- Calicium tigillare - perekonna jalgsamblik liik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Calicium tigillare (Ach.) Pers.
Eesti nimi:
Iseloomulikud tunnused:
Tallus hästi arenenud, näsaline, ere kollakasroheline; mõnikord halvasti arenenud ja peaaegu substraadi sees. Apoteetsiumid tallusenäsade sees, üsna väikesed, Ø 0,4–1 mm, mustad, kirmeta. Eoskotid nuijad, lagunevad varakult, 18–22 x 6–7 μm. Kotteosed 2-rakulised, 17–21 x 10–11 μm, sileda pinnaga. Pükniidid alguses ümmargused kuni elliptilised, 160–190 x 105–125 μm, hiljem korrapäratu kujuga ning omavahel ühinenud. Püknidiospoorid elliptilised, 3–4 x 1,5 μm.
Sarnased liigid:
Erinevus sarnastest liikidest:
Kasvukoht:
Kasvab puidul, mõnikord ka männi kuivanud okstel, kuuse puidul või ka kase koorel. Peamiselt aga töödeldud puidul, postidel, aedadel ja vanade puitehitiste seintel.
Sagedusklass:
Levik:
Leitud Lääne-, Põhja-, Edela- ja Kesk-Eestist. Enne 1970 leitud 3 esinemiskohta: Risti, Paliveresoo (1929), Taevere Kaanoos (1948) ja Tupenurme (1965), EOO on 2500 km2, AOO on 12 km2. Peale 1970 on teada 6 esinemiskohta, EOO on 26500 km2, AOO on 24 km2. Kokku on esinemiskohti 11, EOO on 26500 km2, AOO on 44 km2.
https://www.eseis.ut.ee/map_plutof_300/Cyphelium_tigillare.png
Looduskaitseline seisund:
; Eesti Punase Raamatu (2019-23) ohukategooria: VU - ohualdis
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Ohuteguriks on vanade kuivanud puude vähenemine metsamaastikul (püstised kuivanud puud, tüükad) ning vanade puitehitiset vähenemine pärandkultuurmaastikul (aiapostid, küünid, jms.).
