1
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
2
Vähemalt alumised lehed rootsuga
3
2
Kõik lehed rootsutud
13
3
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
4
3
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
6
4
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
4
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
5
5
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
5
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
6
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
7
7
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
8
7
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
10
8
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
9
8
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
9
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
9
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
10
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
11
10
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
12
11
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
11
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
12
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
12
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
13
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
14
13
Õied pole radiaalsümmeetrilised
19
14
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
15
14
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
16
15
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
15
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
16
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
16
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
17
17
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
18
17
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
18
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
18
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
19
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
20
19
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
39
20
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
20
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
21
21
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
22
21
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
24
22
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
23
23
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
23
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
24
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
25
24
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
32
25
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
25
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
26
26
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
27
26
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
28
27
Põisikud püstised, lühikese nokaga
27
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
28
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
28
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
29
29
Põisikud alla 3 mm pikad
30
29
Põisikud üle 3 mm pikad
31
30
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
30
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
31
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
31
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
32
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
33
32
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
35
33
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
33
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
34
34
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
34
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
35
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
36
35
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
38
36
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
37
36
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
37
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
37
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
38
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
38
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
39
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
40
39
Õisik harunenud pööris
49
41
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
41
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
42
42
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
43
Pähikud ümber kogu varre
44
43
Pähikud varre vastaskülgedel
47
45
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
45
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
46
46
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
46
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
47
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
47
Taimed teistsugused
48
48
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
48
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
49
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
49
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
50
51
Pähikud 2 või rohkema õiega
54
52
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
52
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
53
53
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
53
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
54
Pähikus rohkem kui 2 õit
57
55
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
55
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
56
56
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
56
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
57
Ohe kaarjas või põlvjas
58
58
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
58
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
59
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
59
Õisik hõre, pole ühekülgne
60
60
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
61
60
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
61
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
61
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
62
62
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
62
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
63
Pähikud 2 või rohkemaõielised
68
64
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
65
64
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
66
65
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
65
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
66
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
66
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
67
67
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
67
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
68
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
69
68
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
70
69
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
69
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
70
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
71
70
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
73
71
Välissõkal ja libled teravad
72
71
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
72
Alumine lible 7-8 mm pikk
72
Alumine lible 3-4 mm pikk
73
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
73
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
74
74
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
74
Vars ruljas, pole lapik
75
75
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
76
75
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
77
76
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
76
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
77
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
77
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
78
78
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
78
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
1Õisikud teistsugused22Vähemalt alumised lehed rootsuga32Kõik lehed rootsutud133Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised43Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel64Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
4Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed55Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
5Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
6Lehed sõrmroodsed
6Lehed sulgroodsed või ühe rooga77Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud87Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)108Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised98Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
9Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
9Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
10Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised1110Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised1211Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
11Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
12Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
12Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
13Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)1413Õied pole radiaalsümmeetrilised1914Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega1514Lehed paljad või väga lühikeste karvadega1615Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
15Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
16Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
16Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena1717Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena1817Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
18Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
18Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
19Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)2019Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)3920Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
20Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)2121Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi2221Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega2422Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute2322Õisik tipmine
23Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
23Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
24Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega2524Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega3225Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
25Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas2626Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt2726Kõik pähikud on varrel tihedalt koos2827Põisikud püstised, lühikese nokaga
27Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
28Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
28Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena2929Põisikud alla 3 mm pikad3029Põisikud üle 3 mm pikad3130Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
30Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
31Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
31Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
32Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad3332Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega3533Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
33Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta3434Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
34Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
35Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)3635Põisikud paljad, karvad vahel noka servades3836Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga3736Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
37Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
37Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
38Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
38Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
39Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne4039Õisik harunenud pööris4940Pähikud oheteta4140Pähikud ohetega4341Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
41Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega4242Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
42Pähikud üksikult
43Pähikud ümber kogu varre4443Pähikud varre vastaskülgedel4744Tähk munajas
44Tähk ruljas4545Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
45Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid4646Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
46Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
47Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
48Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
49Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem5050Pähikud ohetega5150Pähikud oheteta6351Pähikud ühe õiega5251Pähikud 2 või rohkema õiega5452Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
52Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole5353Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
53Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
54Pähikud 2 õiega5554Pähikus rohkem kui 2 õit5755Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
55Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet5656Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
56Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
57Ohe kaarjas või põlvjas5857Ohe sirge5958Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
58Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
59Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
59Õisik hõre, pole ühekülgne6060Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega6160Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
61Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
61Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk6262Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
62Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
63Pähikud 1-õielised6463Pähikud 2 või rohkemaõielised6864Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga6564Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta6665Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
65Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
66Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
66Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad6767Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
67Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
69Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
72Alumine lible 7-8 mm pikk
72Alumine lible 3-4 mm pikk
73Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
73Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas7474Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
74Vars ruljas, pole lapik7575Keeleke üle 1 mm pikk, terav7675Keeleke puudub või alla 1 mm pikk7776Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
76Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
77Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
77Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad7878Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
78Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
