Fr.
Eesti nimi:
Iseloomulikud tunnused:
Tallus koorikjas, õhuke, sile või nõrgalt areoleeritud; hele- kuni tumehall (niiskena roheline); soraalid hajusad kuni arvukad, väikesed, ümmargused (Ø 0,1–0,3 mm), kraaterjad kuni lamedad, noorena piiritletud heledama servaga, hiljem see kaob; tekivad talluse põie-taoliste moodustiste purunemisel; soreedid rohekad või sinkjashallid, peeneteralised (Ø 20–30 μm). Võib esineda hall või must protallus. Viljakehad lekanoraalsed apoteetsiumid, esinevad võrdlemisi harva, väikesed (Ø <0,8 mm), alusel mõnevõrra nöördunud. Ketas lame; pruun kuni tumepruun; pärisserv ja talluseserv samuti pruunid, algul nähtavad, hiljem kaovad. Parafüüside tipud pruunid ja kerajalt laienenud (Ø 3–6 μm); epiteetsiumis puuduvad kollakas-pruunid kristallid, mis teiste kuldsamblike epiteetsiumis on tavalised. Kotteosed elliptilised, 10–13 x 6–8 μm, vahesein suhteliselt paks (4–8 μm), 1/2 või enamgi eose pikkusest.
Sarnased liigid:
Erinevus sarnastest liikidest:
Kasvukoht:
Kasvab vanemate lehtpuude toitaineterikkal koorel, ka puude jalamil; Eestis leitud vahtralt ja tammelt nii linna- kui mõisaparkidest, puiskoplist ja linnalähedasest metsatukast.
Sagedusklass:
Levik:
Teada 5 esinemiskohta Eesti eri paigus (Ra, Sa, Ta) (vt kaart). Eestis haruldane liik, vaid 5 esinemiskohta, sealjuures peale 2000. a (st viimase 3 põlvkonna jooksul) vaid 2 leidu Tartu mk-st. Siiski ei saa kindel olla, et asurkonna trend on kahanev, sest vanemad leiukohad on üle kontrollimata. Liik on võrdlemisi halvasti märgatav (enamasti steriilne, väikeste soraalidega pisisamblik, millel vaid harva esineb viljakehi) ja raskesti määratav (nt puuduvad samblikuained, mistõttu ka TLC ei anna kindlat määrangut).
https://www.eseis.ut.ee/map_plutof_300/Caloplaca_obscurella_kaart2023.png
Looduskaitseline seisund:
; Eesti Punase Raamatu (2019-23) ohukategooria: EN - ohustatud
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Vanemate lehtpuude hävimine parkides ja metsakooslustes