1
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
2
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
3
Vähemalt alumised lehed rootsuga
4
3
Kõik lehed rootsutud
14
4
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
5
4
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
7
5
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
5
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
6
6
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
6
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
7
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
8
8
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
9
8
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
11
9
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
10
9
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
10
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
10
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
11
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
12
11
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
13
12
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
12
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
13
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
13
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
14
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
15
14
Õied pole radiaalsümmeetrilised
20
15
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
16
15
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
17
16
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
16
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
17
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
17
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
18
18
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
19
18
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
19
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
19
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
20
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
21
20
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
40
21
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
21
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
22
22
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
23
22
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
25
23
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
24
24
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
24
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
25
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
26
25
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
33
26
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
26
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
27
27
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
28
27
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
29
28
Põisikud püstised, lühikese nokaga
28
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
29
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
29
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
30
30
Põisikud alla 3 mm pikad
31
30
Põisikud üle 3 mm pikad
32
31
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
31
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
32
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
32
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
33
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
34
33
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
36
34
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
34
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
35
35
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
35
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
36
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
37
36
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
39
37
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
38
37
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
38
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
38
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
39
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
39
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
40
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
41
40
Õisik harunenud pööris
50
42
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
42
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
43
43
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
44
Pähikud ümber kogu varre
45
44
Pähikud varre vastaskülgedel
48
46
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
46
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
47
47
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
47
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
48
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
48
Taimed teistsugused
49
49
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
49
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
50
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
50
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
51
52
Pähikud 2 või rohkema õiega
55
53
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
53
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
54
54
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
54
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
55
Pähikus rohkem kui 2 õit
58
56
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
56
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
57
57
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
57
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
58
Ohe kaarjas või põlvjas
59
59
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
59
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
60
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
60
Õisik hõre, pole ühekülgne
61
61
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
62
61
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
62
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
62
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
63
63
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
63
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
64
Pähikud 2 või rohkemaõielised
69
65
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
66
65
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
67
66
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
66
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
67
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
67
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
68
68
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
68
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
69
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
70
69
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
71
70
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
70
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
71
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
72
71
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
74
72
Välissõkal ja libled teravad
73
72
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
73
Alumine lible 7-8 mm pikk
73
Alumine lible 3-4 mm pikk
74
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
74
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
75
75
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
75
Vars ruljas, pole lapik
76
76
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
77
76
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
78
77
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
77
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
78
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
78
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
79
79
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
79
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv