- Arctium minus - väike takjas
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Arctium minus (Hill) Bernh.
Eesti nimi:
väike takjas
Sugukond:
Asteraceae – korvõielised
Iseloomulikud tunnused:
Lehed suured, munajad. Õisikud kobarjas liitõisikus. Õisikud vähese võrkja villaga, kuni 2,5 cm läbimõõduga, alumised sageli üksikult lehekaenaldes. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Seemnised 4-6 mm pikad. Kõrgus 50-120 cm.
Bioloogia:
Kaheaastane. Õitseb juulist oktoobrini.
Sarnased liigid:
Arctium nemorosum
Erinevus sarnastest liikidest:
Sarnased liigid on suur takjas (Arctium lappa), villtakjas (Arctium tomentosum) ja salutakjas (Arctium nemorosum). Suurel takjal ei ole võrkvilla peaaegu üldse ja tema õisikute läbimõõt on üle 3 cm. Villtakja õisikud on rohke võrkja villaga. Nii suure takja kui villtakja liitõisikud paiknevad erinevalt väikesest takjast tipmise kännasena (puuduvad üksikud õisikud lehekaenaldes). Väike takjas ja salutakjas sarnanevad pöörisja liitõisiku poolest. Hea eristamistunnus on seemniste pikkus - väikesel takjal on seemnised 4-6 mm, salutakjal 7-11 mm pikkused.
Kasvukoht:
Kasvab aedades, tee- ja põlluservades, kraavikaldades, prahipaikades, jäätmaades ja mudes häiritud kohtades hoonete ümbruses.
Sagedusklass:
Levik:
Hajusalt. Viimastel aastatel leitud rohkem Lääne-Eestist.
Levikukaart: Eesti taimede levikuatlas
Looduskaitseline seisund:
Ei ole kaitse all; Eesti Punase Raamatu (2018) ohukategooria: NT - ohulähedane
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Ohutegureid pole teada.
Märkused:
Kasvab Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Vaata veebist:
Vikipeedia (liik)
Vikipeedia (perek.)
eElurikkus:
https://elurikkus.ee/bie-hub/search?q=Arctium+minus
