K2N PAKKUS KOOLIDELE KOOSTÖÖD

loe lähemalt teistegi osalemisvõimaluste kohta ...

Kas eesti kooliõpilased said osaleda rahvusvahelises projektis K2N?
Jah, juhul kui nende bioloogiaõpetajad olid huvitatud interaktiivsete määrajate katsetamisest. Testidega alustasime 2008. a. sügisel; eelnevad konsultatsioonid ja õpetajate juhendamine olid osaliselt toimunud juba varem. Soovist projektis kaasa lüüa said õpetajad märku anda aadressil tiina.randlane@ut.ee, samuti võib sel aadressil esitada kõiki projektiga K2N seotud küsimusi ja ettepanekuid.

Kuidas katsetamine toimub?
(1) Esiteks, õpetajal tuleks välja valida määraja, mida ta soovib koos õpilastega katsetada. “Töövahendite” leheküljel on huvilistele välja pakutud neli eestikeelset interaktiivset määrajat, neist kolm esimest on sobivad katsetamiseks üle Eesti ja viimane (“Ropka-Ihaste taimed”) eelkõige Tartu koolides. Määrajate lühitutvustus:

  • Eesti eFloora sisaldab 1100 liigi määrajat (Eesti enam kui 1500 liigist). Puude ja põõsaste osas käsitletakse kodumaiste liikide kõrval ka parkides ja aedades sagedamini kasvatatavaid võõrpuuliike, rohttaimede puhul on piirdutud ainult kodumaiste ja naturaliseerunud taksonitega. Välja on jäänud mõnede taimeperekondade liigid, mille süstemaatiline käsitlus on vaieldav ning taksonid raskesti eristatavad spetsialistide jaoks (nt hunditubakate, kibuvitsade, kortslehtede, pajude, viirpuude ja võilillede osad liigid), ning mõned väga haruldased liigid. Lisainfoga ja liikide Eesti levikukaartidega (Kukk & Kull 2005 järgi) liigilehed valmivad 2009. a lõpuks. Sobib erinevatele õpitasemetele.
  • Eesti eFloora I. Puud ja põõsad sisaldab 140 liigi määrajat. Loe veel ...
  • Eesti tavalisemad puud ja põõsad sisaldab 56 liigi määrajat. Loe veel ...
  • Eesti epifüütsed suursamblikud sisaldab 111 liigi määrajat. Loe veel ...
  • Ropka-Ihaste (Tartumaa) taimed loodusraja 165 liigi määrajat. Loe veel ...

Kõik määrajad on varustatud rohke pildimaterjaliga nii määramistabeli (teeside/antiteeside) osas kui liikide lehtedel.

Loodushariduslikku projekti KeyToNature ehk K2N esindab Eestis Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut

 


(2) Teiseks, õpetaja peaks põgusalt tutvuma valitud määraja ülesehituse, võimalike kasutamisvõtete (NB! loe tähelepanelikult läbi “Olulised juhtnöörid”) ja määrajas kasutatud tunnustega.

(3) Kolmandaks, õpetaja peaks kas ise varuma või innustama õpilasi koguma määramisele tuleva organismirühma näidiseid (nt puude ja põõsaste oksi koos lehtede ja õite/viljadega, samblikueksemplare).

(4) Neljandaks, leidma võimaluse internetiühendusega arvutite kasutamiseks.

(5) Viiendaks, koos õpilastega läbi viima määrajate katsetamise. See tähendab, et õpilased, kasutades valitud interaktiivset määrajat, leiavad nime näidistele, mille nimi (liigiline kuuluvus) ei olnud neile varem teada. Õpetaja peaks määramisprotsessi jälgima ja vajadusel suunama, kuid kindlasti mitte ise õpilaste eest määrama.

(6) Kuuendaks, andma määraja kasutamise kohta projekti KeyToNature Eesti esindajale (Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudile) tagasisidet. Selleks on koostatud kaks küsimustikku, mis palutakse peale katsetamist täita ja tagasi saata aadressil tiina.randlane@ut.ee. NB! Kuna mitmetes Euroopa riikides ei ole alaealiste intervjueerimine lubatud, siis palutakse küsimustikud täita ainult õpetajatel, mitte õpilastel; mõne küsimuse puhul peab aga õpetaja edastama, milline oli tema arvates õpilaste seisukoht või suhtumine määraja kasutamisse.

Küsimustikud:
põhjalik küsimustik õpetajatele
(ankeet.pdf) (ankeet.doc)
lühike määraja kasutatavuse hinnang
(kasutusankeet.pdf) (kasutusankeet.doc)