Printable version

1 Tallus lehtjas või põõsasjas 2
1 Tallus soomusjas 116
2 Tallus põõsasjas 3
2 Tallus lehtjas 52
3 Tallus koosneb soomusjast esitallusest ja püstistest põõsasjatest moodustistest (podeetsiumitest) 4
3 Soomusjas esitallus puudub 13
4 Podeetsiumite tippudes karikad 5
4 Karikad puuduvad 9
5 Apoteetsiumid ja pükniidid punased 6
5 Apoteetsiumid ja pükniidid pruunid 7
6 Esitalluse soomused silmatorkavad, suured (>5 mm pikkused), ümara kujuga, servades ohtrate soreedidega
  Sõrmjas porosamblik [Cladonia digitata (L.) Hoffm.]
  Iseloomulikud tunnused: Silmapaistvalt suured esitalluse soomused, mille alapool soreedidega, podeetsiumid lihtsad või karikatega, valkjate peenjahujate soreedidega, punased apoteetsiumid, K+ kollaseks, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K+ kollaseks, KC+ kollaseks, P+ oranžiks → punaseks.
Sisaldab tamnoolhapet.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne liik. Kasvab enamasti puude (harilikult okaspuude, eriti mändide) jalamil, sageli ka vanade kändude külgedel, harvem maapinnal. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
6 Esitalluse soomused väikesed (<1,5 mm pikkused), lõhestunud, mõnikord leidub alapoolel hõredalt soreede
  Lehvik-porosamblik [Cladonia polydactyla (Flörke) Spreng.]
  Iseloomulikud tunnused: Lühikesed lihtsad või harunenud podeetsiumid, terajad või jahujad soreedid, punased apoteetsiumid, K+ kollaseks, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K+ kollaseks, KC–, P+ punaseks.
Sisaldab tamnoolhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne epiksüül. Kasvab kõdunenud kändudel ja vanadel küünikatustel ning puude jalameil. Eestis sage, seni pole teada Saaremaalt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
7 Karikad avatud põhjaga. Tallus P-
  Lehter-porosamblik [Cladonia cenotea (Ach.) Schaer.]
  Iseloomulikud tunnused: Ebamäärased avatud põhjadega ja sissepoole käändunud servadega karikad, soreedid, K–, P–.
Värvusreaktsioonid: K–, KC–, P–.
Sisaldab skvamaathapet (harva lisaks tamnoolhapet).
Levik ja ökoloogia: Holarktiline epigeiid ja epifüüt. Kasvab liiva-, savi- ja turbapinnasel okasmetsades, nõmmedel, rabades, puude jalameil ja kõdunenud kändudel. Eestis harilik kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
7 Karikad suletud põhjaga. Tallus P+ punane 8
8 Podeetsiumid saledad, pika jalaosa ja kitsaste karikatega; soreedid jahujad
  Karik-porosamblik [Cladonia fimbriata (L.) Fr.]
  Iseloomulikud tunnused: Podeetsiumid korrapäraste karikatega, jahujad soreedid, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K–, KC–, P+ punaseks.
Sisaldab fumaarprototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epigeiid ja epiksüül. Kasvab liiva-, savi- ja turbapinnasel okasmetsades (valgusrikastes kohtades), nõmmedel, niitudel, rabades jm., tihti ka kõdunenud kändudel ja vanade küünide katustel. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
8 Podeetsiumid lühikese jalaosa ja laiade karikatega; soreedid teralised
  Tera-porosamblik [Cladonia chlorophaea (Flörke ex Sommerf.) Spreng.]
  Iseloomulikud tunnused: Korrapärased karikad, karikate sisemus näsajas-terajas, podeetsiumitel terajad soreedid, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K–, P+ punaseks.
Sisaldab fumaarprototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epigeiid, epiksüül ja epifüüt. Kasvab maapinnal, kändudel, okaspuude ning kase jalamil. Eestis väga sage, levinud kõikjal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
9 Soreedideta
  Mätas-porosamblik [Cladonia caespiticia (Pers.) Flörke]
  Iseloomulikud tunnused: Esitalluse soomused moodustavad tihedaid mättakesi, podeetsiumid lühikesed, lihtsad, koorkihita ja soreedideta, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K–, KC–, P+ punaseks.
Sisaldab fumaarprototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Holarktiline epigeiid, epiksüül, epibrüiid. Kasvab maapinnal, puude jalameil, kõdunenud kändudel ja sammaldunud kividel kuivades valgusrikastes okasmetsades, nõmmedel, metsaservadel ja -lagendikel. Eestis võrdlemisi haruldane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
9 Soreedidega 10
10 Tallus K+ erekollane; podeetsiumitel teralised soreedid ja isiiditaolised väljakasved
  Tamme-porosamblik [Cladonia parasitica (Hoffm.) Hoffm.]
  Iseloomulikud tunnused: Esitalluse soomused soreedidega, moodustavad tihedaid kogumikke, podeetsiumid lühikesed, karikateta, soreedide või isiididega, K+ kollaseks, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K + kollaseks, P+ kollaseks → punaseks.
Sisaldab tamnoolhapet.
Levik ja ökoloogia: Laia areaaliga nemoraalne epiksüül. Kasvab puude jalameil ja kändudel. Eriti sageli tammekändudel. Eestis üsna haruldane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
10 Tallus K- ; podeetsiumid jahujate soreedidega 11
11 Podeetsiumid kollakasrohelised, KC+ kollane
  Kepjas porosamblik [Cladonia bacilliformis (Nyl.) Glück]
  Iseloomulikud tunnused: Lühikesed lihtsad väävelkollase või kollakasrohelise soreedide kattega podeetsiumid, apoteetsiumid helepruunid, KC+ kollaseks.
Värvusreaktsioonid: K–, KC+ kollaseks, P–.
Tallus sisaldab usniin- ja barbaathapet.
Levik ja ökoloogia: Holarktiline epiksüül. Kasvab kuivades okasmetsades puude jalameil, mahalangenud puutüvedel ja kõdunenud kändudel, vanadel küünikatustel, harva sammaldunud kividel ja maapinnal. Eestis kohati.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
11 Podeetsiumid hallid kuni rohekad, KC- 12
12 Südamikukiht valge; tallusel ei ole punaseid laike
  Naaskel-porosamblik [Cladonia coniocraea (Flörke) Spreng.]
  Iseloomulikud tunnused: Naaskeljad või kitsaste ebaselgete karikjate laiendustega ja üleni jahujate soreedidega kaetud podeetsiumid, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K–, P+ punaseks.
Sisaldab fumaarprototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epiksüül. Kasvab kõdunenud kändudel, mahalangenud puutüvedel, puude jalameil, harva sammaldunud kividel. Eestis väga sage, levinud kõikjal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
12 Südamikukiht vähemalt kohati punakas, K+ tume punakaslilla; erkpunased laigud podeetsiumitel ja/või esitalluse soomuste ülemisel või alumisel küljel
  Norra porosamblik (Cladonia norvegica Tønsberg & Holien)
  Iseloomulikud tunnused: Väiksemad esitalluse soomused ja lihtsad, naaskeljad podeetsiumid, mis üleni jahujate soreedidega kaetud (podeetsiumid võivad ka puududa), erkpunased laigud nii soomustel kui podeetsiumitel.
Värvusreaktsioonid: punased laigud K+ tume punakaslilla.
Levik ja ökoloogia: epiksüül ja epifüüt, nii elusate puude jalamil kui lamapuidul. Eestis sage, levinud rohkem mandri lõuna- ja idaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
13 Tallus kuivana selgelt hall kuni pruun 14
13 Tallus kuivana kollakas- või hallikasroheline 25
14 Tallus niitjas 15
14 Tallus ei ole niitjas 22
15 Tallus K+ erekollane, KC+ punane 16
15 Tallus K- või K+ pruunikas, KC- 17
16 Külgmised fibrillid puuduvad; tallus selgelt rippuv (kuni 30 cm pikkune)
  Peen narmassamblik [Bryoria capillaris (Ach.) Brodo & D.Hawksw.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus rippuv, talluse harud peened, ühtlased, vähe harunenud, hallid.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht, südamik ja soraalid K+ kollaseks, C+ roosaks või C–, KC+ roosaks või punakaks, P+ kollaseks.
Sisaldab alektoroon- ja barbaathapet, soraalides fumaarprototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab sageli puude okstel ja tüvedel (eelistab okaspuid), harvem puidul. Eestis sage. Tundlik õhu saastumise suhtes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
16 Külgmised fibrillid sagedased; tallus põõsasjas kuni poolrippuv (4-9 cm pikkune)
  Nadvorniki narmassamblik [Bryoria nadvornikiana (Gyeln.) Brodo & D.Hawksw.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus kahar kuni poolenisti rippuv, alusel hallikasmust, harud külgmiste fibrillidega, koorkiht K+ kollaseks.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht, südamikukiht ja soraalid K+ intensiivselt kollaseks, C– või C+ roosaks, KC+ roosaks → punaseks, P+ intensiivselt kollaseks või oranžiks.
Sisaldab barbaat-, alektoroon- ja fumaarprototsetraarhapet, kloroatranoriini ja atranoriini.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab erinevate puuliikide okstel ja tüvedel, harva puidul. Võrdlemisi tundlik õhu saastumise suhtes. Eestis sage, levinud hajusalt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
17 Südamikukiht K+ oranžikaspunane (norstikthape)
  Tuhm narmassamblik [Bryoria implexa (Hoffm.) Brodo & D.Hawksw.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus rippuv, pruunikashall kuni tumepruun, soraalid praokujulised, P+ kollaseks.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K–, C–, KC–, P+ kollaseks või P–; soraalid K–, C–, KC–, P+ kollaseks.
Sisaldab psoroomhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab okaspuude tüvedel ja okstel. Eestis sage, levinud hajusalt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
17 Südamikukiht K- 18
18 Tallus põõsasjas, enam-vähem sama lai kui pikk 19
18 Tallus rippuv, pikkus laiusest palju suurem 20
19 Soraalid P+ punane
  Nõel-narmassamblik [Bryoria furcellata (Fr.) Brodo & D.Hawksw.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, kahar (enam-vähem sama lai kui pikk), pruun kuni tumepruun, soraalid püstiste väljakasvetega.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht, südamikukiht ja soraalid K–, C–, KC–, P+ punaseks. Sisaldab fumaarprototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Kasvab okaspuudel, mõnikord ka kasel. Eestis üsna haruldane, levinud peamiselt Põhja-Eesti rannikupiirkonnas.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
19 Soraalid P-
  Puhmik-narmassamblik [Bryoria simplicior (Vain.) Brodo & D.Hawksw.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, kahar (enam-vähem sama lai kui pikk), pruun kuni tumepruun, soraalid praokujulised, peaaegu ümmargused, rohekasmustade soreedidega.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht, südamikukiht ja soraalid K–, C–, KC–, P–. Samblikuained puuduvad.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik levikutsentriga põhjataigas ja metsatundras. Kasvab okaspuudel (eriti okstel) ja kaljudel. Eestis väga harudane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – andmed puudulikud.Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, kahar (enam-vähem sama lai kui pikk), pruun kuni tumepruun, soraalid praokujulised, peaaegu ümmargused, rohekasmustade soreedidega.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht, südamikukiht ja soraalid K–, C–, KC–, P–. Samblikuained puuduvad.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik levikutsentriga põhjataigas ja metsatundras. Kasvab okaspuudel (eriti okstel) ja kaljudel. Eestis väga harudane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – andmed puudulikud.
20 Tallus ja soraalid P+ kollane (psoroomhape)
  Tuhm narmassamblik [Bryoria implexa (Hoffm.) Brodo & D.Hawksw.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus rippuv, pruunikashall kuni tumepruun, soraalid praokujulised, P+ kollaseks.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K–, C–, KC–, P+ kollaseks või P–; soraalid K–, C–, KC–, P+ kollaseks.
Sisaldab psoroomhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab okaspuude tüvedel ja okstel. Eestis sage, levinud hajusalt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
20 Tallus P- või P+ punane, soraalid alati P+ punane 21
21 Tallus enamasti tume (harva hele), P- või P+ punane; pseudotsüfellid puuduvad
  Pruunikas narmassamblik [Bryoria fuscescens (Gyeln.) Brodo & D.Hawksw.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus rippuv, erinevates värvitoonides (hele- kuni tumepruun või peaaegu must), peaharude läbimõõt kuni 0,5 mm, alati esineb nii praokujulisi kui ka kühmjaid soraale.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K–, C–, KC–, P+ punaseks või P–; südamikukiht K–, C–, KC–. P+ punaseks või P–; soraalid K–, C–, KC–, P+ punaseks.
Sisaldab fumaarprototsetraar- ja prototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab mitmesuguste puuliikide okstel ja tüvedel ning puidul, vahel ka maapinnal ja kividel. Eestis sage.
Märkused: Väga sarnane hallile narmassamblikule (B. subcana).

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
21 Tallus enamasti hele, alati P+ punane; esinevad pseudotsüfellid
  Hall narmassamblik [Bryoria subcana (Nyl. ex Stizenb.) Brodo & D. Hawksw.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus rippuv, hallikas, talluse harud väändunud, esinevad pseudotsüfellid, koorkiht P+ punaseks (värvus ilmub ruttu).
Värvusreaktsioonid: Koorkiht P+ punaseks (värvus ilmub ruttu).
Sisaldab fumaarprototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Submontaanse levikuga liik. Kasvab okaspuude okstel, tüvedel ning puidul. Tundlik õhu saastumise suhtes. Eestis sage, hajusate leiukohtadega peamiselt rannikupiirkonnas ja saartel.
Märkused: Väga sarnane pruunikale narmassamblikule (B. fuscescens).

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
22 Esinevad soreedid või isiidid 23
22 Soreedid ja isiidid puuduvad 24
23 Tallus iseloomulikult puhetunud, hõlmatippudes soreedid
  Toru-hallsamblik [Hypogymnia tubulosa (Schaer.) Hav.]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas hall tallus, torujalt kokkukäändunud hõlmad, peajad soraalid, südamikukiht P–.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja soreedid K+ kollaseks, KC+ pruunikaspunaseks, P–; südamikukiht P–, K–, KC+ punaseks.
Sisaldab atranoriini ja füsoodhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne epifüüt ja epiksüül. Kasvab peamiselt okaspuude, harvem lehtpuude (kaskede) okstel ja tüvedel, töödeldud puidul, harva sammaldunud kividel. Eestis väga sage, taandunud suuremate linnade ümbrusest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
23 Tallus lame, hõlmadel isiidid
  Hall karesamblik [Pseudevernia furfuracea (L.) Zopf]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus noorena lehtjas, hiljem peaaegu põõsasjas, sügavalt harunenud, hõlmad rihmjad, isiididega tihedalt kaetud; ülakülg hall, alakülg (vähemalt keskosas) must.
Värvusreaktsioonid: Esineb 2 keemilist rassi (mõlemad ka Eestis).
1. Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht C–, KC+ roosakaspruuniks.
Sisaldab füsoodhapet.
2. Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht C+ punaseks, KC+ punaseks.
Sisaldab olivetoorhapet.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga boreaalne liik. Kasvab happelisema koorega puudel (kuusel, männil, kasel), aga ka puidul, harvem maapinnal. Eestis väga sage, s.h. ka linnades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
24 Hõlmad matid, pikkade servmiste ripsmetega; talluse alakülg valge
  Harilik ripssamblik [Anaptychia ciliaris (L.) Körb.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, tõusvatel hõlmaservadel hallide ripsmetega.
Värvusreaktsioonid: Samblikuaineid ei sisalda, kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik, kasvab eriti sageli lehtpuude tüvedel (harvem okaspuudel); eelistab haaba, vahtrat, saart ja tamme. Võib kasvada ka puidul ja sammaldunud kividel. Eestis sage. Kasvab parkides, hõredates laialehelistes metsades, segametsades. Linnades leidub harva.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
24 Hõlmad läikivad, ripsmeteta; talluse alakülg pruun
  Harilik käokõrv [Cetraria sepincola (Ehrh.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tõusvate hõlmadega väike tallus, arvukalt viljakehi.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamikukiht K–, C–, KC–, P–.
Sisaldab protolihhesteriinhapet.
Levik ja ökoloogia: Laia multiregionaalse levikuga liik. Kasvab peamiselt kase ja männi, kuid ka teiste puuliikide peentel okstel, harvem puude tüvel ja puidul. Kogu Eestis tavaline.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
25 Tallus niitjas 26
25 Tallus ei ole niitjas 41
26 Tallust venitades harud katkevad (valget keskjuhet ei paljastu) 27
26 Tallust venitades paljastub peenike valge keskjuhe 28
27 Silmatorkavad kriipsukujulised pseudotsüfellid. Harude tipud sirged
  Oksa-tuustsamblik [Alectoria sarmentosa (Ach.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus rippuv, lõtv, rohekaskollane, talluse harude tipud niitjad, pseudotsüfellid kühmjad.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K– (harva K+ punaseks), C– (harva C+ rohekasmustaks), KC+ kollaseks, P–; südamik K– (harva K+ kollaseks), C– või C+ aeglaselt kollaseks, KC– või KC+ punaseks, P– (harva P+ kollaseks).
Sisaldab usniin- ja alektoroonhapet, harva tamnool- või barbaathapet.
Levik ja ökoloogia: Holarktiline epifüüt. Kasvab okas- ja lehtpuude okstel. Õhu saastumise ja kasvutingimuste muutuste suhtes väga tundlik. Eestis võrdlemisi haruldane.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Väga sarnane niitja rihmsamblikuga (Ramalina thrausta), viimasel on aga talluse harude otsad konksjad ning enamasti soreedistunud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
27 Pseudotsüfellid puuduvad või on vaevunähtavad. Harude tipud konksjalt kõverdunud
  Niitjas rihmsamblik [Ramalina thrausta (Ach.) Nyl.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekas või hallikas, habejas, külgharud niitjad, lõpevad konksukesega, millel võivad paikneda soraalid; pseudotsüfellid puuduvad või on vaevunähtavad.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, P–.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik, levinud põhjapoolkera okasmetsades. Kasvab peamiselt okaspuude (enamasti kuuskede) okstel niisketes metsades, harva kasel. Niiskus- ja varjulembene, kasvab toitainevaesel substraadil. Tundlik õhu saastumise suhtes. Eestis sage, levinud hajusalt.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Talluse üldilme poolest sarnaneb tuustsamblike (Alectoria) ja narmassamblikega (Bryoria), kuid erineb neist külgharude konksjate tippude ja tipmiste soraalide esinemise poolest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
28 Tallus selgelt rippuv, pikkus laiusest mitu korda suurem 29
28 Tallus põõsasjas, enam-vähem sama lai kui pikk, peaharud alusel tõusvad, vaid harude tipud mõnikord rippuvad 31
29 Harud on rõngakujuliste pragude tõttu jagunenud peaaegu kogu talluse ulatuses lülideks
  Hõre habesamblik (Usnea chaetophora Stirt.)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, rippuv, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; harud arvukate ristpragudega. Fibrillid ja isidiomorfid puuduvad, soraalid vähesed ja väikesed.
Värvusreaktsioonid: K– või + kollaseks, oranžiks kuni punaseks, P– või + kollaseks kuni oranžiks.
Võib sisaldada põhiainena salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Kasvab kuuseokstel laanemetsades. Levinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Eestis haruldane, seni leitud Lõuna-Eestis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
29 Harud ei ole lülideks jagunenud või on pragunenud ainult talluse alusel 30
30 Harud ebaühtlase läbimõõduga, sageli lohklikud ja/või kühmulised. Fibrillid üksikud kuni arvukad. Isidiomorfid puuduvad või üksikud. Südamikukiht hõre
  Kare habesamblik [Usnea barbata (L.) Weber ex F.H.Wigg.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, rippuv, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; harud ebaühtlase läbimõõduga, sageli lohklikud ja/või kühmulised; fibrillid üksikud kuni arvukad; isidiomorfid puuduvad või üksikud; südamikukiht hõre.
Värvusreaktsioonid: K+ kollaseks, oranžiks kuni punaseks, P+ kollaseks kuni oranžiks.
Sisaldab põhiainena salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab leht- ja okaspuudel. Eestis sage.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
30 Harud ühtlase läbimõõduga, tipu suunas korrapäraselt peenenevad, lohud ja kühmud puuduvad. Fibrillid tavaliselt arvukad. Isidiomorfid esinevad alati, tavaliselt arvukalt. Südamikukiht tihe
  Pikk habesamblik (Usnea filipendula Stirt.)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, rippuv, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; harud ühtlase läbimõõduga, tipu suunas korrapäraselt peenenevad, lohud ja kühmud puuduvad; fibrillid tavaliselt arvukad, isidiomorfid esinevad alati, tavaliselt arvukalt; südamikukiht tihe.
Värvusreaktsioonid: K+ kollaseks, oranžiks kuni punaseks, P+ kollaseks kuni oranžiks.
Sisaldab põhiainena salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Holarktilise levikuga liik. Kasvab valdavalt okaspuudel (eriti kuusel, vähem männil), aga ka kasel. Võrdlemisi tundlik õhu saastumise suhtes. Eestis väga sage, levinud kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
31 Papillid puuduvad 32
31 Papillid esinevad kas peaharul või külgharudel 33
32 Külgharud kinnitumiskohas ahanenud. Peaharud ei ole lohklikud. Isidiomorfid puuduvad
  Sile habesamblik [Usnea glabrata (Ach.) Vain.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; näsad, papillid ja isiidid puuduvad, esinevad fibrillid ja laikjad soraalid; külgharud kinnitumiskohas ahenenud.
Värvusreaktsioonid: K– või + pruunikaks, P+ punaseks.
Sisaldab põhiainetena prototsetraar- ja fumaar-prototsetraarhappet.
Levik ja ökoloogia: Holarktiline liik. Kasvab tavaliselt kuusel, harvem männil ja kasel. Eestis üsna sage, kuid viimati leitud 1959. a. Levinud Kesk- ja Lõuna-Eestis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – kriitiliselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
32 Külgharud ei ole kinnitumiskohas ahanenud. Peaharud vähemalt kinnitumiskoha-poolses osas lohklikud. Isidiomorfid arvukad
  Kahar habesamblik [Usnea hirta (L.) F.H.Wigg.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; kinnitumiskoht hele, peaharud vähemalt kinnitumiskoha-poolses osas lohklikud; arvukad isidiomorfid.
Värvusreaktsioonid: Tavaliselt sisaldab rasvhapet (muroolhapet), kõik värvusreaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Maailmas laialt levinud. Kasvab okas-, aga ka lehtpuude (kase, pihlaka, tamme) koorel ning puidul. Talub õhu saastumist paremini kui teised selle perekonna liigid. Kõige tavalisem habesamblik Eestis, esineb ohtralt kõikides piirkondades, enamikus metsatüüpides, ka väikelinnades ja suuremate linnade servaaladel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
33 Isidiomorfid tavaliselt arvukad 34
33 Isidiomorfid puuduvad või esinevad harva noortel soraalidel 35
34 Harud ebaühtlase läbimõõduga, ebakorrapäraselt puhetunud, tipuosad tihti väändunud. Soraalid punktikujulised ja tavaliselt mitte laienevad, suhteliselt pikkade isidiomorfidega. Sisaldab salatsiinhapet
  Narmas-habesamblik (Usnea diplotypus Vain.)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; harud ebaühtlase läbimõõduga, ebakorrapäraselt puhetunud, tipuosad tihti väändunud; soraalid punktikujulised ja tavaliselt mitte laienevad, suhteliselt pikkade isidiomorfidega.
Värvusreaktsioonid: K+ kollaseks, oranžiks kuni punaseks, P+ kollaseks kuni oranžiks.
Sisaldab põhiainena salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Submontaanne liik. Kasvab okas- ja lehtpuudel, eriti kuusel ja kasel. Eestis üsna sage, levinud peamiselt põhja- ja läänerannikul.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
34 Harud ühtlase läbimõõduga, tipu suunas peenenevad, ei ole puhetunud ega väändunud. Soraalid punktikujulised kuni laienenud, suhteliselt väikeste isidiomorfidega. Sisaldab skvamaat- või tamnoolhapet
  Vars-habesamblik (Usnea subfloridana Stirt.)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; kinnituskoht tume, esinevad papillid, fibrillid ja isidioossed soraalid (soraalid punktikujulised ja tavaliselt mitte laienevad, suhteliselt pikkade isidiomorfidega).
Värvusreaktsioonid: K– või + kollaseks, P– või + oranžiks.
Sisaldab kas skvamaat- või tamnoolhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab okaspuudel ja kasel, samuti puidul. Üks tavalisemaid habesamblikke Eestis, väga sage kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
35 Isidiomorfid puuduvad täielikult 36
35 Isidiomorfid esinevad noortel soraalidel, kuid küpsetel soraalidel on tavaliselt murdunud 38
36 Noored soraalid punktikujulised, hiljem suuremad, kuid alati selgelt piiritletud ja ümmargused. Fibrillid üksikud või puuduvad
  Jäik habesamblik [Usnea glabrescens (Vain.) Vain.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; noored soraalid punktikujulised, hiljem suuremad, kuid alati selgelt piiritletud ja ümmargused; fibrillid üksikud või puuduvad, isidiomorfid puuduvad alati.
Värvusreaktsioonid: K + punaseks, P + kollaseks või oranžiks.
Sisaldab põhiainena norstikthapet ja lisaainena salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab okas- ja lehtpuudel, eelkõige kuusel ja männil. Eestis väga sage, arvukamalt leitud Lõuna-Eestis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
36 Juba noored soraalid on suured, hiljem laialivalguvad. Fibrillid sageli arvukad 37
37 Harud tihti lohklikud või süvenditega. Harunemine peamiselt anisotoomne-dihhotoomne. Sisaldab põhiainena salatsiinhapet
  Lapi habesamblik (Usnea lapponica Vain.)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; harud tihti lohklikud või süvenditega, harunemine peamiselt anisotoomne-dihhotoomne; soraalid on suured, hiljem laialivalguvad, küpsena nõgusad, alati ilma isidiomorfideta; fibrillid sageli arvukad.
Värvusreaktsioonid: K– või + kollaseks, oranžiks kuni punaseks, P– või + kollaseks kuni oranžiks.
Võib sisaldada põhiainena salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab peamiselt okaspuudel, harvem kasel ja puidul. Eestis väga sage, arvukamalt leitud põhjarannikul ja mandri lõunaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
37 Harud ei ole lohklikud ega süvenditega. Harunemine peamiselt isotoomne-dihhotoomne. Sisaldab põhiainena norstikthapet või tundmatut ühendit
  Värvuv habesamblik [Usnea fulvoreagens (Räsänen) Räsänen]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; harud ei ole lohklikud, harunemine peamiselt isotoomne-dihhotoomne; soraalid suured, hiljem laialivalguvad, küpsena nõgusad, isidiomorfid puuduvad, fibrillid sageli arvukad.
Värvusreaktsioonid: K– või + punaseks, P– või + oranžiks.
Sisaldab põhiainena norstikthapet või tundmatut ühendit.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab peamiselt okaspuudel (eriti männil, harvem kuusel). Eestis sage, levinud hajusalt, eriti mandri lõunaosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
38 Harunemine peamiselt isotoomne-dihhotoomne. Harud ühetasased, mitte lohklikud. Soraalid sageli tasapinnalised või kergelt nõgusad 39
38 Harunemine peamiselt anisotoomne-dihhotoomne. Harud ebaühtlase läbimõõduga, mõnikord lohklikud või süvenditega. Soraalid sageli kühmjad 40
39 Soraalid piklikud-väljavenitatud. Sisaldab põhiainena barbaathapet ja lisaainena salatsiinhapet
  Wasmuthi habesamblik (Usnea wasmuthii Räsänen)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; harud ühetasased, mitte lohklikud, harunemine peamiselt isotoomne-dihhotoomne; soraalid sageli tasapinnalised või kergelt nõgusad, piklikud-väljavenitatud; isidiomorfe võib esineda ainult noortel soraalidel.
Värvusreaktsioonid: K– või + oranžiks kuni punaseks, P– või + kollaseks kuni oranžiks.
Sisaldab põhiainena kas ainult barbaathapet või nii barbaat- kui salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Kasvab peamiselt kuusel ja kasel. Eestis üsna sage, levinud hajusalt nii mandriosas kui läänesaartel.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
39 Soraalid punktikujulised, hiljem ümarad laikjad. Sisaldab põhiainena norstikthapet ja lisaainena salatsiinhapet
  Jäik habesamblik [Usnea glabrescens (Vain.) Vain.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; noored soraalid punktikujulised, hiljem suuremad, kuid alati selgelt piiritletud ja ümmargused; fibrillid üksikud või puuduvad, isidiomorfid puuduvad alati.
Värvusreaktsioonid: K + punaseks, P + kollaseks või oranžiks.
Sisaldab põhiainena norstikthapet ja lisaainena salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab okas- ja lehtpuudel, eelkõige kuusel ja männil. Eestis väga sage, arvukamalt leitud Lõuna-Eestis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
40 Tallus tavaliselt lühike, selgelt põõsasjas. Täiskasvanud soraalid laienenud, kühmjad kuni kergelt nõgusad; soreedid teralised
  Laik-habesamblik (Usnea substerilis Motyka)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; harud ebaühtlase läbimõõduga, mõnikord lohklikud, harunemine peamiselt anisotoomne-dihhotoomne; noored soraalid isidiomorfidega, küpsed soraalid ilma nendeta, laialivalguvad, teraliste soreedidega.
Värvusreaktsioonid: K– või + kollaseks, oranžiks kuni punaseks, P– või + kollaseks kuni oranžiks.
Võib sisaldada põhiainena salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Kasvab sageli lehtpuudel, harvem okaspuudel. Eestis üsna haruldane, levinud hajusalt kogu alal.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
40 Tallus põõsasjas kuni poolrippuv, tipuosad tihti väändunud. Täiskasvanud soraalid punktikujulised, tasapinnalised kuni kühmjad; soreedid jahujad
  Narmas-habesamblik (Usnea diplotypus Vain.)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kahar, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet; harud ebaühtlase läbimõõduga, ebakorrapäraselt puhetunud, tipuosad tihti väändunud; soraalid punktikujulised ja tavaliselt mitte laienevad, suhteliselt pikkade isidiomorfidega.
Värvusreaktsioonid: K+ kollaseks, oranžiks kuni punaseks, P+ kollaseks kuni oranžiks.
Sisaldab põhiainena salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Submontaanne liik. Kasvab okas- ja lehtpuudel, eriti kuusel ja kasel. Eestis üsna sage, levinud peamiselt põhja- ja läänerannikul.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
41 Soreedid ja isiidid puuduvad; apoteetsiumid esinevad sageli 42
41 Esinevad soreedid või isiidid; apoteetsiumid tavaliselt puuduvad 47
42 Esinevad punkti- kuni kriipsukujulised pseudotsüfellid 43
42 Pseudotsüfellid puuduvad 45
43 Harud <4 mm laiused, iseloomulikult renjad (eriti alusel), sileda pinnaga
  Vagu-rihmsamblik [Ramalina calicaris (L.) Fr.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, peaharud lamedad, sileda pinnaga, vähemalt alusel renjalt üleskäändunud servadega; apoteetsiumid peamiselt tipmised või tipulähedased, kannusega.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, P–.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik, levinud põhjapoolkera sega- ja lehtmetsades. Kasvab peamiselt lehtpuudel, harvem kuusel; looduslikes leht- ja segametsades (metsaservadel), puisniitudel, üksikult kasvavatel puudel. Valguslembene, eelistab toitaineterikast substraati. Eestis üsna sage, leitud Lääne- ja Põhja-Eestis ning läänesaartel.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.
Märkused: Sarnaneb saare-rihmsambliku (R. fraxinea) kitsahõlmaliste vormidega, kuid viimaste harude pind on alati sooneline ja kortsuline, koorkiht silmatorkava läiketa ja pehmema tekstuuriga ning eosed tugevalt kõverdunud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
43 Harud tavaliselt >4 mm laiused, ei ole renjad, kortsulise pinnaga 44
44 Pseudotsüfellid harude mõlemal küljel. Tallus jäik, sageli palju pikem kui 5 cm. Talluse mõlemad küljed enam-vähem sama värvi
  Saare-rihmsamblik [Ramalina fraxinea (L.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, harud lamedad (ei ole renjad), kortsulise pinnaga, peaharud laiad, sageli keerdunud ja ebaühtlase laiusega, pseudotsüfellid harude mõlemal küljel, eriti alusel; apoteetsiumid servmised.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, P–.
Samblikuained südamikukihis puuduvad.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik. Eestis kasvab peamiselt laialehelistel lehtpuudel parkides ja puiesteedel ning üksikult kasvavatel puudel. Valguslembene, eelistab toitaineterikast substraati. Eestis väga sage, levinud kogu territooriumil.
Märkused: Kitsahõlmalised vormid sarnanevad vagu-rihmsamblikuga (R. calicaris), kuid saare-rihmsambliku harude pind on alati sooneline ja kortsuline, koorkiht silmatorkava läiketa ja pehmema tekstuuriga ning eosed tugevalt kõverdunud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
44 Pseudotsüfellid ainult harude ühel küljel. Talluse pikkus ei ületa 5 cm; üks külg palju heledam kui teine
  Hiina rihmsamblik (Ramalina sinensis Jatta)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, õhuke, kohati (ka kuivana) poolläbipaistev, alaküljel soontevõrgustik ja pseudotsüfellid; harud lamedad; apoteetsiumid külgmised või tipmised, kannusega.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, P–.
Sisaldab evernhappe rühma kuuluvaid aineid.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik, levinud põhjapoolkera okas- ja segametsades. Kasvab peamiselt laialehistel lehtpuudel, kuid ka haaval ja kasel. Suhteliselt valguslembene. Eestis üsna haruldane, levinud Põhja- ja Lääne-Eestis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
45 Tallus rippuv. Südamikukiht kohev
  Pikk lõhnasamblik [Evernia divaricata (L.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, tugevasti harunenud, talluse harud rohekaskollased, 20–30 cm pikad, radiaalsümmeetrilise ehitusega, soreedideta, koorkiht K–.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K–, KC+ kollaseks või KC–.
Sisaldab usniinhapet ja divarikaathapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne okasmetsade liik. Kasvab peamiselt okaspuude tüvedel ja okstel, eelistab niiskemaid metsi. Õhu saastumise suhtes tundlik liik. Eestis sage, levinud hajusalt.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
45 Tallus põõsasjas. Südamikukiht ei ole kohev 46
46 Tallus <2,5 cm pikkune, tihedalt harunev; harude läbimõõt ületab harva 1 mm
  Väike rihmsamblik [Ramalina dilacerata (Hoffm.) Hoffm.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kuni 2,5 cm pikk, niiskena läbipaistev, ovaalsete mulkudega; harud lamedad, harude läbimõõt kuni 1 mm; apoteetsiumid tipmised, kannusega.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, P–.
Sisaldab divarikaathapet.
Levik ja ökoloogia: Põhjapoolkera parasvöötme okas- ja segametsade liik. Kasvab peamiselt okaspuude ja kitsaleheliste lehtpuude okstel niisketes metsades, sageli puidul (vanade puitehitiste seintel ja katustel, aialattidel). Suhteliselt niiskuse- ja varjulembene, kasvab toitainetevaestel substraatidel. Eestis üsna haruldane, hajusalt mandriosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – andmed puudulikud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
46 Tallus tavaliselt pikem, väheste harudega; peaharude läbimõõt tavaliselt 1-5 mm
  Kimp-rihmsamblik [Ramalina fastigiata (Pers.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, peaharude läbimõõt tavaliselt 1-5 mm, harud lamedad kuni peaaegu ümarad, enam-vähem ühepikkused, lõpevad apoteetsiumiga või on tömbid, väga lühidalt sõrmjalt harunenud.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, P–.
Sisaldab evernhappe rühma kuuluvaid aineid.
Levik ja ökoloogia: Põhjapoolkera sega- ja lehtmetsades esinev nemoraalne liik. Kasvab peamiselt laiaiehelistel lehtpuudel parkides ja puiesteedel ning üksikult kasvavatel puudel. Valguslembene, eelistab toitaineterikast substraati. Eestis väga sage kogu alal, linnades harva või puudub.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
47 Talluse ülakülg rohekaskollane, alakülg valge, K+ kollane
  Kollane lõhnasamblik [Evernia prunastri (L.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, harud rohekaskollased, 3–10 cm pikad, rihmjalt lamenenud, dorsiventraalse ehitusega, talluse üla- ja alakülg erinevalt värvunud, soreedidega, koorkiht K+ kollaseks.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks, KC+ kollaseks või KC–.
Sisaldab usniinhapet, evernhapet ja atranoriini.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne laialeheliste metsade liik. Kasvab leht- aga ka okaspuudel ja põõsastel, harvem kividel ja maapinnal (kinnistunud liivaluidetel). Keskmise taluvusega õhu saastumise suhtes. Eestis väga sage, levinud kõikjal.
Märkused: Kasutatakse lõhnaõlide valmistamisel (sisaldab lõhnaaineid kinnistavaid ühendeid), varem ka värvainena ja juuksepuudri valmistamisel.
Alakülje valkjas värvus võimaldab seda liiki eristada morfoloogiliselt sarnastest rihmsamblikest (Ramalina), mille hõlmaküljed on ühtemoodi rohekaskollakad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
47 Talluse mõlemad küljed rohekaskollased, K- 48
48 Südamikukiht vähemalt hõlmatippudes seest õõnes. Soraalid kiiverjad 49
48 Südamikukiht ei ole õõnes. Soraalid ei ole kiiverjad 50
49 Tallus väike (<2 cm), niiskena poolläbipaistev. Soraalid ainult tipmised, kiiverjad
  Kiiver-rihmsamblik [Ramalina obtusata (Arnold) Bitter]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kuni 2 cm pikk, tõelise keskõõnega, niiskena poolläbipaistev; harud lamedad; soraalid tipmised, kiiverjate laiendite alaküljel.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, P–.
Sisaldab evernhappe rühma kuuluvaid aineid.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Tüüpiliseks kasvukohaks on okaspuude oksad niisketes metsades, leitud ka lehtpuudelt ja puidult (vanade küünide seintelt ja katustelt). Eestis üsna sage, leitud hajusalt kogu alalt.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – andmed puudulikud.
Märkused: Väga lähedane liik on väike rihmsamblik (R. dilacerata), mis erineb kiiver-rihmsamblikust apoteetsiumide esinemise ja kiiverjalt puhetunud tippude ning soraalide puudumise poolest. Harude kiiverjalt puhetunud tippude poolest sarnaneb balti rihmsamblikuga (R. baltica), kuid kiiver-rihmsamblik on väiksem, heledam, niiskena läbipaistev, tõelise keskõõnega ning tema tüüpiline substraat on okaspuude oksad või puit niisketes kasvukohtades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
49 Tallus pikem (<5 cm), ei ole üldse läbipaistev. Soraalid nii tipmised ja kiiverjad kui ka pindmised ja ebakorrapärased (koorkihi pragudes)
  Balti rihmsamblik (Ramalina baltica Lettau)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, kuni 5 cm pikk, teiseselt tekkinud keskõõnega, niiskena läbipaistmatu; harud lamedad; soraalid tipmised (kiiverjate laiendite alaküljel) ja servmised (koorkihi rebendites).
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, P–.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik. Levinud Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa tasandikulistel aladel sega- ja lehtmetsade vööndis. Kasvab lehtpuudel ja vanadel okaspuudel, harva puidul, parkides ja puiesteedel, üksikult kasvavatel puudel teede ääres, jõeorgudes. Valguslembene, eelistab toitaineterikast substraati. Eestis sage, hajusalt kogu alal.
Märkused: Harude kiiverjalt puhetunud tippude poolest sarnaneb kiiver-rihmsamblikuga (R. obtusata), kuid viimane on väiksem, heledam, niiskena läbipaistev, tõelise keskõõnega ning tema tüüpiline substraat on okaspuude oksad või puit niisketes kasvukohtades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
50 Talluse harud ei ole lamendunud. Soreedid teralised, sageli isiidistuvad
  Kahar lõhnasamblik (Evernia mesomorpha Nyl.)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, harud rohekaskollased, 5–10 cm pikad, radiaalsümmeetrilise ehitusega, nõelakujuliste väljakasvete ja isiidistuvate soreedidega, koorkiht K–.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K–, KC+ kollaseks või KC–.
Sisaldab usniin- ja divarikaathapet.
Levik ja ökoloogia: Tsirkumboreaalne liik. Kasvab okaspuudel, harvem lehtpuudel, puidul ja kividel. Õhu saastumise suhtes võrdlemisi tundlik liik. Eestis üsna haruldane, levinud peamiselt mandri idaosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
50 Talluse harud lamendunud, rihmakujulised. Soreedid jahujad, ei isiidistu 51
51 Soraalid selgepiirilised, ümmargused kuni elliptilised; servmised
  Harilik rihmsamblik [Ramalina farinacea (L.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, harud lamedad; soraalid servmised, selgepiirilised, ümmargused kuni ovaalsed, soreedid jahujad.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht ja soraalid K+ punaseks või K–, P+ oranžiks või P–.
Kirjanduse andmeil esineb nelja keemilise rassina, sisaldades prototsetraar- või hüpoprototsetraarhapet või salatsiin- ja norstikthapet või südamikukihis samblikuained puuduvad.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik, levinud peamiselt põhjapoolkera sega- ja lehtmetsades. Kasvab leht- ja okaspuudel parkides, puiesteedel, puisniitudel ja metsades. Niiskus- ja valgustingimuste ning substraadi toitainetesisalduse suhtes laia amplituudiga. Kõigist rihmsamblike liikidest õhu saastumise suhtes kõige vastupidavam. Talub võrdlemisi tugevat saastatust. Eestis väga sage, esineb ka linnades. Niisketes ja varjulistes kasvukohtades heledam, vähem harunenud, pikemate ja kitsamate harudega; kuivemates ja paremini valgustatud kasvukohtades tumedam, lühem ja jäigem, rikkalikult harunenud, või vastupidi – suhteliselt väheste laiade lamedate harudega, millel servmiste kõrval harva ka pindmisi soraale. Linnades tumeroheline, lühike ja mitmeti deformeerunud ilmega.
Märkused: Lühikeste ja laiade harudega vormid võivad sarnaneda tolmu–rihmsamblikuga (R. pollinaria), kuid viimasel esinevad tipmised huuljad või ebakorrapärased soraalid, mis harilikul rihmsamblikul alati puuduvad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
51 Soraalid laialivalguvad; pindmised või hõlmatippudes
  Tolmu-rihmsamblik [Ramalina pollinaria (Westr.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus põõsasjas, rohekaskollane, harud lamedad; soraalid peamiselt tipmised ja pindmised, laialivalguvad.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, P–.
Sisaldab evernhappe rühma kuuluvaid aineid.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne liik, levinud peamiselt põhjapoolkera sega- ja lehtmetsades, ka lõunapoolkera parasvöötmes. Kasvab lehtpuudel parkides ja puiesteedel, harvem okaspuudel metsaservades ja üksikult kasvavatel puudel; silikaatsete kivide vertikaalsetel külgedel, liivakivipaljanditel. Valguslembene, eelistab toitaineterikast substraati. Talub hästi tolmu-, halvemini happelist saastatust. Eestis levinud kogu territooriumil, võrdlemisi sage, esineb ka linnades, kus domineerib tolmusaaste.
Märkused: Kitsahõlmalised, peaaegu ovaalsete servmiste soraalidega vormid võivad sarnaneda hariliku rihmsamblikuga (R. farinacea).

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
52 Tallus erekollane kuni oranž 53
52 Tallust teist värvi 59
53 Tallus sidrunkollane, K- 54
53 Tallus kollane kuni oranž, K+ punane 56
54 Hõlmad <2 mm laiused, soreeditaoliste teradega hõlmaservades. Südamikukiht valge
  Harilik leeksamblik [Candelaria concolor (Dicks.) Stein]
  Iseloomulikud tunnused: Kollane soomusjas tallus, südamikukiht valge, ohtrad servmised soreedid, K–.
Värvusreaktsioonid: Tallus, soreedid ja apoteetsiumid K–.
Sisaldab kalütsiini ja pulviinhappe derivaati.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga multiregionaalne liik. Kasvab enamasti leht-, harvem okaspuude koorel ja puidul, mõnikord ka kividel. Nitrofiilne samblik, mis talub õhu saastumist ning on levinud ka linnade haljasaladel. Eestis sage kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
54 Hõlmad <5 mm laiused, soreedidega või ilma. Südamikukiht erekollane 55
55 Soreedideta, sageli esinevad apoteetsiumid
  Kadaka-rebasekõrv [Vulpicida juniperinus (L.) J.E.Mattsson & M.J.Lai]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, nii koorkiht kui südamikukiht kollased, hõlmad lamedad, hõlmaserv õhuke, soreedideta, mustade näsajate pükniididega, sageli apoteetsiumitega.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamik K–, C–, KC– ja P–.
Sisaldab koorkihis usniinhapet ning südamikukihis vulpiin- ja pinastrihapet.
Levik ja ökoloogia: Levikult hüpoarktomontaanne liik. Kasvab peamiselt kadaka tüvel ja okstel, harva ka lookadastikes maapinnal. Eestis sage läänesaartel, paiguti ka Lääne- ja Põhja-Eestis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – andmed puudulikud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
55 Soreedidega, apoteetsiumid esinevad harva
  Männi-rebasekõrv [Vulpicida pinastri (Scop.) J.E.Mattsson & M.J.Lai]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, nii koorkiht kui südamikukiht kollased, erekollaste servasoraalidega.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamik K–, C–, KC–, P–.
Sisaldab usniinhapet, pinastrihapet ja vulpiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab peamiselt okaspuude ja kase tüvel, jalamil ja okstel, sageli ka poolpõõsaste (sinikas, sookail) okstel. Eelistab valgusrikkaid kasvukohti (metsaservad, rabad jms.). Eestis väga sage kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
56 Soreedideta, sageli esinevad apoteetsiumid 57
56 Soreedidega (või blastiididega), apoteetsiumid esinevad harva 58
57 Hõlmad 1-5 mm laiused. Hoolimata arvukatest apoteetsiumitest on tallus hästi nähtav
  Harilik korpsamblik [Xanthoria parietina (L.) Th.Fr.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, kollane, soreedideta ja isiidideta, hõlmad 1–5 mm laiad, arvukad apoteetsiumid.
Värvusreaktsioonid: Tallus ja apoteetsiumid K+ kirsipunaseks.
Sisaldab parietiini.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne liik. Kasvab puidul, puukoorel, kividel jne. Nitrofiilne liik, väga taluv õhu saastumise suhtes. Eestis väga sage kogu alal, ka linnades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
57 Hõlmad <2 mm laiused. Arvukate apoteetsiumite tõttu tallust peaaegu polegi näha
  Viljakas korpsamblik [Xanthoria polycarpa (Hoffm.) Rieber]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus kollane, lehtjas, vähemärgatavate hõlmadega, apoteetsiumid arvukad, katavad kogu talluse, nõgusa ketta ja laia servaga, tallusest eemalehoidvad.
Värvusreaktsioonid: Tallus ja apoteetsiumid K+ kirsipunaseks.
Sisaldab parietiini.
Levik ja ökoloogia: Holarktilise areaaliga liik. Kasvab sageli lehtpuude peentel okstel, harva puude koorel, veel harvem puidul. Võrdlemisi vastupidav õhu saastumisele. Eestis väga sage kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
58 Soraalid ümmargused, kraaterjad; paiknevad hõlmadel; heledamad (kollakamad) kui tallus
  Lehtjas korpsamblik [Xanthoria fallax (Hepp) Arnold]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus kollane, lehtjas, rosetjas ja ei moodusta padjandeid; hõlmad ümmarguste kraaterjate soraalidega, need heledamad kui tallus.
Värvusreaktsioonid: Tallus ja apoteetsiumid K+ kirsipunaseks.
Sisaldab parietiini.
Levik ja ökoloogia: Kasvab lehtpuudel (saar, vaher, lepp, pappel). Levik seni vähe uuritud, esineb hajusalt nii Euroopas kui Aasias. Eestis haruldane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.
Märkused: Sarnaneb soomusja korpsamblikuga (X. fulva). Erineb viimasest rosetja ja suurema talluse, laiemate hõlmade ning kraaterja kujuga soraalide poolest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
58 Soreedid huuljad, ei ole ümmargused; paiknevad hõlmatippudes; ei ole tallusest heledamad
  Soomusjas korpsamblik [Xanthoria fulva (Hoffm.) Poelt & Petutschnig]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus kollane, lehtjas kuni soomusjas, ei moodusta padjandeid, hõlmaservad ja tipud huuljate soraalidega, need tallusega sama värvi.
Värvusreaktsioonid: Tallus ja apoteetsiumid K+ kirsipunaseks.
Sisaldab parietiini.
Levik ja ökoloogia: Katkendliku areaaliga liik, kasvab laialehiste lehtpuude või ka okaspuude koorel, eelistades valgusküllaseid kasvukohti. Eestis üsna sage, levinud hajusalt.
Märkused: Sarnaneb lehtja korpsamblikuga (X. fallax), kuid lehtjal korpsamblikul on rosetjas ja suurem tallus, laiemad hõlmad ning kraaterja kujuga soraalid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
59 Soreedid ja isiidid puuduvad, sageli esinevad apoteetsiumid 60
59 Soreedide või isiididega, apoteetsiumid esinevad harva 75
60 Fotobiondiks tsüanobakter (fotosünteesiv kiht sinakasroheline) 61
60 Fotobiondiks rohevetikas (fotosünteesiv kiht ereroheline) 64
61 Talluse alakülg selge heleda kuni tumeda soontevõrguga 62
61 Talluse alakülg soonteta
  Kaunis neersamblik [Nephroma bellum (Spreng.) Tuck.]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas soreedideta ja isiidideta tallus, apoteetsiumid hõlmatippude alapoolel; fotobiondiks tsüanobakter.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K+ kollaseks või K–, KC–, P+ kollaseks või P–.
Sisaldab (mitte alati) tseoriini ja nefriini.
Levik ja ökoloogia: Kasvab lehtpuude tüvedel, sammaldunud tüvejalameil, kividel ja kaljudel. Eestis väga haruldane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – kriitiliselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
62 Sooned heledad, reljeefsed. Talluse ülaküljel tavaliselt soomusjad isiidid
  Jalami-kilpsamblik [Peltigera praetextata (Sommerf.) Zopf]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas tallus, alaküljel soonte võrgustik, tallus soomusjate kuni koraljate isiididega, ritsiinid valdavalt lihtsad.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab puutüvedel ja puude jalameil, samblal, sammaldunud kividel, maapinnal. Eestis väga sage kõikides maakondades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
62 Sooned tumedad, lamendunud. Talluse ülakülg isiidideta 63
63 Apoteetsiumid ümarad, enam-vähem horisontaalselt asetseva kettaga
  Läikiv kilpsamblik [Peltigera horizontalis (Huds.) Baumg.]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas tallus, alaküljel soonte võrgustik, talluse ülapool vildikihita, apoteetsiumid horisontaalse lameda kettaga, ritsiinid eraldiasetsevad, kimpjad.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne liik. Kasvab kõduneval puidul, sammaldunud kividel, puude jalameil. Eelistab niiskeid varjulisi metsi. Eestis sage, levinud peamiselt Põhja-Eestis ja saartel.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Apoteetsiumide puudumisel saab liiki lähedasest sõrmjast kilpsamblikust (P. polydactylon) eristada ritsiinide kuju ja asetuse järgi – sõrmjal kilpsamblikul on ritsiinid mitmesuguse kujuga (mitte ainult kimpjad) ja moodustavad tihti tihedaid kogumikke.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
63 Apoteetsiumid sadulakujulised, enam-vähem vertikaalselt asetseva (püstise) kettaga
  Sõrmjas kilpsamblik [Peltigera polydactyla (Neck.) Hoffm.]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas tallus, alaküljel soonte võrgustik, talluse ülapool läikiv, vildikihita, sooned selged, tumedad, ritsiinid varieeruva kujuga, apoteetsiumid ahenenud, paiknevad tõusvate hõlmade tippudel, on ruljad, saduljad.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab maapinnal, samblal, mahalangenud ja kõdunevatel puutüvedel, sammaldunud kividel, puude jalameil. Eelistab niiskeid metsi. Eestis väga sage.
Märkused: Läikivast kilpsamblikust (P. horizontalis) on apoteetsiumite puudumisel eristatav ritsiinide järgi, läikival kilpsamblikul on need alati kimpjad ja eraldiseisvad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
64 Hõlmaservades ripsmed või fibrillid 65
64 Ripsmed ja fibrillid puuduvad 66
65 Tallus K+ kollane, arvukate valgete täppidega. Hõlmad tavaliselt <4 cm pikkused
  Narmas-rosettsamblik [Physcia leptalea (Ach.) DC.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, isiidideta ja soreedideta, hõlmaservad silmapaistvate fibrillidega, südamikukiht K–.
Värvusreaktsioonid: Ülemine koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K–, C–, KC–, P–.
Tallus sisaldab atranoriini.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne epifüüt. Kasvab enamasti lehtpuude koorel, ka puidul. Eestis üsna haruldane, levinud hajusalt.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
65 Tallus K-, valgete täppideta. Hõlmad tavaliselt >4 cm pikkused
  Harilik ripssamblik [Anaptychia ciliaris (L.) Körb.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, tõusvatel hõlmaservadel hallide ripsmetega.
Värvusreaktsioonid: Samblikuaineid ei sisalda, kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik, kasvab eriti sageli lehtpuude tüvedel (harvem okaspuudel); eelistab haaba, vahtrat, saart ja tamme. Võib kasvada ka puidul ja sammaldunud kividel. Eestis sage. Kasvab parkides, hõredates laialehelistes metsades, segametsades. Linnades leidub harva.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
66 Talluse ülakülg tugeva võrkja mustriga, selgete lohkude ja kühmudega
  Harilik kopsusamblik [Lobaria pulmonaria (L.) Hoffm.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, rohekas või pruun, pind roideline, hõlmatipud kandilised, soraalidega; südamik KC–; fotobiondiks rohevetikas.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K–; südamikukiht K+ kollaseks, P+ kollaseks → punaseks, KC–. Tallus sisaldab alati norstikthapet, lisaks võib sisaldada konstikthapet ja stikthapet.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik. Kasvab puutüvedel, eelistab lehtpuid (Eestis sagedamini haaval, tammel, jalakal jt laialehistel puudel), vahel ka okaspuudel. Kasvukohtadest eelistab salumetsi, laanemetsi, lodumetsi, kasvab ka soostuvates metsades. Eestis teada väga palju leiukohti (u. 200), kuid üldiselt populatsioonid väikesed ja fragmenteeritud, praegused kasvukohad hävivad metsamajanduse tõttu. On keskkonna saastumise suhtes tundlik, vanade metsade liik.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
66 Talluse ülakülg lohkude ja kühmudeta 67
67 Talluse ülakülg K+ kollane 68
67 Talluse ülakülg K- 69
68 Valged täpid talluse ülaküljel (selgemini nähtavad, kui tallus on niiske). Südamikukiht K+ kollane
  Täpiline rosettsamblik [Physcia aipolia (Humb.) Fürnrh.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, valgetäpiline, soreedideta ja isiidideta, sageli apoteetsiumitega; südamikukiht K+ kollaseks.
Värvusreaktsioonid: Ülemine koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K+ kollaseks, C–, KC–, P–.
Tallus sisaldab atranoriini ja tseoriini.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epifüüt. Kasvab peamiselt lehtpuude (eriti haava ja paplite) tüvedel ja okstel. Eestis väga sage kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
68 Valged täpid talluse ülaküljel puuduvad. Südamikukiht K-
  Tähtjas rosettsamblik [Physcia stellaris (L.) Nyl.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, valgete täppideta, härmakihita, soreedideta ja isiidideta, paljude apoteetsiumitega, südamikukiht K–.
Värvusreaktsioonid: Ülemine koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K–, C–, KC–, P–.
Sisaldab atranoriini.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epifüüt. Kasvab puude tüvedel ja okstel, eelistab lehtpuid (eriti haaba). Eestis väga sage kogu alal. Keskmise taluvusega õhu saastumise suhtes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
69 Südamikukiht K+ punane
  Liud-pargisamblik [Pleurosticta acetabulum (Neck.) Elix & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Määrdunud-oliivpruun lehtjas tallus, laiad hõlmad ilma isiidide ja soreedideta.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamikukiht K+ kollaseks → punaseks, P+ kollaseks → punaseks.
Sisaldab norstikthapet.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik. Kasvab laialeheliste puude koorel, harvem puidul, enamasti üksikutel puudel parkides, alleedel jm., vaid harva metsas. Eelistab eutroofset puukoort, talub tolmusaastatust. Eestis sage, hajusalt kogu alal, ka mitmete linnade parkides.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
69 Südamikukiht K- 70
70 Südamikukiht P+ punane 71
70 Südamikukiht P- 72
71 Talluse ülakülg matt, keskosas selgelt kortsuline; valkjate piklike pseudotsüfellidega hõlmaservadel. Apoteetsiumid paiknevad ainult talluse keskosas
  Kase-pruunsamblik [Melanohalea olivacea (L.) O. Blanco, A. Crespo, Divakar, Essl., D. Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, täpjad pseudotsüfellid, apoteetsiumid talluse keskosas, südamikukiht C–.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, C–, P+ punaseks.
Sisaldab fumaarprototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga ja sage boreaalne liik. Kasvab lehtpuude koorel ja peenikestel okstel, kõige sagedamini kasel, harvem puidul või okaspuudel. Eestis sage.
Märkused: Välimuselt sarnane põhja- ja siledale pruunsamblikule. Põhja-pruunsamblik (M. septentrionalis) erineb vaadeldavast liigist väiksema ning peaaegu sileda talluse, vaid üksikute pseudotsüfellide ning kogu talluse pinnal (mitte ainult keskosas) paiknevate apoteetsiumite poolest. Siledale pruunsamblikule (M. glabra) iseloomulikeks tunnusteks, mis puuduvad kase-pruunsamblikul, on lekanoorhappe sisaldus ja valgete karvakeste esinemine hõlmaservades ning viljakeha külgedel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
71 Talluse ülakülg läikiv, sile; pseudotsüfelle vähe, need valgete täpikestena. Apoteetsiumid katavad enamuse tallusest
  Põhja-pruunsamblik [Melanohalea septentrionalis (Lynge) O. Blanco, A. Crespo, Divakar, Essl., D. Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, pseudotsüfellid puuduvad, apoteetsiumid kogu talluse pinnal, südamikukiht C–.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–, C–, P+ punaseks.
Sisaldab fumaarprototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne epifüüt. Kasvab lehtpuude tüvedel ja okstel (kasel, pajul, lepal), harvem puidul või okaspuudel. Eestis haruldane, levinud hajusalt mandriosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Välimuselt sarnane kase-pruunsamblikuga (M. olivacea), kuid põhja-pruunsamblikul on väiksem ning peaaegu sile tallus ja vaid üksikud pseudotsüfellid ning apoteetsiumid paiknevad kogu talluse pinnal (mitte ainult keskosas).

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
72 Talluse ülakülg arvukate näsadega
  Näsa-pruunsamblik [Melanohalea exasperata (De Not.) O.Blanco, A.Crespo, Divakar, Essl., D.Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, väikesed näsad, südamik C–.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Sageli esinev nemoraalne epifüüt. Kasvab lehtpuude tüvedel ja peenikestel okstel, harvem puidul või okaspuudel. Eestis väga sage.
Märkused: Kergesti eristatav teistest pruunsamblikest talluse pinnal ja viljakeha servas paiknevate madalate näsade ja südamikukihi negatiivsete värvusreaktsioonide poolest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
72 Talluse ülakülg näsadeta 73
73 Hõlmad >5 mm laiused, läbipaistvate karvakestega (vaata luubiga!). Südamikukiht KC+ punane
  Sile pruunsamblik [Melanelixia glabra (Schaer.) O. Blanco, A. Crespo, Divakar, Essl., D. Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, valged karvakesed viljakeha külgedel, südamikukiht C+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamikukiht K–, P–, südamikukiht C+ punaseks, , KC+ punaseks.
Sisaldab lekanoorhapet.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik. Kasvab lehtpuude, eriti laialehiste puude (tamm, vaher) koorel valgusrikastes kasvukohtades. Õhu saastumise suhtes tundlik. Eestis väga haruldane, meil leitud pargipuudelt.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – kriitiliselt ohustatud.
Märkused: Välimuselt sarnastest kase-pruunsamblikust (M. olivacea) ja põhja-pruunsamblikust (M. septentrionalis) erineb valgete karvakeste esinemise ja südamikukihi värvusreaktsioonide (P–, C+) poolest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
73 Hõlmad tavaliselt <5 mm laiused, karvakesteta. Südamikukiht KC- 74
74 Ritsiinid lihtsad, tihti paistavad hõlmaservades. Talluse ülakülg härmakihita
  Rips-tõmmusamblik [Phaeophyscia ciliata (Hoffm.) Moberg]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hallikas-pruunikas (“tõmmu”), soreedideta, isiidideta, enamasti apoteetsiumitega, nende alusel ritsiinidest “kroon”, südamikukiht valge.
Värvusreaktsioonid: Tallus K–, C–, KC–, P–.
Samblikuainetest esineb ainult tseoriin.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga boreaalne liik. Kasvab peamiselt haava tüvel. Leitud kõigis Eesti osades, sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
74 Ritsiinid harunevad, ei paista hõlmaservades. Härmakiht nähtav vähemalt hõlmatippudel
  Harilik härmasamblik [Physconia distorta (With.) J.R.Laundon]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, suur, laiahõlmaline, pruunikas, valkja härmakihiga (vähemalt hõlmaservades), soreedideta ja isiidideta, apoteetsiumid esinevad tihti.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Laia areaaliga nemoraalne liik, kasvab peamiselt lehtpuude tüvedel metsas ja parkides. Võrdlemisi taluv õhu saastumise suhtes. Eestis väga sage, ka linnades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
75 Fotobiondiks tsüanobakter (fotosünteesiv kiht sinakasroheline) 76
75 Fotobiondiks rohevetikas (fotosünteesiv kiht ereroheline) 82
76 Talluse ülakülg ei ole must ega alakülg valkja vildikihiga (karvane) 77
76 Talluse ülakülg must, alakülg valkja vildikihiga (karvane)
  Haava-tardsamblik [Leptogium saturninum (Dicks.) Nyl.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, tumehall kuni must, alapool paksu heleda vildikihiga; fotobiondiks tsüanobakter.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epifüüt, harvem epibrüiid. Kasvab puutüvedel ja puude jalamil (seal ka samblal), eelistab lehtpuid, harvem esineb okaspuudel. Eestis sage, levinud hajusalt üle kogu territooriumi, kasvab peamiselt haabadel.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
77 Soreedidega 78
77 Isiididega 80
78 Soraalid ümarad, pindmised
  Krobeline kopsusamblik [Lobarina scrobiculata (Scop.) Nyl.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, rohekas või hallikas, pind lohklik (kuid mitte roideline), hõlmatipud ümardunud, soraalidega; südamik KC+ roosaks; fotobiondiks tsüanobakter.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K–; südamik K+ kollaseks, P+ kollaseks → punaseks, KC+ roosaks. Sisaldab stikt-, norstikt- ja konstikthapet, skrobikuliini ja usniinhappe jälgi.
Levik ja ökoloogia: Subokeaaniline liik. Kasvab puude jalamil, harvem kaljudel, maapinnal ja sammaldel. Eestis väga haruldane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – kriitiliselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
78 Soraalid selgete piirideta, peamiselt servmised 79
79 Talluse alakülg sile, soonte ja ritsiinideta
  Harilik neersamblik [Nephroma parile (Ach.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas pruun või harvem hallikas tallus, sinakashallid soreedid ja soreedistuvad isiidid; fotobiondiks tsüanobakter.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K– või K+ kollaseks, KC–, P– või P+ kollaseks.
Tallus sisaldab tseoriini, harva nefriini.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne epibrüiid, epigeiid, epifüüt. Kasvab sammaldel puude jalamil, sammaldunud kividel ja kaljudel, harvem maapinnal. Eestis oli veel eelmise sajandi keskpaigas suhteliselt sage, kuid praeguseks on tundlikkuse tõttu õhu saastumise suhtes ja kasvukohtade hävimise läbi mitmest kohast kadunud.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
79 Talluse alakülg soonte ja ritsiinidega
  Serva-kilpsamblik [Peltigera collina (Ach.) Schrad.]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas tallus, alaküljel soonte võrgustik, hõlmaservad palistatud servasoraalidega.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Hüpoarktomontaanne liik. Kasvab lehtpuude jalamil ja tüvel. kõdunevatel puutüvedel, sammaldunud kividel, harvem maapinnasammaldel. Eelistab kasvukohana varjulisi laialehelisi ja segametsi. Eestis haruldane.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – kriitiliselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
80 Isiidid paiknevad piki koorkihi pragusid. Talluse alaküljel selge reljeefne heledate soonte võrk
  Jalami-kilpsamblik [Peltigera praetextata (Sommerf.) Zopf]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas tallus, alaküljel soonte võrgustik, tallus soomusjate kuni koraljate isiididega, ritsiinid valdavalt lihtsad.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab puutüvedel ja puude jalameil, samblal, sammaldunud kividel, maapinnal. Eestis väga sage kõikides maakondades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
80 Isiidid ei paikne piki koorkihi pragusid. Talluse alakülg soonteta 81
81 Talluse alakülg sile. Südamikukiht helekollane, K+ punane
  Sile neersamblik (Nephroma laevigatum Ach.)
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus soreedideta ja isiidideta, kollakas südamikukiht, K+ roosaks, kollaseks või punaseks; fotobiondiks tsüanobakter.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K+ roosaks (pigmendi vähese sisalduse korral), kollaseks või punaseks, KC–, P–.
Tallus sisaldab nefromiini (sellest südamikukihi värvumine), nefriini ja tseoriini.
Levik ja ökoloogia: Subokeaaniline epifüüt, epibrüiid. Kasvab lehtpuude okstel ja tüvedel, sammaldel ja tüvejalameil. Eestis üsna sage, levinud hajusalt.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
81 Talluse alakülg viltjas. Südamikukiht valge, K-
  Kääv-neersamblik [Nephroma resupinatum (L.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas pruun tallus, hõlmaservades isiidid, alapoolel valged täpjad pseudotsüfellid; fotobiondiks tsüanobakter.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne epibrüiid, epifüüt. Kasvab varjulistes metsades okas- ja harvem lehtpuude okstel, tüvedel, sammaldunud jalameil. Eestis üsna haruldane, rohkem leitud mandri põhjaosast (Harjumaalt), kust nüüdseks võib olla hävinud.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
82 Hõlmad vähemalt hõlmatippudes iseloomulikult puhetunud. Alakülg ritsiinideta 83
82 Hõlmad õhukesed, mitte puhetunud 87
83 Soraalid nõgusad, pindmised. Tallus ümarate augukestega (pooridega)
  Harilik poorsamblik [Menegazzia terebrata (Hoffm.) A.Massal.]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas hall tallus, huulsoraalid, poorid talluse ülaküljel.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks; südamik K+ kollaseks, P+ kollaseks → punaseks, C–.
Sisaldab atranoriini ja stikthapet.
Levik ja ökoloogia: Submontaanne epifüüt ja epibrüiid, levikukese mägimetsades, harvem esineb tasandikuliste alade okasmetsades. Kasvab okaspuude ja lehtpuude (meil eriti sanglepa) okstel ja koorel. Eestis sage, levinud hajusalt kogu mandriosas.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
83 Soraalid teistsugused. Tallus augukesteta 84
84 Soreedid alati koondunud selgepiirilistesse soraalidesse hõlmatippudes 85
84 Soreedid suures osas hajusalt talluse pinnal
  Jahu-hallsamblik (Hypogymnia farinacea Zopf)
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas valkjashall tallus terajate soreedidega keskosas.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja soreedid K+ kollaseks, KC+ pruunikaspunaseks, P–; südamikukiht P–, K–, C–, KC+ punaseks.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne epifüüt ja epiksüül. Kasvab leht- ja okaspuude okstel ja tüvedel, vanadel aialattidel, laastukatustel. Eestis väga sage, levinud arvukamalt mandri lääneosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
85 Soraalid ümarad, peajad
  Toru-hallsamblik [Hypogymnia tubulosa (Schaer.) Hav.]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas hall tallus, torujalt kokkukäändunud hõlmad, peajad soraalid, südamikukiht P–.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja soreedid K+ kollaseks, KC+ pruunikaspunaseks, P–; südamikukiht P–, K–, KC+ punaseks.
Sisaldab atranoriini ja füsoodhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne epifüüt ja epiksüül. Kasvab peamiselt okaspuude, harvem lehtpuude (kaskede) okstel ja tüvedel, töödeldud puidul, harva sammaldunud kividel. Eestis väga sage, taandunud suuremate linnade ümbrusest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
85 Soraalid huuljad või ebakorrapärased, mitte ümarad 86
86 Südamikukiht P+ oranžikaspunane. Tallus musta randita
  Harilik hallsamblik [Hypogymnia physodes (L.) Nyl.]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas hall tallus, hõlmad ümardunud, huulsoraalidega, südamikukiht P+ oranžiks.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks → oranžiks; südamikukiht K–, P+ oranžiks.
Sisaldab atranoriini, füsood- ja füsodaalhapet.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epifüüt ja epiksüül, kasvab paljude puuliikide (eriti okaspuude) okstel ja tüvel, töödeldud puidul, harvem sammaldunud kividel ning kaljudel ja veelgi harvem maapinnal. Õhu saastumise suhtes vähese tundlikkusega. Eesti kõige harilikum lehtsamblik, eriti tüüpiline ning ohter mändidel ja kuuskedel, sage ka kaskedel jt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
86 Südamikukiht P- . Tallust ääristab must rant
  Ääris-hallsamblik [Hypogymnia vittata (Ach.) Parrique]
  Iseloomulikud tunnused: Lehtjas hall tallus, huulsoraalid, hõlmaservad mustade rantidega, alapool aukudega, südamikukiht P–.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja soreedid K+ kollaseks, KC+ pruunikaspunaseks, P–; südamikukiht K–, KC+ punaseks, P–.
Sisaldab atranoriini ja füsoodhapet.
Levik ja ökoloogia: Hüpoarktomontaanne epifüüt. Kasvab peamiselt okaspuude okstel ja koorel ning sammaldunud kaljudel. Eestis väga haruldane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – kriitiliselt ohustatud.
Märkused: Kergesti segiaetav mõnede hariliku hallsambliku (H. physodes) kitsahõlmaliste vormidega. Kirjeldatava liigi juures tuleb eriti tähele panna alaküljel koorkihi augukesi, mis puuduvad harilikul hallsamblikul, samuti südamikukihi reaktsioone (P–, harilikul hallsamblikul P+ oranžiks).

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
87 Pseudotsüfellidega 88
87 Pseudotsüfellideta 91
88 Pseudotsüfellid punktikujulised. Hõlmad ümarad, servades tõusvad
  Oliiv-helksamblik [Cetrelia olivetorum (Nyl.) W. L. Culb. & C. F. Culb.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, rohekas, hõlmad ümarad ja servades tõusvad, rikkalikud valkjad servasoraalid, ülapoolel punktikujulised valged pseudotsüfellid.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks; südamikukihi reaktsioonid varieeruvad (C ja KC– või + punaseks).
Võib sisaldada erinevaid aineid (olivetoorhapet, perlatoolhapet jt); koorkihis esineb, nagu kõigil selle perekonna liikidel, atranoriin.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalse levikuga samblikuliik. Kasvab lehtpuude ja kuuse koorel. Väga tundlik õhu saastumise suhtes. Üsna haruldane, seni teada Eesti ida- ja lõunaosas.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
88 Pseudotsüfellid kriipsukujulised. Hõlmad kandilised, servades substraadile enam-vähem liibuvad 89
89 Soreedidega
  Vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata Taylor)
  Iseloomulikud tunnused: Hall lehtjas tallus, kandilised hõlmad, kriipsukujulised soraalid.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K+ kollaseks → punaseks, P+ tumekollaseks → oranžiks.
Sisaldab atranoriini ja salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne liik. Kasvab leht- ja okaspuude koorel ja puidul, harvem kividel. Talub võrdlemisi tugevat õhu saastumist. Üks kõige sagedasemaid samblikuliike kogu Eestis.
Märkused: Teistest hallidest lapiksamblikest on hästi eristatav isiidide puudumise ja kriipsukujuliste soraalide esinemise poolest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
89 Isiididega 90
90 Tallus ja isiidid härmakihita; enamasti kividel
  Kivi-lapiksamblik [Parmelia saxatilis (L.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Hall lehtjas tallus, kandilised hõlmad, tallusega sama värvi isiidid kogu talluse pinnal; enamasti kividel, harva puudel.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K+ kollaseks → punaseks, P+ tumekollaseks → oranziks.
Sisaldab atranoriini ja salatsiinhapet, lisaainetena lobaar- ja protolihhesteriinhapet.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne liik. Kasvab graniitkividel, kuid võib üle minna ka puukoorele ja samblale. Eestis väga sage kogu alal.
Märkused: Süstemaatiliselt lähedane vagu-lapiksamblik (P. sulcata) erineb vaadeldavast liigist isiidide puudumise ja kriipsukujuliste soraalide olemasolu poolest. Halli talluse ja isiididega pärnasalusamblikul (Parmelina tiliacea) on ümardunud hõlmaservad, tallusest tumedamad isiidid ning südamikukihi negatiivsed K ja P reaktsioonid. Ernsti lapiksamblikku (Parmelia ernstiae), mis on väliselt väga sarnane kivi-lapiksamblikule, iseloomustab härmakihi olemasolu hõlmatippudes ja isiididel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
90 Tallus ja isiidid härmakihiga; enamasti puukoorel
  Ernsti lapiksamblik (Parmelia ernstiae Feuerer & A.Thell)
  Iseloomulikud tunnused: Hall lehtjas tallus, kandilised hõlmad, hõlmatipud ja isiidid härmakihiga, võivad esineda väikesed hõlmakesed; enamasti puudel.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K+ kollaseks → punaseks, P+ tumekollaseks → oranziks.
Sisaldab atranoriini ja salatsiinhapet.
Levik ja ökoloogia: Kasvab nii leht- kui okaspuude koorel. Haruldane, seni leitud Eesti lääneosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
91 Talluse ülakülg K+ kollane 92
91 Talluse ülakülg K- 101
92 Isiididega 93
92 Soreedidega 96
93 Südamikukiht C+, KC+ punane
  Pärna-salusamblik [Parmelina tiliacea (Hoffm.) Hale]
  Iseloomulikud tunnused: Hall lehtjas tallus, ümardunud hõlmad, tallusest tumedamad isiidid.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K–, P–, C+ punaseks.
Sisaldab atranoriini ja lekanoorhapet.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne epifüüt. Kasvab lehtpuude koorel, harvem puidul ja graniitkividel. Eelistab õhu kõrge niiskusesisaldusega kasvukohti. Eestis üsna haruldane, leitud linnaparkides, kalmistutel jm inimkultuuriga seotud puistutes.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
93 Südamikukiht C- , KC- 94
94 Hõlmad <3 mm laiused, kogu pikkuses tihedalt substraadile liibuvad
  Hall terasamblik [Imshaugia aleurites (Ach.) S L.F.Meyer]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus poollehtjas, hallikas, eriti keskosas ohtralt terajaid isiide.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks, P+ oranžiks, C–, KC+ oranžikaspruuniks.
Sisaldab tamnoolhapet ja atranoriini.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab okaspuudel (sagedamini mändidel), harvem lehtpuude koorel, puidul, kividel. Õhu saastumise suhtes tundlik liik. Eestis väga sage, levinud kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
94 Hõlmad tavaliselt >3 mm laiused, vähemalt osaliselt substraadile mitte liibuvad 95
95 Hõlmad <1,5 cm laiused, ümarad või pisut kandilised. Talluse pind kergelt kortsuline või kurruline
  Hall hõlmasamblik [Platismatia glauca (L.) W. L. Culb. & C. F. Culb.]
  Iseloomulikud tunnused: Suur lehtjas tallus, hõlmaservad võrdlemisi laiad ja ümarad, talluse pind pisut kortsuline-kurruline, sellel soraalid või teralised isiidid, ülapool pseudotsüfellideta.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht I+ siniseks.
Sisaldab atranoriini ja kaperaathapet.
Levik ja ökoloogia: Levikult multiregionaalne liik. Kasvab peamiselt okaspuude ja kase tüvel ja okstel, harvem teistel lehtpuudel. Eestis väga sage kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
95 Hõlmad <4 mm laiused, rihmakujulised. Talluse pind sile
  Hall karesamblik [Pseudevernia furfuracea (L.) Zopf]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus noorena lehtjas, hiljem peaaegu põõsasjas, sügavalt harunenud, hõlmad rihmjad, isiididega tihedalt kaetud; ülakülg hall, alakülg (vähemalt keskosas) must.
Värvusreaktsioonid: Esineb 2 keemilist rassi (mõlemad ka Eestis).
1. Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht C–, KC+ roosakaspruuniks.
Sisaldab füsoodhapet.
2. Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht C+ punaseks, KC+ punaseks.
Sisaldab olivetoorhapet.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga boreaalne liik. Kasvab happelisema koorega puudel (kuusel, männil, kasel), aga ka puidul, harvem maapinnal. Eestis väga sage, s.h. ka linnades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
96 Talluse ülakülg kuivana rohekaskollane 97
96 Talluse ülakülg teist värvi 98
97 Hõlmad >4 mm laiused. Soreedid hajusalt talluse keskosas
  Harilik kitsesamblik [Flavoparmelia caperata (L.) Hale]
  Iseloomulikud tunnused: Kollakas lehtjas tallus, laiad ümardunud tõusvate servadega hõlmad, võivad esineda näsajad isiidid ja kraaterjad soraalid.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K–, P+ punaseks, KC+ punaseks.
Sisaldab usniin-, prototsetraar- ja kaperaathapet.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik, mille levik on seotud peamiselt laialeheliste metsadega. Kasvab lehtpuude, harva okaspuude koorel. Eestis üsna haruldane, levinud peamisel idaosas. Euroopas lõunapoolse levikuga, Eestis levila põhjapiiril.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
97 Hõlmad <4 mm laiused. Soreedid selgepiirilistes ümarates soraalides
  Kollane lagusamblik [Parmeliopsis ambigua (Wulfen) Nyl.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus poollehtjas, mitmesugustes varjundites kollane, peajate soraalidega.
Värvusreaktsioonid: Tallus K–, P–, KC–, C–.
Sisaldab usiinhapet ja divarikaathapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik, kasvab okas- ja lehtpuudel, ka väga noortel tüvedel, puidul (laastukatustel, aialattidel), kändudel, harva kividel. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
98 Hõlmad tõusvad, servmiste fibrillidega 99
98 Hõlmad substraadile liibuvad, servmiste fibrillideta 100
99 Soraalid kiivrikujulised
  Tõusev rosettsamblik [Physcia adscendens (Fr.) H.Olivier]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, hõlmad tõusvad, servades fibrillidega, tippudes kiiverjate soraalidega; südamikukiht K–.
Värvusreaktsioonid: Ülemine koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K–, C–, KC–, P–.
Sisaldab atranoriini.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne epifüüt. Kasvab peamiselt lehtpuude tüvedel ja okstel. Eestis väga sage kogu alal. Õhu saastumist mõõdukalt taluv.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
99 Soraalid huuljad
  Rips-rosettsamblik [Physcia tenella (Scop.) DC.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, huulsoraalidega ja valkjate fibrillidega, südamikukiht K–.
Värvusreaktsioonid: Ülemine koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K–, C–, KC–, P–.
Sisaldab atranoriini.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne epifüüt. Kasvab lehtpuude tüvedel ja okstel, vahel ka kividel ja kaljudel. Eestis väga sage. Õhu saastumist hästi taluv.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
100 Soraalid pindmised, kumerad
  Tera-lagusamblik [Parmeliopsis hyperopta (Ach.) Arnold]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus poollehtjas, hallikas, peajate sinakashallide soraalidega.
Värvusreaktsioonid: Talluse koorkiht K+ kollaseks, P–; südamikukiht K–, P–, C–.
Sisaldab atranoriini.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab okas- ja lehtpuudel, sagedasem mändide jalamil, kaskedel, puidul. Eestis väga sage, leiukohad hajusalt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
100 Soraalid tipmised või servmised, huuljad
  Kahtlane rosettsamblik [Physcia dubia (Hoffm.) Lettau]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hall, hõlmad lehvikjalt laienenud, fibrillideta, huulsoraalidega, südamikukiht K–.
Värvusreaktsioonid: Ülemine koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K–, C–, KC–, P–.
Sisaldab atranoriini.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne liik. Kasvab kividel, kaljudel, tsemendil, epifüüdina erinevate puude koorel. Eestis väga sage kogu alal. Võrdlemisi taluv inimtegevuse suhtes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
101 Talluse ülakülg tugevalt võrkja mustriga, selgete lohkude ja kühmudega
  Harilik kopsusamblik [Lobaria pulmonaria (L.) Hoffm.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, rohekas või pruun, pind roideline, hõlmatipud kandilised, soraalidega; südamik KC–; fotobiondiks rohevetikas.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K–; südamikukiht K+ kollaseks, P+ kollaseks → punaseks, KC–. Tallus sisaldab alati norstikthapet, lisaks võib sisaldada konstikthapet ja stikthapet.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik. Kasvab puutüvedel, eelistab lehtpuid (Eestis sagedamini haaval, tammel, jalakal jt laialehistel puudel), vahel ka okaspuudel. Kasvukohtadest eelistab salumetsi, laanemetsi, lodumetsi, kasvab ka soostuvates metsades. Eestis teada väga palju leiukohti (u. 200), kuid üldiselt populatsioonid väikesed ja fragmenteeritud, praegused kasvukohad hävivad metsamajanduse tõttu. On keskkonna saastumise suhtes tundlik, vanade metsade liik.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
101 Talluse ülakülg lohkude ja kühmudeta 102
102 Soreedideta, tavaliselt esinevad isiidid 103
102 Soreedidega (mõnikord on soraalid isiidistunud) 107
103 Hõlmad tumepruunid, < 0,5 mm laiused, tõusvad
  Väike tõmmusamblik [Phaeophyscia nigricans (Flörke) Moberg]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hallikas-pruunikas (“tõmmu”), väike, hõlmad väga kitsad ja lühikesed, soreedistuvate isiididega, alapool hele.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga holarktiline liik. Kasvab lehtpuude tüvedel, harvem lubjakividel. Eestis sage, leitud hajusalt kogu alal. Taluv liik linnakeskkonna suhtes, kohati näib eelistavat teeäärseid puid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
103 Hõlmad oliivrohelised kuni pruunid, liibuvad, tavaliselt >0,5 mm laiused 104
104 Südamikukiht C+, KC+ punane
  Mustjas pruunsamblik [Melanelixia fuliginosa (Duby) O. Blanco, A. Crespo, Divakar, Essl., D. Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Rohekaspruun lehtjas tallus, peenikesed silindrilised isiidid, südamikukiht C+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamikukiht K–, P–, südamikukiht C+ punaseks, KC+ punaseks.
Sisaldab lekanoorhapet.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik. Kasvab lehtpuude, eriti sanglepa, harvem okaspuude koorel, üksikutel juhtudel võib esineda ka samblal või kividel. Eestis tavaline eelkõige lodu- ja lammimetsades.
Märkused: Isiidide kuju poolest roheka pruunsamblikuga sarnasel saledal pruunsamblikul (M. elegantula) on südamikukihi C reaktsioon negatiivne, teistel isiididega pruunsamblikel (M. subaurifera ja M. subargentifera) aga isiidid soreedistuvad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
104 Südamikukiht C- , KC- 105
105 Näsadega (pole tõelised isiidid); apoteetsiumid esinevad sageli
  Näsa-pruunsamblik [Melanohalea exasperata (De Not.) O.Blanco, A.Crespo, Divakar, Essl., D.Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, väikesed näsad, südamik C–.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Sageli esinev nemoraalne epifüüt. Kasvab lehtpuude tüvedel ja peenikestel okstel, harvem puidul või okaspuudel. Eestis väga sage.
Märkused: Kergesti eristatav teistest pruunsamblikest talluse pinnal ja viljakeha servas paiknevate madalate näsade ja südamikukihi negatiivsete värvusreaktsioonide poolest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
105 Silindriliste või nuijate isiididega; apoteetsiumid esinevad väga harva 106
106 Isiidid silindrilised, saledad
  Sale pruunsamblik [Melanohalea elegantula (Zahlbr.) O.Blanco, A.Crespo, Divakar, Essl., D.Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, peenikesed silindrilised isiidid, südamik C–.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne laialeheliste lehtmetsade epifüüt. Väga tundlik õhu saastumise suhtes. Eestis väga haruldane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Välimuselt sarnane nui-pruunsamblikuga (M. exasperatula), millest erineb eelkõige isiidide kuju poolest. Teistest isiididega pruunsamblikest erineb südamikukihi negatiivsete reaktsioonide poolest.
106 Isiidid nuijad või lusikavarrekujulised
  Nui-pruunsamblik [Melanohalea exasperatula (Nyl.) O.Blanco, A.Crespo, Divakar, Essl., D.Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, nuiakujulised isiidid.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik, kasvab lehtpuude koorel, harvem puidul. Õhu saastumise suhtes võrdlemisi taluv. Esineb ka väiksemate teede äärsetel puudel ja parkides. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
107 Talluse ülakülg kuivana kollakasroheline
  Kollane lagusamblik [Parmeliopsis ambigua (Wulfen) Nyl.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus poollehtjas, mitmesugustes varjundites kollane, peajate soraalidega.
Värvusreaktsioonid: Tallus K–, P–, KC–, C–.
Sisaldab usiinhapet ja divarikaathapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik, kasvab okas- ja lehtpuudel, ka väga noortel tüvedel, puidul (laastukatustel, aialattidel), kändudel, harva kividel. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
107 Talluse ülakülg teist värvi 108
108 Soraalid pindmised 109
108 Soraalid servmised või tipmised, kriipsjad või huuljad 111
109 Hõlmad <3 mm laiused. Südamikukiht KC-
  Hägu-tõmmusamblik [Phaeophyscia orbicularis (Neck.) Moberg]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hallikas-pruunikas (“tõmmu”), pindmiste soraalidega, sageli ohtrate apoteetsiumidega, südamikukiht valge või kollakas.
Värvusreaktsioonid: K–, P–, kollase südamikukihiga eksemplaridel K+ tumepunaseks.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga multiregionaalne liik. Kasvab väga mitmesugusel substraadil (puukoor, puit, tsement, betoon, lubjakivi jm.). Õhu saastumise suhtes üks taluvamaid liike. Eestis väga sage, levinud kõikjal, ka linnades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
109 Hõlmad tavaliselt >3 mm laiused. Südamikukiht KC+ punane 110
110 Talluse ülaküljel peenikesed läbipaistvad karvakesed (vaata luubiga!)
  Hõbe-pruunsamblik [Melanelixia subargentifera (Nyl.) O. Blanco, A. Crespo, Divakar, Essl., D. Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, valge kirme ja karvakesed hõlmadel, soreedistuvad isiidid ja valged soraalid.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamikukiht K– ja P–, südamikukiht C+ punaseks, KC+ punaseks.
Sisaldab lekanoorhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne epifüüt. Kasvab lehtpuude koorel (eelistatult saarel, vahtral, tammel), vaid harva puidul või okaspuudel. Eestis väga sage kogu alal, pigem kasvab parkides ja aedades kui metsas.
Märkused: Sarnane kuld-pruunsamblikule (M. subaurifera). Hõbe-pruunsamblikule on iseloomulik soreedistuvate isiidide olemasolu. Tekkinud soraalid on valged, mitte kollaka varjundiga (nagu kuld-pruunsamblikul) ning võivad paikneda tallusel nii pindmiselt kui ka servmiselt. Hõbe-pruunsamblikul on talluse servades kohati valge kirme ja peenikesed karvakesed, mis kuld-pruunsamblikul puuduvad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
110 Talluse ülakülg karvakesteta
  Kuld-pruunsamblik [Melanelixia subaurifera (Nyl.) O. Blanco, A. Crespo, Divakar, Essl., D. Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tallus, isiidid ja punktjad valkjad või kollakad soraalid.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K–, P–; südamikukiht K–, P–, C+ punaseks, KC+ punaseks.
Sisaldab lekanoorhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne epifüüt. Kasvab leht- ja okaspuude koorel, harva puidul või sammaldunud kaljudel. Eestis väga sage.
Märkused: Sarnane hõbe-pruunsamblikule (M. subargentifera). Hõbe-pruunsamblikule on iseloomulik soreedistuvate isiidide olemasolu. Tekkinud soraalid on valged, mitte kollaka varjundiga (nagu kuld-pruunsamblikul) ning võivad paikneda tallusel nii pindmiselt kui ka servmiselt. Hõbe-pruunsamblikul on talluse servades kohati valge kirme ja peenikesed karvakesed, mis kuld-pruunsamblikul alati puuduvad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
111 Soraalid huuljad, hõlmatippudes 112
111 Soraalid kriipsjad, hõlmaservades 113
112 Talluse ülakülg härmakihita. Ritsiinid lihtsad (luup!). Südamikukiht valge kuni punane
  Kollakas tõmmusamblik [Phaeophyscia endophoenicea (Harm.) Moberg]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, hallikas-pruunikas (“tõmmu”), huulsoraalidega, südamikukiht oranžikaspunane.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K+ tumepunaseks.
Südamikukiht sisaldab sküriini.
Levik ja ökoloogia: Subokeaaniline nemoraalne liik. Kasvab tamme, pärna jt. laialeheliste puude tüvedel. Peamine levila Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis haruldane, leitud mõisaparkidest.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – andmed puudulikud.
Märkused: Lähedasest hägu-tõmmusamblikust (P. orbicularis) erineb huulsoraalide ja punase südamikukihi poolest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
112 Talluse ülakülg tavaliselt härmakihiga. Ritsiinid tugevalt harunevad (luup!). Südamikukiht alati valge
  Kare härmasamblik [Physconia perisidiosa (Erichsen) Moberg]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, läikivpruun, valkja härmakihiga (vähemalt hõlmaservades), hõlmad kitsad, talluse keskosas tõusvad, sinakate huulsoraalidega, alapool tume, serv hele.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne epifüüt, kasvab peamiselt laialeheliste puuliikide koorel. Eestis sage väiksemate linnade ja asulate parkides, alleedel, kalmistutel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
113 Hõlmad härmakihita, substraadile lõdvalt kinnitunud. Üksikud heledad ritsiinid talluse alaküljel
  Ääris-oksasamblik [Tuckermannopsis chlorophylla (Willd.) Hale]
  Iseloomulikud tunnused: Pruun lehtjas tõusvate hõlmadega tallus, valkjad servasoraalid.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamik K–, C–, KC– ja P–.
Sisaldab protolihhesteriinhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne liik. Kasvab peamiselt okaspuude, ka kase (harvem laialeheliste puude) peenikestel okstel või koorel. Eestis väga sage kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
113 Härmakiht vähemalt hõlmatippudes; hõlmad substraadile liibuvad. Arvukad ritsiinid talluse alaküljel 114
114 Talluse alakülg hele. Ritsiinid lihtsad
  Hall härmasamblik [Physconia grisea (Lam.) Poelt ssp. grisea]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, pruunikas, valkja härmakihiga (vähemalt hõlmaservades), hõlmaservad ja -pind terajate soreedistuvate isiididega, alapool valkjas, ritsiinid lihtsad.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne liik, epifüüt, kasvab peamiselt laialehiste puuliikide (tamme, pärna, vahtra, saare jt.) koorel. Eestis üsna sage, leitud parkidest hajusalt üle Eesti.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
114 Talluse alakülg must. Ritsiinid harunevad 115
115 Südamikukiht valge, K-
  Sinakas härmasamblik [Physconia detersa (Nyl.) Poelt]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, läikivpruun, sinaka härmakihiga, hõlmad sinakate servasoraalidega, alapool must.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Laia areaaliga, kuid kohati suurte levikulünkadega boreaalne liik. Kasvab lehtpuude koorel ja samblal. Eestis üsna haruldane, leitud parkides ja kalmistutel, peamiselt Eesti idaosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
115 Südamikukiht helekollane, K+ kollane
  Kollane härmasamblik [Physconia enteroxantha (Nyl.) Poelt]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus lehtjas, pruunikas, valkja härmakihiga (vähemalt hõlmaservades), hõlmad kollakate servasoraalidega, südamikukiht kollakas.
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K+ kollaseks.
Levik ja ökoloogia: Nemoraalne valguslembene epifüüt, kasvab peamiselt laialeheliste puude tüvedel, harva sammaldunud kividel. Eestis väga sage kogu alal, taluv õhu saastumise suhtes ja kasvab seetõttu ka linnades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
116 Tallus tume, isiiditaoliste moodustistega. Fotobiondiks tsüanobakter
  Sõrmjas tardsamblik [Leptogium teretiusculum (Wallr.) Arnold]
  Iseloomulikud tunnused: tallus ≈ soomusjas, hall või pruunikas, hõlmad pikkade isiiditaoliste moodustistega; fotobiondiks tsüanobakter.
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Kasvab lehtpuudel (peamiselt vanadel haabadel), ka lehtpuupuidul. Eestis üsna haruldane, levinud peamiselt mandri idaosas.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
116 Tallus hele, ilma isiiditaoliste moodustisteta. Fotobiondiks rohevetikas 117
117 Soomused tõusvad, selgelt erinevate külgedega (ülakülg hall kuni roheline, alakülg valkjas) 118
117 Soomused teistsugused 124
118 Soomuste üla- või alaküljel erkpunased laigud
  Norra porosamblik (Cladonia norvegica Tønsberg & Holien)
  Iseloomulikud tunnused: Väiksemad esitalluse soomused ja lihtsad, naaskeljad podeetsiumid, mis üleni jahujate soreedidega kaetud (podeetsiumid võivad ka puududa), erkpunased laigud nii soomustel kui podeetsiumitel.
Värvusreaktsioonid: punased laigud K+ tume punakaslilla.
Levik ja ökoloogia: epiksüül ja epifüüt, nii elusate puude jalamil kui lamapuidul. Eestis sage, levinud rohkem mandri lõuna- ja idaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
118 Soomused punaste laikudeta 119
119 Soomused K- , P+ punane või P- (ei sisalda tamnoolhapet) 120
119 Soomused K+ erkkollane, P+ kollane kuni punane (sisaldavad tamnoolhapet) 122
120 Soomused P+ punane (sisaldavad fumaarprototsetraarhapet)
  Naaskel-porosamblik [Cladonia coniocraea (Flörke) Spreng.]
  Iseloomulikud tunnused: Naaskeljad või kitsaste ebaselgete karikjate laiendustega ja üleni jahujate soreedidega kaetud podeetsiumid, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K–, P+ punaseks.
Sisaldab fumaarprototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne epiksüül. Kasvab kõdunenud kändudel, mahalangenud puutüvedel, puude jalameil, harva sammaldunud kividel. Eestis väga sage, levinud kõikjal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
120 Soomused P- 121
121 Soomused KC+ kollane (sisaldavad barbaathapet)
  Kepjas porosamblik [Cladonia bacilliformis (Nyl.) Glück]
  Iseloomulikud tunnused: Lühikesed lihtsad väävelkollase või kollakasrohelise soreedide kattega podeetsiumid, apoteetsiumid helepruunid, KC+ kollaseks.
Värvusreaktsioonid: K–, KC+ kollaseks, P–.
Tallus sisaldab usniin- ja barbaathapet.
Levik ja ökoloogia: Holarktiline epiksüül. Kasvab kuivades okasmetsades puude jalameil, mahalangenud puutüvedel ja kõdunenud kändudel, vanadel küünikatustel, harva sammaldunud kividel ja maapinnal. Eestis kohati.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
121 Soomused KC-
  Lehter-porosamblik [Cladonia cenotea (Ach.) Schaer.]
  Iseloomulikud tunnused: Ebamäärased avatud põhjadega ja sissepoole käändunud servadega karikad, soreedid, K–, P–.
Värvusreaktsioonid: K–, KC–, P–.
Sisaldab skvamaathapet (harva lisaks tamnoolhapet).
Levik ja ökoloogia: Holarktiline epigeiid ja epifüüt. Kasvab liiva-, savi- ja turbapinnasel okasmetsades, nõmmedel, rabades, puude jalameil ja kõdunenud kändudel. Eestis harilik kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
122 Soomused >0,5 cm pikkused ja <1,5 cm laiused, ümarad, silmatorkavad, servades arvukate soreedidega
  Sõrmjas porosamblik [Cladonia digitata (L.) Hoffm.]
  Iseloomulikud tunnused: Silmapaistvalt suured esitalluse soomused, mille alapool soreedidega, podeetsiumid lihtsad või karikatega, valkjate peenjahujate soreedidega, punased apoteetsiumid, K+ kollaseks, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K+ kollaseks, KC+ kollaseks, P+ oranžiks → punaseks.
Sisaldab tamnoolhapet.
Levik ja ökoloogia: Multiregionaalne liik. Kasvab enamasti puude (harilikult okaspuude, eriti mändide) jalamil, sageli ka vanade kändude külgedel, harvem maapinnal. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
122 Soomused palju väiksemad, lõhestunud; võivad esineda soreedid-isiidid 123
123 Soomustel arvukalt teralisi soreede ja isiiditaolisi väljakasveid
  Tamme-porosamblik [Cladonia parasitica (Hoffm.) Hoffm.]
  Iseloomulikud tunnused: Esitalluse soomused soreedidega, moodustavad tihedaid kogumikke, podeetsiumid lühikesed, karikateta, soreedide või isiididega, K+ kollaseks, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K + kollaseks, P+ kollaseks → punaseks.
Sisaldab tamnoolhapet.
Levik ja ökoloogia: Laia areaaliga nemoraalne epiksüül. Kasvab puude jalameil ja kändudel. Eriti sageli tammekändudel. Eestis üsna haruldane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
123 Soreedid esinevad hõredalt talluse alaküljel, ülaküljel puuduvad
  Lehvik-porosamblik [Cladonia polydactyla (Flörke) Spreng.]
  Iseloomulikud tunnused: Lühikesed lihtsad või harunenud podeetsiumid, terajad või jahujad soreedid, punased apoteetsiumid, K+ kollaseks, P+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: K+ kollaseks, KC–, P+ punaseks.
Sisaldab tamnoolhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne epiksüül. Kasvab kõdunenud kändudel ja vanadel küünikatustel ning puude jalameil. Eestis sage, seni pole teada Saaremaalt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
124 Soreedideta 125
124 Soreedid huuljates soraalides 126
125 Soomused matid, kumerad või ebakorrapäraselt tõusvad. Eosed üherakulised või 1(-3) vaheseinaga, kitsad ellipsoidsed (7–15 × 2–5 μm)
  Põis-soomussamblik [Hypocenomyce caradocensis (Nyl.) P.James & Gotth.Schneid.]
  Iseloomulikud tunnused: Kumerad, tõusvad ja soreedideta soomused; apoteetsiumid mustad, lamedad, härmakihita; eosed 1–4-rakulised, kitsas-elliptilised; koorkiht P–, C–.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht P–, K–, C–, KC–.
Levik ja ökoloogia: Kasvab puidul, harvem puukoorel, ka põlenud puidul ja koorel. Eestis sage, hajusalt peamiselt mandri ida- ja lõunaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
125 Soomused enam-vähem läikivad, liibuvad. Eosed üherakulised, ellipsoidsed (4–8 × 2–4 μm)
  Friesi soomussamblik [Hypocenomyce friesii (Ach.) P.James & Gotth.Schneid.]
  Iseloomulikud tunnused: Lamavad, allapoole pöördunud servaga ja soreedideta soomused; apoteetsiumid mustad, lamedad, härmakihita; eosed 1-rakulised, elliptilised; koorkiht ja südamik P–, C–.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamik P–, K–, C–, KC–.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne okasmetsade liik. Kasvab puidul ja puukoorel, nii okas- kui lehtpuudel, eelistab siiski okaspuid ja põlenud puitu. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
126 Tallus enam-vähem läikiv, C-, P+ punane
  Männi-soomussamblik [Hypocenomyce anthracophila (Nyl.) P.James & Gotth.Schneid.]
  Iseloomulikud tunnused: Tõusvad, allapoole pöördunud serva ja huuljate servasoraalidega soomused; apoteetsiumid punakaspruunid, kumerad, härmakihita; koorkiht ja südamik P+ punaseks, C–.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht P+ punaseks, K–, C–, KC+ lillakaspunaseks.
Sisaldab fumaarprototsetraar- ja prototsetraarhapet.
Levik ja ökoloogia: Boreaalne okasmetsade liik. Kasvab puidul, harvem puukoorel, põhiliselt männil; eelistab põlenud puitu. Eestis haruldane.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
126 Tallus matt, C+ punane, P-
  Trepp-soomussamblik [Hypocenomyce scalaris (Ach.) M.Choisy]
  Iseloomulikud tunnused: Tõusvad, ülespoole pöördunud serva ja huuljate servasoraalidega soomused; apoteetsiumid mustad, lamedad, härmakihiga; koorkiht ja südamik P–, C+ punaseks.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht ja südamik P–, K–, C+ punaseks, KC+ punaseks.
Sisaldab lekanoorhapet.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga holarktiline liik. Kasvab põhiliselt puidul ja puukoorel, harva kividel ja maapinnal, väga harva muul substraadil. Koorel kasvavad eksemplarid on harilikult apoteetsiumiteta ning põlenud puidul kasvavad eksemplarid apoteetsiumitega ja vähem soreedistunud. Õhu saastumise suhtes võrdlemisi taluv liik. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti