• Arctium nemorosum - salutakjas
• 
• Kaasaegne nimi: Arctium nemorosum Lej.
  Eesti nimi: salutakjas
  Sugukond: Asteraceae – korvõielised
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Varred enamasti allapoole käändunud harudega. Õisikud võrkvillata, läbimõõt üle 3 cm, viljumisajal ülalt avatud, õisikuraod erineva pikkusega. Õisikud 2-6 kaupa. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestega ühepikkused. Kõrgus 60-200 cm.
  Bioloogia: Kaheaastane. Õitseb juunist septembrini.
  Sarnased liigid: Arctium minus
  Erinevus sarnastest liikidest: Sarnane on väike takjas (Arctium minus), viimase õisikud on aga vähese võrkja villaga, kuni 2,5 cm läbimõõduga.
  Kasvukoht: Eelistab toiteainerikast parasniisket mulda. Võib taluda lühiajalist üleujutamist (lammidel). Kasvab salu- ja muude metsade servades ranniku lähedal. Kraavikaldad, teeservad, põõsastikud, niiduservad, sihid, rannavallid.
  Sagedusklass: väga haruldane
  Levik: Üksikud leiukohad Läänemaal, Pärnumaal, Suur-Pakril. Levikukaart: Eesti taimede levikuatlas
  Looduskaitseline seisund: LK II; Eesti Punase Raamatu (2018) ohukategooria: EN - ohustatud
  VEP: Ei ole VEP'i indikaator
  Ohutegurid: Avakoosluste kinnikasvamine, potentsiaalselt hübridiseerumine teiste takja perekonna liikidega..
  Kaitsesoovitused: Salutakjat võib ohustada eelkõige kasvukoha metsastumine, häiludeta tiheda puistu moodustumine (eriti kuusepuistu). Olemasolevates leiukohtades oleks kasulik tiheda puistu harvedamine, mis tagab, et elupaigad oleksid osaliselt avatud või hõredad, mis on vajalik taimede viljumiseks. Samas ei talu liik regulaarset niitmist.
  Märkused: Kõik takjaliigid annavad omavahel kergesti hübriide, neid leidub hajusalt eelkõige Lääne-Eestis. Kasvab Tartu Ülikooli botaanikaaias.
  Vaata veebist: Vikipeedia (liik) Vikipeedia (perek.) http://commons.wikimedia.org http://dryades.units.it http://dryades.units.it http://dryades.units.it http://dryades.units.it
  eElurikkus: https://elurikkus.ee/bie-hub/search?q=Arctium+nemorosum
  

Tartu Ülikool, 2021