- Bacidia laurocerasi - kirss-mõhnsamblik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Bacidia laurocerasi (Delise ex Duby) Zahlbr.
Eesti nimi:
kirss-mõhnsamblik
Iseloomulikud tunnused:
Tallus koorikjas, sile või praguline, mõnikord näsaline, valkjas- kuni rohekashall.
Viljakehad ümarad, kuni 1,2 mm läbimõõdus, lamedad ja kettast kõrgema servaga või kumerad, punakaspruunid (kuni mustad), küpse kirsi karva, läikivad.
Eosed mitmerakulised, nõeljad, 35-80(-90) x 2,5-4 μm.
Sarnased liigid:
Bacidia biatorina, Bacidia polychroa
Erinevus sarnastest liikidest:
Väga sarnaste viljakehadega on tera-mõhnsamblik (Bacidia biatorina), mille tallus on aga teraline. Sarnane on ka Bacidia polychroa, millel on samasugust värvi viljakehad, kuid need pole läikivad, eosed on veidi lühemad (kuni 70 μm) ja viljakeha sisestruktuurid värvuvad K toimel purpurpunaseks.
Kasvukoht:
Kasvab metsades peamiselt haaval ja laialehistel puudel, sh sagedamini saarel. Üksikud leiud on teada ka okaspuudelt (kuuselt).
Sagedusklass:
sage
Levik:
Kirss-mõhnsamblik on leiukohtade arvu põhjal Eestis sage; seni ei ole teda aga leitud riigi loodeosas ning läänesaartel.
http://www.eseis.ut.ee/map_co_600/Bacidia_laurocerasi.jpg
Looduskaitseline seisund:
LK II; Eesti Punase Raamatu (2019-21) ohukategooria: VU - ohualdis
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Metsahooldustööd. Puuliikide osakaalu muutmine metsades. Metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine. Lageraied.
Kaitsesoovitused:
Et kirss-mõhnsamblik kasvab peamsielt looduslähedastes metsades, peakski tema kasvukohti sellisena säilitama. Kindlasti tuleb vältida metsaraiet; lisaks haavale ja laialehistele puudele ka teiste puuliikide raiet, kuna see võib muuta niiskus- ja valgustingimusi. Liigi edasileviku soodustamiseks võiks ka kasvukohtade ümbruses võimalusel säilitada vanamaid metsi, kus leidub kirss-mõhnsamblikule sobivaid puuliike (eelkõige saart ja haaba).
