1
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
2
1
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
21
2
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
2
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
3
3
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
4
3
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
6
4
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
5
5
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
5
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
6
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
7
6
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
14
7
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
7
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
8
8
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
9
8
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
10
9
Põisikud püstised, lühikese nokaga
9
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
10
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
10
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
11
11
Põisikud alla 3 mm pikad
12
11
Põisikud üle 3 mm pikad
13
12
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
12
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
13
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
13
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
14
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
15
14
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
17
15
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
15
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
16
16
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
16
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
17
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
18
17
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
20
18
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
19
18
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
19
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
19
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
20
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
20
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
21
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
22
21
Õisik harunenud pööris
31
23
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
23
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
24
24
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
25
Pähikud ümber kogu varre
26
25
Pähikud varre vastaskülgedel
29
27
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
27
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
28
28
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
28
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
29
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
29
Taimed teistsugused
30
30
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
30
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
31
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
31
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
32
33
Pähikud 2 või rohkema õiega
36
34
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
34
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
35
35
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
35
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
36
Pähikus rohkem kui 2 õit
39
37
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
37
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
38
38
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
38
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
39
Ohe kaarjas või põlvjas
40
40
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
40
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
41
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
41
Õisik hõre, pole ühekülgne
42
42
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
43
42
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
43
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
43
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
44
44
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
44
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
45
Pähikud 2 või rohkemaõielised
50
46
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
47
46
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
48
47
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
47
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
48
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
48
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
49
49
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
49
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
50
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
51
50
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
52
51
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
51
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
52
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
53
52
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
55
53
Välissõkal ja libled teravad
54
53
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
54
Alumine lible 7-8 mm pikk
54
Alumine lible 3-4 mm pikk
55
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
55
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
56
56
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
56
Vars ruljas, pole lapik
57
57
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
58
57
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
59
58
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
58
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
59
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
59
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
60
60
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
60
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
2Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)33Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi43Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega64Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute54Õisik tipmine
5Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
5Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
6Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega76Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega147Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
7Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas88Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt98Kõik pähikud on varrel tihedalt koos109Põisikud püstised, lühikese nokaga
9Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
10Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
10Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena1111Põisikud alla 3 mm pikad1211Põisikud üle 3 mm pikad1312Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
12Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
13Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
13Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
14Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad1514Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega1715Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
15Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta1616Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
16Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
17Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)1817Põisikud paljad, karvad vahel noka servades2018Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga1918Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
19Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
19Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
20Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
20Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
21Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne2221Õisik harunenud pööris3122Pähikud oheteta2322Pähikud ohetega2523Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
23Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega2424Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
24Pähikud üksikult
25Pähikud ümber kogu varre2625Pähikud varre vastaskülgedel2926Tähk munajas
26Tähk ruljas2727Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
27Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid2828Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
28Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
29Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
30Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
31Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem3232Pähikud ohetega3332Pähikud oheteta4533Pähikud ühe õiega3433Pähikud 2 või rohkema õiega3634Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
34Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole3535Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
35Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
36Pähikud 2 õiega3736Pähikus rohkem kui 2 õit3937Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
37Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet3838Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
38Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
39Ohe kaarjas või põlvjas4039Ohe sirge4140Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
40Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
41Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
41Õisik hõre, pole ühekülgne4242Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega4342Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
43Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
43Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk4444Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
44Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
45Pähikud 1-õielised4645Pähikud 2 või rohkemaõielised5046Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga4746Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta4847Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
47Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
48Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
48Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad4949Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
49Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
51Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
54Alumine lible 7-8 mm pikk
54Alumine lible 3-4 mm pikk
55Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
55Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas5656Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
56Vars ruljas, pole lapik5757Keeleke üle 1 mm pikk, terav5857Keeleke puudub või alla 1 mm pikk5958Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
58Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
59Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
59Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad6060Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
60Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
