- Bacidia biatorina - tera-mõhnsamblik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Bacidia biatorina (Körb.) Vain.
Eesti nimi:
tera-mõhnsamblik
Iseloomulikud tunnused:
Tallus koorikjas, koosneb terajatest kuni pulkjatest näsadest, hallikas- kuni pruunikasroheline.
Viljakehad ümarad, kuni 1,3 mm läbimõõdus, lamedad, kettast kõrgema servaga, punakaspruunid (kuni mustad), läikivad.
Eosed mitmerakulised, nõeljad, 60-75 x 2,5-3,5 μm.
Sarnased liigid:
Bacidia rubella, Bacidia laurocerasi
Erinevus sarnastest liikidest:
Sarnane teraline tallus on sagedasemal liigil punakas mõhnsamblik (Bacidia rubella). Liike saab omavahel eristada viljakehade järgi – punakal mõhnsamblikul on need roosakad-oranžikad-beežikad, tuhmid, vahel kaetud valkja härmakihiga; tera-mõhnsambliku viljakehad on aga punakaspruunid ja läikivad. Ilma viljakehadeta steriilsete eksemplaride eristamine võib olla väga keeruline.
Väga sarnaste viljakehadega on kirss-mõhnsamblik (Bacidia laurocerasi), mille tallus on aga koorikjas sile või praguline, kuid mitte teraline.
Kasvukoht:
Kasvab peamiselt vanades segametsades. Peaaegu kõik Eesti leiud on haavalt.
Sagedusklass:
üsna haruldane
Levik:
Tera-mõhnsamblik on Eestis üsna haruldane ning seni on teda leitud vaid Pärnumaal ja Hiiumaal.
http://www.eseis.ut.ee/map_co_600/Bacidia_biatorina.jpg
Looduskaitseline seisund:
LK II; Eesti Punase Raamatu (2019-21) ohukategooria: VU - ohualdis
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Puuliikide osakaalu muutmine metsades. Metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine.
Kaitsesoovitused:
Et tera-mõhnsamblik kasvab eelkõige vanades looduslähedastes metsades, peakski tema kasvukohti sellisena säilitama. Kindlasti tuleb vältida metsaraiet; lisaks haavale ka teiste puuliikide raiet, kuna see võib muuta niiskus- ja valgustingimusi. Liigi edasileviku soodustamiseks võiks ka kasvukohtade ümbruses võimalusel säilitada vanemaid haava-segametsi.
