Trükiversioon laadi alla siit

1 Tallus lehtjas või põõsasjas 2
1 Tallus soomusjas
  Trepp-soomussamblik [Hypocenomyce scalaris (Ach.) M.Choisy]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus koosneb väikestest, vaid ühe servaga kasvupinnale kinnitunud soomustest. Soomused on teistest külgedest tõusvad, ülespoole pöördunud servadega. Soomuse servades paiknevad peenikesed terakesed (soreedid) – vaata luubiga! Soreedid esinevad enamasti siis, kui samblik kasvab puukoorel. Kui ta kasvab põlenud puidul, siis võivad soreedide asemel olla viljakehad (apoteetsiumid) – lamedad, mustad, nööbitaolised moodustised.
Värvusreaktsioonid: Soreedid ja südamikukiht K–, C+ punaseks, KC+ punaseks.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga liik. Kasvab põhiliselt puidul ja puukoorel, harva kividel ja maapinnal. Õhu saastumise suhtes võrdlemisi taluv liik. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
2 Tallus põõsasjas 3
2 Tallus lehtjas 9
3 Tallus koosneb soomusjast esitallusest ja püstistest põõsasjatest moodustistest (podeetsiumitest)
  Sõrmjas porosamblik [Cladonia digitata (L.) Hoffm.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on kaheosaline. Alumise osa moodustavad suured, ühest servast kinnitunud ja teisest servast veidi tõusvad soomused – esitallus. Soomuste alapool on kaetud peenikeste valgete terakestega (soreedid) – vaata luubiga! Soomustest kasvavad välja püstised, lihtsad või karikakujulised moodustised – teistallus (podeetsiumid). Podeetsiumide tipus või servas võivad tekkida punased, nööbikujulised viljakehad (apoteetsiumid). Teistallus on üleni kaetud valkjate peenjahujate soreedidega.
Värvusreaktsioonid: K+ kollaseks, KC+ kollaseks.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga liik. Kasvab enamasti puude (harilikult okaspuude, eriti mändide) jalamil, sageli ka vanadel kändudel, harvem maapinnal. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
3 Soomusjas esitallus puudub 4
4 Tallus kuivana selgelt hall kuni pruun 5
4 Tallus kuivana kollakas- või hallikasroheline 6
5 Tallus niitjas
  Peen narmassamblik [Bryoria capillaris (Ach.) Brodo & D.Hawksw.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on rippuv, habejas, hall, kuni 30 cm pikk, harud peened, ühtlased, väheharunenud. Harudel esinevad väikesed valged (pealmise kihi katkemisest tingitud) poorid, mis on nähtavad kriipsukujuliste moodustistena (pseudotsüfellid) – vaata luubiga! Esinevad ka peenikeste terakeste kogumikud (soraalid).
Värvusreaktsioonid: Samblikku kattev koorkiht, südamikukiht ja soraalid K+ kollaseks, C+ roosaks või C–, KC+ roosaks või punakaks.
Levik ja ökoloogia: Okaspuumetsade liik. Kasvab sageli puude okstel ja tüvedel (eelistab okaspuid), harvem puidul. Eestis sage. Tundlik õhu saastumise suhtes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
5 Tallus ei ole niitjas
  Harilik ripssamblik [Anaptychia ciliaris (L.) Körb.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on lehtjas, hall. Talluse tõusvatel servadel (hõlmaservadel) esinevad hallid, vurrukarvu meenutavad väljakasved (ripsmed) – vaata luubiga! Sambliku pinnal esinevad sageli pruunika ketta ja valkja kirmega (härmakihiga) nööbitaolised viljakehad (apoteetsiumid).
Värvusreaktsioonid: Samblikuaineid ei sisalda, kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Kasvab eriti sageli lehtpuude tüvedel, harvem okaspuudel; eelistab haaba, vahtrat, saart ja tamme. Võib kasvada ka puidul ja sammaldunud kividel. Eestis sage. Kasvab parkides, hõredates laialehelistes metsades, segametsades. Linnades leidub harva.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
6 Tallus niitjas
  Kahar habesamblik [Usnea hirta (L.) F.H.Wigg.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on põõsasjas, rohekaskollane, kahar; peenikeste harude sees on habesamblikele iseloomulik valge niit (keskjuhe) - ilmub nähtavale harude venitamisel; kasvupinnale kinnitumiskoht on hele, peaharud on vähemalt kinnitumiskoha-poolses osas lohklikud. Talluse pea- ja kõrvalharudele kinnitub arvukalt juuspeeneid harukesi (fibrille) ja väljakasve (isiide) - vaata luubiga!.
Värvusreaktsioonid: Kõik värvusreaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Maailmas laialt levinud. Kasvab okas-, aga ka lehtpuude (kase, pihlaka, tamme) koorel ning puidul. Talub õhu saastumist paremini kui teised selle perekonna liigid. Kõige tavalisem habesamblik Eestis, esineb ohtralt kõikides piirkondades, enamikus metsatüüpides, ka väikelinnades ja suuremate linnade servaaladel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
6 Tallus ei ole niitjas 7
7 Soreedid ja isiidid puuduvad; apoteetsiumid esinevad sageli
  Saare-rihmsamblik [Ramalina fraxinea (L.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on põõsasjas, rohekaskollane või hallikasroheline, enamasti rippuv; peaharud laiad (kuni 3–4 cm), lamedad, kortsulise pinnaga, sageli keerdunud ja ebaühtlase laiusega. Harude mõlemal küljel, eriti kinnituskoha lähedal, leidub väikesi valkjaid kriipsukujulisi moodustisi (pseudotsüfelle) – vaata luubiga! Hõlmade servades on nööbikesi meenutavad viljakehad (apoteetsiumid).
Värvusreaktsioonid: Südamikukiht K–.
Levik ja ökoloogia: Eestis kasvab peamiselt laialehelistel lehtpuudel parkides ja puiesteedel ning üksikult kasvavatel puudel. Valguslembene, eelistab toitaineterikast kasvupinda. Eestis väga sage, levinud kogu territooriumil.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
7 Esinevad soreedid või isiidid; apoteetsiumid tavaliselt puuduvad 8
8 Talluse ülakülg rohekaskollane, alakülg valge, K+ kollane
  Kollane lõhnasamblik [Evernia prunastri (L.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on põõsasjas, rippuv või kahar, harud on rohekaskollased, 3–10 cm pikad, rihmjalt lamenenud. Talluse üla- ja alakülg on erinevalt värvunud – pealt rohekaskollane, alt valkjas; harude peal ja servades esinevad peenikestest terakestest koosnevad kogumikud (soraalid).
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks, KC+ kollaseks või KC–.
Levik ja ökoloogia: Kasvab peamiselt lehtpuudel, vahel okaspuudel, harvem kividel ja maapinnal. Keskmise taluvusega õhu saastumise suhtes. Eestis väga sage, levinud kõikjal.
Märkused: Kasutatakse lõhnaõlide valmistamisel (sisaldab lõhnaaineid kinnistavaid ühendeid), varem ka värvainena ja juuksepuudri valmistamisel.
Alakülje valkjas värvus võimaldab seda liiki eristada sarnastest rihmsamblikest (Ramalina), mille hõlmaküljed on ühtemoodi rohekaskollakad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
8 Talluse mõlemad küljed rohekaskollased, K-
  Harilik rihmsamblik [Ramalina farinacea (L.) Ach.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on põõsasjas, rippuv või kahar, kuni 10 cm pikk, nii üla-kui alaküljelt rohekas- või hallikaskollane; lamedate harude servadel esinevad selgepiirilised, ümarad või piklikud kogumikud (soraalid), mis koosnevad peenikestest terakestest – vaata luubiga!
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K-, südamikukiht ja soraalid K+ punaseks või K–.
Levik ja ökoloogia: Liik on levinud põhjapoolkera sega- ja lehtmetsades. Kasvab leht- ja okaspuudel parkides, puiesteedel, puisniitudel ja metsas. Kõigist rihmsamblikest on õhu saastumise suhtes kõige vastupidavam. Eestis väga sage, esineb ka linnades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
9 Tallus erekollane kuni oranž
  Harilik korpsamblik e. seinakorp [Xanthoria parietina (L.) Th.Fr.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on lehtjas, 4–10 cm läbimõõdus, kollane kuni oranž. Tallusel, peamiselt selle keskosas, leidub arvukalt nööbikesi meenutavaid viljakehi (apoteetsiume).
Värvusreaktsioonid: Tallus ja apoteetsiumid K+ kirsipunaseks.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga liik. Kasvab puidul, puukoorel, kividel jne. Väga taluv õhu saastumise suhtes. Eestis väga sage kogu alal, ka linnades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
9 Tallust teist värvi 10
10 Soreedid ja isiidid puuduvad, sageli esinevad apoteetsiumid 11
10 Soreedide või isiididega, apoteetsiumid esinevad harva 12
11 Hõlmaservades ripsmed või fibrillid
  Harilik ripssamblik [Anaptychia ciliaris (L.) Körb.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on lehtjas, hall. Talluse tõusvatel servadel (hõlmaservadel) esinevad hallid, vurrukarvu meenutavad väljakasved (ripsmed) – vaata luubiga! Sambliku pinnal esinevad sageli pruunika ketta ja valkja kirmega (härmakihiga) nööbitaolised viljakehad (apoteetsiumid).
Värvusreaktsioonid: Samblikuaineid ei sisalda, kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Kasvab eriti sageli lehtpuude tüvedel, harvem okaspuudel; eelistab haaba, vahtrat, saart ja tamme. Võib kasvada ka puidul ja sammaldunud kividel. Eestis sage. Kasvab parkides, hõredates laialehelistes metsades, segametsades. Linnades leidub harva.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
11 Ripsmed ja fibrillid puuduvad
  Harilik härmasamblik [Physconia distorta (With.) J.R.Laundon]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on lehtjas, suur, kuni 15 cm läbimõõdus. Pruunikat tallust katab vähemalt hõlmaservades valge puuderjas kirme (härmakiht) – vaata luubiga! Sageli esinevad talluse peal nööbikesi meenutavad viljakehad (apoteetsiumid).
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga liik, kasvab peamiselt lehtpuude tüvedel metsas ja parkides. Võrdlemisi taluv õhu saastumise suhtes. Eestis väga sage, ka linnades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
12 Hõlmad vähemalt hõlmatippudes iseloomulikult puhetunud. Alakülg ritsiinideta
  Harilik hallsamblik [Hypogymnia physodes (L.) Nyl.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on lehtjas, kuni 10 cm läbimõõdus, hall, ümardunud ja servades tõusvate hõlmadega. Talluse servades on peenikesi terakesi sisaldavad kogumikud (huulsoraalid) – vaata luubiga!
Värvusreaktsioonid: Samblikku kattev koorkiht K+ kollaseks → oranžiks; südamikukiht K–.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga puukoorel ja puidul kasvav samblik, kasvab paljude puuliikide (eriti okaspuude) okstel ja tüvel, töödeldud puidul, harvem sammaldunud kividel ning veelgi harvem maapinnal. Õhu saastumise suhtes vähese tundlikkusega. Eesti kõige harilikum lehtsamblik, eriti tüüpiline ning ohter mändidel ja kuuskedel, sage ka kaskedel jt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
12 Hõlmad õhukesed, mitte puhetunud 13
13 Pseudotsüfellidega
  Vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata Taylor)
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on lehtjas, 5–10 cm läbimõõdus, hallide kandiliste hõlmadega. Hõlmade pinnal, eriti servaosas, on näha valgete kriipsukujuliste pooride (pseudotsüfellide) võrkjas muster – vaata luubiga! Veel leidub talluse pinnal vagusid meenutavaid moodustisi (soraale), mis sisaldavad peenikesi terakesi.
Värvusreaktsioonid: Samblikku kattev koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht K+ kollaseks → punaseks.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga liik. Kasvab leht- ja okaspuude koorel ja puidul, harvem kividel. Talub võrdlemisi tugevat õhu saastumist. Üks kõige sagedasemaid samblikuliike kogu Eestis.
Märkused: Teistest hallidest lapiksamblikest on hästi eristatav isiidide puudumise ja vagusid meenutavate soraalide esinemise poolest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
13 Pseudotsüfellideta 14
14 Talluse ülakülg K+ kollane 15
14 Talluse ülakülg K-
  Nui-pruunsamblik [Melanohalea exasperatula (Nyl.) O.Blanco, A.Crespo, Divakar, Essl., D.Hawksw. & Lumbsch]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on lehtjas, kuni 8 cm läbimõõduga, pruun või rohekaspruun. Talluse pinnal esinevad arvukad nuia- või lusikavarre-kujulised väljakasved (isiidid) – vaata luubiga!
Värvusreaktsioonid: Kõik reaktsioonid negatiivsed.
Levik ja ökoloogia: Kasvab lehtpuude koorel, harvem puidul. Õhu saastumise suhtes võrdlemisi taluv. Esineb ka väiksemate teede äärsetel puudel ja parkides. Eestis väga sage.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
15 Hõlmad <1,5 cm laiused, ümarad või pisut kandilised. Talluse pind kergelt kortsuline või kurruline
  Hall hõlmasamblik [Platismatia glauca (L.) W. L. Culb. & C. F. Culb.]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on lehtjas, kuni 15 cm läbimõõdus, hallikas, laiade hõlmadega (kuni 1,5 cm), mis on servades ümarad ning tõusvad; talluse pind on kergelt kortsuline-kurruline, servades esinevad väikestest terakestest koosnevad kogumikud (soraalid), lisaks pulkjad või harunevad väljakasved (isiidid) – vaata luubiga!.
Värvusreaktsioonid: Koorkiht K+ kollaseks.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga liik. Kasvab peamiselt okaspuude ja kase tüvel ja okstel, harvem teistel lehtpuudel. Eestis väga sage kogu alal.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti
15 Hõlmad <4 mm laiused, rihmakujulised. Talluse pind sile
  Hall karesamblik [Pseudevernia furfuracea (L.) Zopf]
  Iseloomulikud tunnused: Tallus on noorena lehtjas, hiljem peaaegu põõsasjas, kuni 10 cm läbimõõdus, tugevalt harunenud, rihmjate hõlmadega (kuni 5 mm laiad). Sambliku ülakülg on hall, alakülg must (vähemalt talluse keskosas). Hõlmad on tihedalt kaetud paljude peenikeste väljakasvetega (isiididega) – vaata luubiga!
Värvusreaktsioonid: Esineb 2 keemilist rassi (mõlemad ka Eestis).
1. Samblikku kattev koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht C–.
2. Samblikku kattev koorkiht K+ kollaseks; südamikukiht C+ punaseks.
Levik ja ökoloogia: Laia levikuga okasmetsade liik. Kasvab happelisema koorega puudel (kuusel, männil, kasel), aga ka puidul, harvem maapinnal. Eestis väga sage, s.h. ka linnades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti