- Bacidia rubella - punakas mõhnsamblik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Bacidia rubella (Hoffm.) A. Massal.
Eesti nimi:
punakas mõhnsamblik
Iseloomulikud tunnused:
Tallus koorikjas, koosneb terajatest kuni pulkjatest näsadest, hallikas- kuni kollakasroheline.
Viljakehad ümarad, kuni 1,3 mm läbimõõdus, algul lamedad, paksu servaga, hiljem kumerad ja sagaralised, tavaliselt võrdlemisi heledad, roosakad-oranžikad-beežikad, tuhmid, vahel kaetud valkja härmakihiga.
Eosed mitmerakulised, nõeljad, 45-70 x 2,5-4 μm.
Sarnased liigid:
Bacidia biatorina, Bacidia fraxinea, Bacidia polychroa
Erinevus sarnastest liikidest:
Sarnane teraline tallus on harvem esineval liigil tera-mõhnsamblik (Bacidia biatorina). Liike saab omavahel eristada viljakehade järgi – punakal mõhnsamblikul on need roosakad-oranžikad-beežikad, tuhmid, vahel kaetud valkja härmakihiga; tera-mõhnsambliku viljakehad on aga punakaspruunid ja läikivad. Ilma viljakehadeta steriilsete eksemplaride eristamine võib olla väga keeruline.
Saare-mõhnsambliku (Bacidia fraxinea) viljakehad on sarnased punakale mõhnsamblikule, kuid tema tallus on erinev, koosnedes madalatest kumeratest soomustest või näsadest.
Viljakehade poolest võib vahel sarnaneda ka Bacidia polychroa, aga selle liigi tallus pole teraline, harva vaid pisut näsaline, ka muutuvad selle liigi viljakehade sisestruktuurid K toimel purpurpunaseks.
Kasvukoht:
Kasvab vanematel puudel mitmesugustes kasvukohtades metsades, parkides ja puisniitudel. Kõige sagedamini leitud laialehistel puudel (jalakal, saarel, pärnal, vahtral jt.) ja haaval, kuid on teada ka mitmetelt teistelt puuliikidel, näiteks kadakalt, remmelgalt ja õunapuult. Võib kasvada ka puutüvel olevatel sammaldel.
Sagedusklass:
väga sage
Levik:
Punakas mõhnsamblik on Eestis väga sage ning levinud üle terve riigi.
http://www.eseis.ut.ee/map_co_600/Bacidia_rubella.jpg
Looduskaitseline seisund:
Ei ole kaitse all; Eesti Punase Raamatu (2019-21) ohukategooria: NE - hindamata
VEP:
On VEP'i indikaator
