1
Vähemalt alumised lehed rootsuga
2
1
Kõik lehed rootsutud
12
2
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
3
2
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
5
3
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
3
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
4
4
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
4
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
5
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
6
6
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
7
6
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
9
7
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
8
7
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
8
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
8
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
9
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
10
9
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
11
10
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
10
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
11
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
11
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
12
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
13
12
Õied pole radiaalsümmeetrilised
18
13
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
14
13
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
15
14
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
14
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
15
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
15
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
16
16
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
17
16
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
17
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
17
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
18
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
19
18
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
38
19
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
19
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
20
20
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
21
20
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
23
21
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
22
22
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
22
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
23
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
24
23
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
31
24
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
24
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
25
25
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
26
25
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
27
26
Põisikud püstised, lühikese nokaga
26
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
27
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
27
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
28
28
Põisikud alla 3 mm pikad
29
28
Põisikud üle 3 mm pikad
30
29
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
29
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
30
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
30
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
31
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
32
31
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
34
32
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
32
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
33
33
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
33
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
34
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
35
34
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
37
35
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
36
35
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
36
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
36
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
37
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
37
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
38
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
39
38
Õisik harunenud pööris
48
40
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
40
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
41
41
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
42
Pähikud ümber kogu varre
43
42
Pähikud varre vastaskülgedel
46
44
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
44
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
45
45
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
45
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
46
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
46
Taimed teistsugused
47
47
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
47
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
48
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
48
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
49
50
Pähikud 2 või rohkema õiega
53
51
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
51
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
52
52
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
52
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
53
Pähikus rohkem kui 2 õit
56
54
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
54
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
55
55
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
55
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
56
Ohe kaarjas või põlvjas
57
57
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
57
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
58
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
58
Õisik hõre, pole ühekülgne
59
59
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
60
59
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
60
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
60
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
61
61
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
61
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
62
Pähikud 2 või rohkemaõielised
67
63
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
64
63
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
65
64
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
64
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
65
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
65
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
66
66
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
66
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
67
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
68
67
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
69
68
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
68
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
69
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
70
69
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
72
70
Välissõkal ja libled teravad
71
70
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
71
Alumine lible 7-8 mm pikk
71
Alumine lible 3-4 mm pikk
72
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
72
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
73
73
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
73
Vars ruljas, pole lapik
74
74
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
75
74
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
76
75
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
75
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
76
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
76
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
77
77
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
77
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv