1
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
2
1
Õied pole radiaalsümmeetrilised
7
2
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
3
2
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
4
3
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
3
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
4
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
4
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
5
5
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
6
5
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
6
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
6
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
7
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
8
7
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
27
8
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
8
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
9
9
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
10
9
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
12
10
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
11
11
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
11
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
12
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
13
12
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
20
13
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
13
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
14
14
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
15
14
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
16
15
Põisikud püstised, lühikese nokaga
15
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
16
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
16
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
17
17
Põisikud alla 3 mm pikad
18
17
Põisikud üle 3 mm pikad
19
18
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
18
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
19
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
19
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
20
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
21
20
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
23
21
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
21
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
22
22
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
22
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
23
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
24
23
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
26
24
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
25
24
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
25
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
25
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
26
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
26
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
27
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
28
27
Õisik harunenud pööris
37
29
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
29
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
30
30
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
31
Pähikud ümber kogu varre
32
31
Pähikud varre vastaskülgedel
35
33
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
33
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
34
34
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
34
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
35
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
35
Taimed teistsugused
36
36
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
36
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
37
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
37
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
38
39
Pähikud 2 või rohkema õiega
42
40
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
40
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
41
41
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
41
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
42
Pähikus rohkem kui 2 õit
45
43
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
43
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
44
44
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
44
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
45
Ohe kaarjas või põlvjas
46
46
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
46
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
47
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
47
Õisik hõre, pole ühekülgne
48
48
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
49
48
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
49
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
49
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
50
50
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
50
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
51
Pähikud 2 või rohkemaõielised
56
52
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
53
52
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
54
53
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
53
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
54
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
54
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
55
55
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
55
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
56
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
57
56
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
58
57
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
57
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
58
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
59
58
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
61
59
Välissõkal ja libled teravad
60
59
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
60
Alumine lible 7-8 mm pikk
60
Alumine lible 3-4 mm pikk
61
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
61
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
62
62
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
62
Vars ruljas, pole lapik
63
63
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
64
63
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
65
64
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
64
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
65
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
65
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
66
66
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
66
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv