Printable version

1 Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad 2
1 Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) 4
2 Lehed kolmetised 3
2 Lehekesi rohkem kui 3
  Rubus idaeus L. - harilik vaarikas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5 lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Taim tugevate teravate ogadega, üle 30 cm kõrge.Vili sinine
  Rubus caesius L. - põldmurakas
  Iseloomulikud tunnused: Maapinnale kaarduvate tugevalt ogaliste puitunud vartega, mis tipul juurduvad, pikkus 50-200 cm. Lehed kolmetised, lehekesed sakilise servaga. Õied valged, viietised. Vili must, sinaka kirmega, koosneb väikestest lihakatest osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Lääne-Eestis sageli teede ääres, võsastikes, kiviaedadel ja põldude ääres. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Taim hõredate peenikeste ogadega, kuni 30 cm kõrge. Vili punane
  Rubus saxatilis L. - lillakas
  Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane, hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Taimed pole rohelised, klorofüll puudub
  Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi
  Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais.
Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Taimed rohelised, klorofüll olemas 5
5 Korralike lehtedeta taimed
  Equisetum arvense L. - põldosi
  Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais.
Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Taimed lehtedega 6
6 Lehed vastakud 7
6 Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) 30
7 Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) 8
7 Terved lihtlehed 10
8 Lehed sulgjalt jagunenud 9
8 Lehed sõrmjalt jagunenud
  Geranium sanguineum L. - verev kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Õied korvõisikus, mida ümbritsevad rohelised üldkatise lehed
  Knautia arvensis (L.) Coult. - harilik äiatar
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed sulglõhised või terved, hõlmad tömbid, varrelehed sulglõhised või jagused. Õied lillad või roosad, lamedates nuttides. Õiekroon nelja hõlmaga, tuped ja õisiku põhi heledate karvadega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades päikesepaistelistes kasvukohtades. Sage. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikus
  Valeriana officinalis L. - harilik palderjan
  Iseloomulikud tunnused: Risoom lühike, jäme, iseloomuliku lõhnaga. Lehed sulgjad, 2-11 paari lehekestega, tipmine sageli teistest väiksem. Õied roosad, lõhnavad, õisik suhteliselt suur, harunev. Kõrgus 50-100(135) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Ravimtaim, rahustava toimega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Taimed kõrvekarvadega
  Urtica dioica L. - kõrvenõges
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Taimed kõrvekarvadeta 11
11 Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) 12
11 Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) 17
12 Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega 13
12 Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega 14
13 Õied pika kannusega
  Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Õied kannuseta
  Listera ovata (L.) R. Br. - suur käopõll
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, munajaselliptilised kuni ümarad, vastakud, rootsutud, tuhmid, üle 5 cm pikad, varre suhtes enam-vähem täisnurga all. Õied rohelised, õisik pikk, paljuõieline. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, niiskemates metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Õiekroon põhiliselt kollane
  Melampyrum nemorosum L. - harilik härghein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinakaslillad, harva valged, servad ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, võsastikes, metsaservadel, lehtmetsades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid 15
15 Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel 16
15 Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed
  Origanum vulgare L. - harilik pune
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed rootsulised, piklikmunajad, terveservalised. Õietupp viietipmeline. Õiekroon lillakas või roosa, 0,5-1 cm pikk. Kõrglehed tumepunased. Õied koondunud paljuõielistesse kännasjatesse õisikutesse. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, teeservadel, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Ravimtaim ja maitsetaim, kasutatakse vorstirohuna. Tugeva iseloomuliku lõhnaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Õietupp selgmise lisemeta
  Prunella vulgaris L. - harilik käbihein
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Õietupp selgmise õõnsa lisemega
  Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 18
17 Kroonlehed vabad 19
18 Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk
  Veronica officinalis L. - harilik mailane
  Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, ülemises osas tõusev, ühtlaselt karvane. Lehed vastakud, lühirootsulised, elliptilised, kiilja alusega. Õied helelillakassinised. Pikkus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk
  Veronica chamaedrys L. - külmamailane
  Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Õied erekollased 20
19 Õied pole kollased 22
20 Tupplehti näivalt 3 (tegelikult 5, 3 ülejäänutest palju laiemad)
  Helianthemum nummularium (L.) Mill. - harilik kuldkann
  Iseloomulikud tunnused: Tõusva või lamava varrega. Lehed vastakud, veidi nahkjad, ovaalsed, pisut allakäändunud sirgete servadega, alt hallikarvased. Õied kollased, viietised, 1,2-2,5 cm läbimõõdus, 3-8-kaupa õisikus. Pikkus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane rohttaime välimusega poolpõõsas. Kuivadel lubjarikastel niitudel, puisniitudel, loodudel, loomännikutes, harvem liival. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis ja läänesaartel. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

20 Tupplehti 5, kõik ühesuurused 21
21 Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline
  Hypericum maculatum Crantz - kandiline naistepuna
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, selgelt nelja kandiga (eriti keskosas), seest õõnes. Lehed ovaalsed, servadel mustad näärmetäpid. Õied kollased, kroonlehtede välisküljed üleni mustatäpilised. Tupplehed tömbid, enamasti 5 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve
  Hypericum perforatum L. - liht-naistepuna
  Iseloomulikud tunnused: Vars 2 pikikandiga, säsikas, püstine. Lehed ovaalsed, läbipaistvate näärmetäppidega. Õied kollased, kroonlehtede väliskülgedel hõredalt musti täppe. Tupplehed teravatipulised, enamasti 3 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservades. Tavaline. Õitseb juunist augusti, septembrini.
Märkused: Ravimtaim

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

22 Õied valged 23
22 Õied pole valged 28
23 Kroonlehed terved
  Linum catharticum L. - aaslina
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, terveservalised. Vars haruneb ülaosas korduvalt harkjalt, jagunemiskoha keskel on õis. Õied valged, kuni 1 cm läbimõõdus, enne puhkemist longus. Tupplehtede serv näärmekarvane. Kõrgus 4-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

23 Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud 24
24 Tupplehed kokku kasvanud 25
24 Tupplehed vabad 27
25 Tupp karvane 26
25 Tupp paljas
  Silene vulgaris (Moench) Garcke - harilik põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Taim sinakasroheline, paljas. Lehed lineaal- või munajassüstjad. 3-6 cm pikad ja 1-2 cm laiad, teravatipulised. Õied valged, kroonlehed peaaegu aluseni 2-jagused. Tupp paljas, valkjasroheline kunilillakas, võrrkja soonestusega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel puisniitudel, põllu- ja teesrvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

26 Emakakaelu 5 (luup!)
  Silene alba (Mill.) E.H.L.Krause - valge pusurohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas udekarvane, ülaosas näärmekarvadega. Lehed süstjad või elliptilised, karvased, 4-5 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied valged, ühesugulised, hõredas õisikus. Õieraag ja –tupp näärmekarvased. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Luhaniitudel, põldudel, kraavikallastel, teeservades, aedades. Sage. Õitseb mais septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

26 Emakakaelu 3
  Silene nutans L. - longus põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

27 Kroonlehed üle 8 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui tupp
  Cerastium arvense L. - põld-kadakkaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikarvased kuni paljad, kuni 2 cm pikad, vähemalt kolm korda laiusest pikemad. Lehtede kaenlais lühivõrsed. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad. Tupplehed tömbi tipuga, laia kileja äärisega. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, jäätmaadel, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

27 Kroonlehed alla 8 mm pikad
  Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

28 Õied rohekad või sinakashallid
  Silene nutans L. - longus põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

28 Õied sinised, roosad või lillad 29
29 Emakakaelu 2 (luup!)
  Dianthus superbus L. - aasnelk
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate mätastena. Varrelehed üle 4 cm pikad ja 0,3-0,6 cm laiad. Üietupe alusel 2 (harva 3) paari kõrglehti, mis ulatuvad kuni kolmandikuni tupe pikkusest. Kroonlehed roosakasvalged kuni helelillad, narmastunud. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel ja niitudel, põõsastikes. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria - ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

29 Emakakaelu 3-5
  Lychnis flos-cuculi L. - käokann
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kitsassüstjad, 3-9 cm pikad, alumised lehed piklikmunajad, kodarikuna. Vars sageli punakas, pole kunagi kleepuv. Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lõhestunud. Õie keskel lisakroon. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, veekogude kallastel, põõsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Sage

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

30 Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) 31
30 Terved lihtlehed 71
31 Lehed kolmetised 32
31 Lehed pole kolmetised 39
32 Taimed asteldega
  Rubus saxatilis L. - lillakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Taim juurduvate vegetatiivsete võsunditega. Viljuvad varred hõredate penikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Viljad helepunased, hapukad, koosnevad vähestesr suurtest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

32 Taimed asteldeta 33
33 Õied radiaalsümmeetrilised 34
33 Õied bilateraalsümmeetrilised 35
34 Õied valged või roosad
  Fragaria vesca L. - metsmaasikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

34 Õied kollased
  Anemone ranunculoides L. - kollane ülane
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed peaaegu rootsutud, taimed paljad, ühe varakult kuivava pikarootsulise juurmise lehega. Õied kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, metsaservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

35 Õied kollased
  Medicago lupulina L. - humal-lutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad, keskmine leheke pisikese rootsuga. Õied kollased, 4 mm pikad, väikese nutitaolise õisikuna. Kaunad neerjad, ühe seemnega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

35 Õied pole kollased 36
36 Õied valged 37
36 Õied pole valged 38
37 Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem
  Melilotus albus Medik. - valge mesikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed 1-2 cm pikad, tömbid, hambulised. Õied valged, pikkades püstistes kobarates. Kaunad munajad, 1-3 seemnega. Kõrgus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teepervedel, jäätmaadel, põlluservades, põllukultuurina. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

37 Õisik kerajas kuni ovaalne
  Trifolium montanum L. - mägiristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, peensaagja servaga, kõik lehekesed rootsutud. Vars püstine, karvane, vähe harunenud. Lehed peamiselt juurmised. Õied valged. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Õisikutest saab magusa tee.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

38 Õisikud rootsutud
  Trifolium medium L. - keskmine ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, tumerohelised, kõige laiemad keskkohas. Taim paljas või väheste lidus karvadega. Õied lillakaspunased, õietupp viljumisel paljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsaservades, teepervedel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Märkus: Võib segi minna aasristikuga, mille lehed on keskel heledama kolmnurgaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

38 Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk
  Trifolium pratense L. - aasristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, heledama kolmnurgaga keskel (herbaartaimedel vähe märgatav), hõredalt karvased. Varred püstised või lamavad, ei juurdu. Õied lillakaspunased. Õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, heinamaadel, kasvatatakse heintaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

39 Taimed ogadega vartel või lehtede servades 40
39 Taimed ogadeta 44
40 Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
  Rubus idaeus L. - harilik vaarikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

40 Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv 41
41 Õied kollased
  Cirsium oleraceum (L.) Scop. - seaohakas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed helerohelised, lopsakad. Õied valkjaskollased. Õisikud mõnekaupa varre ja harude tippudes ümbritsetud õisikust pikemate kõrglehtedega. Kõrgus 70-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soostunud metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

41 Õied roosad kuni lillad 42
42 Pappuse karvad siged (luup!)
  Carduus crispus L. - kähar karuohakas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed tumerohelised, lehed alt hallviltjad, suhteliselt pehmete ogadega. Juurmine lehekodarik õitsvatel taimedel puudub. Õied purpursed. Õisikud mitmekaupa õisikuraagude ülaosas. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lämmastikurikkal pinnasel, teede ääres, jõgede kallastel, mererannas, parkides, varemetes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

42 Pappuse karvad sulgjad 43
43 Vars puudub või on alla 30 cm pikk
  Cirsium acaule Scop. - varretu ohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars madal, alla 30 cm kõrge, ühe õisikuga. Lehed pealt paljad, alt käharakarvased. Õied purpursed, õisik 3,5-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loopealsetel, puisniitudel, teeservadel, mererannal. Lubjalembene. Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

43 Vars üle 30 cm pikk
  Cirsium vulgare (Savi) Ten. - tuliohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed pealt tihedalt ogajate harjastega. Õisikud 5-6 cm läbimõõdus, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Karjamaadel, raiesmikel, metsaservades, mererannal, kraavikallastel, prahipaikades, hoonete ümbruses. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

44 Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes 45
44 Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed 48
45 Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied)
  Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill
  Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline.
Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

45 Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad 46
46 Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad 47
46 Vähemalt osa õisi kollased või valged
  Achillea millefolium L. - harilik raudrohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

47 Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks
  Achillea millefolium L. - harilik raudrohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

47 Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus
  Centaurea scabiosa L. - põldjumikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhestunud, 4-10 cm laiad ja koos rootsuga kuni 25 cm pikad, lehehõlmad pikliksüstjad. Juur tugev, peaaegu puitunud. Õied lillakaspunased. Õisikute läbimõõt 3,5-5,5 cm, hõredas liitõisikus. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

48 Õied bilateraalsümmeetrilised 49
48 Õied radiaalsümmeetrilised 53
49 Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega 50
49 Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) 51
50 Õied kollased
  Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

50 Õied pole kollased
  Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

51 Lehed maksimaalselt 6 lehekesega 52
51 Lehekesi rohkem kui 6
  Vicia cracca L. - harilik hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

52 Õied kollased
  Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

52 Õied pole kollased
  Lathyrus vernus (L.) Bernh. - kevadine seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, köitraagudeta, varred tiivutud. Lehekesed suured, piklikmunajad, 4-8 cm pikad ja 1-4 cm laiad, pikalt teritunud tipuga. Õied algul punakaslillad, hiljem sinakad, 3-5-kaupa kobaras. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

53 Õied ja viljad liitsarikates 54
53 Õied ja viljad pole liitsarikates 61
54 Lehed lihtsulgjad 55
54 Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised 57
55 Õied erekollased
  Pastinaca sativa L. - harilik moorputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, lihtsulgjad, karedakarvased, munajate sulglehekestega. Lehekeste serv ebakorrapäraselt hambuline, vahel mõne hõlmaga. Sulglehekesed 3-5 cm pikad, rootsutud. Õied kollased. Liitsarikas 8-20 kiirega. Vars vaoline, alaosas karvane. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

55 Õied valged kuni hele rohekasvalged 56
56 Viljad lamedad, servadel tiibadega. Tipmine leheke tavaliselt üle 10 cm lai
  Heracleum sibiricum L. - siberi karuputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, karekarvased. Alumine sulglehekeste paar rootsuline, leherootsud renjad. Õied rohekaskollased, kroonlehed ühesuurused. Liitsarikas 10-20 karvase kiirega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Puisniitudel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

56 Vili pole lame ega tiibadega. Tipmine leheke alla 10 cm lai
  Pimpinella saxifraga L. - harilik näär
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenevaoline, alumises osas lühikarvane. Varre alusel lehekodarik. Alumiste lehtede sulglehekesed rootsuta, tömbitipulised, peaaegu ümarad, sakilise servaga, pealt tuhmid. Õied valged. Katis ja osakatis enamasti puuduvad või koosnevad 1-2 lehekesest. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservadel, loodudel. Sage. Õitseb juunist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

57 Õied roosad 58
57 Õied valged 59
58 Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline
  Angelica sylvestris L. - harilik heinputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

58 Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta
  Aegopodium podagraria L. - harilik naat
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

59 Vili lame, servad tiivulised
  Angelica sylvestris L. - harilik heinputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades.
59 Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal 60
60 Liitsarikas üle 20 kiirega
  Selinum carvifolia (L.) L. - harilik aruputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, teravate kantidega. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, tupeta. Sulglehekesed süstjad, kuni 2 mm laiad, lühikese valkja ogatipuga. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis puudub või variseb varakult, osakatise lehekesed kileja äärisega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes. Tavaline, sagedam Lääne- ja Kesk-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

60 Liitsarikas alla 20 kiirega
  Aegopodium podagraria L. - harilik naat
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

61 Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad 62
61 Õied kollased 67
62 Lehed sõrmjalt jagunenud 63
62 Lehed sulgjalt jagunenud 65
63 Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5
  Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

63 Lehed ka varrel. Kroonlehti 5 64
64 Kroonlehed tipus sämpunud
  Geranium sanguineum L. - verev kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

64 Kroonlehed ümara tipuga
  Geranium sylvaticum L. - mets-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod rõhtsate karvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates segametsades, puisniitudel, põõsastikes, kaldavõsas. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Sarnane soo-kurerehale, mille õieraod on aga lidus karvadega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

65 Õied pole valged
  Aquilegia vulgaris L. - harilik kurekell
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed ümarad, täkilise servaga. Õied suured, longus, mitme kannusega, kollakad, valged, sinakad, roosad või punakad. Viljad 2 cm pikad paljuseemnelised kuivad kukkurviljad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes, aedades ilutaimena. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

65 Õied valged 66
66 Alumised lehed vähemalt 8 paari suuremate lehekestega. Lehekesed kuni 2 cm pikad. Kroonlehed 5-9 mm
  Filipendula vulgaris Moench - angerpist
  Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed paljude sulglehekeste paaridega, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga. Õied kuuetised, kreemikasvalged, koondunud tipmisesse kohevasse õisikusse. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

66 Alumised lehed kuni 5 paari suuremate lehekestega. Lehekesed üle 2 cm pikad. Kroonlehed 2-5 mm
  Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks
  Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

67 Kroonlehti 4 68
67 Kroonlehti 5 või rohkem 69
68 Lehed sõrmjad
  Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

68 Lehed sulgjalt jagunenud
  Barbarea vulgaris R. Br. subsp. arcuata (Opiz) Hayek - kaarkollakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, mõne paari külghõlmadega, kõige ülemised lehed ebakorrapäraselt hõlmised. Õied kollased, kuni 9 mm pikad. Kõdrad eemalehoiduvad, noorelt kaarjad. Viljaraod peaaegu rõhtsad, kuni 1 cm pikad. Taim kahar. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohi põldudel, niiskematel rohumaadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

69 Õietupp puudub
  Trollius europaeus L. - harilik kullerkupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, 3-5-jagused. Taimed paljad. Õied kollased, kerajad, paljude õielehtedega. Viljad kuivad, mustad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades. Mandril paiguti, saartel harva. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

69 Õietupp olemas 70
70 Lehed abilehtedeta
  Ranunculus acris L. - kibe tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

70 Lehed abilehtedega
  Potentilla anserina L. - hanijalg
  Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

71 Lehed varrel sõlmekohtades männastena 72
71 Lehed pole männastena 75
72 Õied tume- kuni helekollased
  Galium verum L. - hobumadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed niitjad või lineaalsed, tugevalt rullunud servaga, 8-10-kaupa männases. Varred ümarad. Õied kollased, väga tihedas liitõisikus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

72 Õied valged kuni rohekasvalged 73
73 Kroonlehti 3
  Asperula tinctoria L. - värv-varjulill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, 4-6-kaupa männastes. Vars püstine või tõusev, paljas, püstiste harudega. Õied valged, väikesed, hõredas liitõisikus varte ja harude tippudes. Krooni servis kolmeosaline. Kuivades muutub taim mustjaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loometsades ja loopealsetel sage, mujal peaaegu puudub. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

73 Kroonlehti 4 74
74 Männases 4 lehte
  Galium boreale L. - värvmadar
  Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

74 Männases üle 4 lehe
  Galium album Mill. - valge madar
  Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik tihe. Õied valged, 3-5 mm läbimõõdus, õieraod lühemad kui õie läbimõõt. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, metsaservadel, kallastel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

75 Õied kroonlehtedeta 76
75 Õied kroonlehtedega 92
76 Vähemalt alumised lehed rootsuga 77
76 Kõik lehed rootsutud 80
77 Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised 78
77 Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
  Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini.
Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

78 Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised 79
78 Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
  Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

79 Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
  Plantago major L. - suur teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

79 Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
  Plantago media L. - keskmine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

80 Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
  Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn
  Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

80 Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) 81
81 Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne 82
81 Õisik harunenud pööris 87
82 Pähikud oheteta
  Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein
  Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

82 Pähikud ohetega 83
83 Pähikud ümber kogu varre 84
83 Pähikud varre vastaskülgedel 86
84 Tähk munajas
  Sesleria caerulea (L.) Ard. - harilik lubikas
  Iseloomulikud tunnused: Laiu madalaid mättaid moodustav taim. Võsud ümbritsetud rohkete vanade lehetuppedega. Lehed lühikesed, järsult teritunud, kuni 4 mm laiad, heleda sinaka kirmega. Keeleke 0,2-0,4 mm laiuse narmastunud äärisena. Õisik munajas, lühike, 1-2 cm pikk. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja soodes. Lääne-Eestis ja saartel sage, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

84 Tähk ruljas 85
85 Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
  Phleum pratense L. - harilik timut
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

85 Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
  Alopecurus pratensis L. - aas-rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav rohiroheline taim. Lehed 3-10 mm laiad, keeleke sama pikk kui lai. Õisik sale, mõlemast otsast ahenev, painutamisel annab pikki, ebakorrapäraseid pikkade ohetega sagaraid. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

86 Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
  Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein
  Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

86 Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
  Brachypodium pinnatum (L.) P. Beauv. - sulg-aruluste
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab murusalt, mättaid ei moodusta. Lehed kollakas- või helerohelised, karedad, 5-10 mm laiad, rood hõredate pikkade karvadega, serv ripskarvane. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp või tipus narmastunud. Õisik püstine, ohted välissõklast lühemad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrohketes metsades, puisniitudel, metsasihtidel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

87 Pähikud ohetega 88
87 Pähikud oheteta 89
88 Pähikud 2 õiega
  Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars
  Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

88 Pähikus rohkem kui 2 õit
  Dactylis glomerata L. - harilik kerahein
  Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

89 Pähikud 1-õielised 90
89 Pähikud 2 või rohkemaõielised
  Briza media L. - keskmine värihein
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

90 Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
  Phalaris arundinacea L. - päideroog
  Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

90 Pähikus liblesid üks paar 91
91 Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
  Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

91 Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
  Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

92 Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes 93
92 Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes 101
93 Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) 94
93 Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas 97
94 Lehed selgelt paralleelsete roodudega
  Tragopogon pratensis L. - harilik piimjuur
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, hallikasrohelised, terveservalised, varreümbrised, paljad. Õisikud helekollased, 3-4 cm läbimõõdus, üksikult varte tippudes. Üldkatise lehed ühe reana, enam-vähem servmiste keelõite pikkused. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

94 Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad 95
95 Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) 96
95 Õitsvad varred lehtedega
  Crepis paludosa (L.) Moench - soo-koeratubkas
  Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas sageli violetjaspunakas. Lehed paljad, äraspidimunajad või kanneljad. Õied kollased. Emakasuue rohekasmustjas. Pappus määrdunudvalgetest murduvatest karvadest. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketel ja soistel niitudel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

96 Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
  Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill
  Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline.
Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

96 Õisikud pole üksikult, varred harunevad
  Hypochaeris maculata L. - veishein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, äraspidimunajad, terved, suured, 10-20 cm pikad ja kuni 9 cm laiad. Vars eriti alumises osas karekarvane, alusel soomusjate lehtedega. Õied kollased. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades hõredates metsades, metsaservadel, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

97 Taime lehed ja/või varred ogalised
  Cirsium arvense (L.) Scop. var. mite Wimm. et Grab. - põldohakas
  >Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

97 Taimed pole ogalised 98
98 Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased 99
98 Vähemalt mõned õied pole kollased 100
99 Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
  Tussilago farfara L. - harilik paiseleht
  Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

99 Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
  Inula salicina L. - pajuvaak
  Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, paljas, vaid ülaosas üksikute karvadega. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, pealt läikivad, paljad, silmapaistvalt võrkroodsed, jäigad. Õied kollased. Seemnised paljad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

100 Vähemalt mõned õied õisikus valged
  Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

100 Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
  Centaurea jacea L. - arujumikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 2 cm laiad, teravatipulised, pisut karvased, terved või ainult alumised veidi lõhestunud. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud. Õied punakaslillad. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Sage. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

101 Õied sarikatena
  Primula veris L. - nurmenukk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, juurmise kodarikuna, lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus, veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel. Tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

101 Õied pole sarikatena 102
102 Õied bilateraalsümmeetrilised 103
102 Õied radiaalsümmeetrilised 108
103 Kroonlehed alusel kokku kasvanud 104
103 Kroonlehed vabad 106
104 Õied ilma kannuseta 105
104 Õied kannusega
  Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

105 Lehed kaetud torkavate karvakestega
  Echium vulgare L. - harilik ussikeel
  Iseloomulikud tunnused: Taim karedakarvane, lehed pikliksüstjad, 1,5-2 cm laiad. Õied helesinised, viltuselt kellukjad. Tolmukaniidid erineva pikkusega, ulatuvad koos emakakaelaga kroonist välja. Õisik pikk, lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergetel muldadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

105 Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
  Polygala amarella Crantz - mõru vahulill
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, mõlajad, õitsemise ajal olemas. Varrelehed alumistest lehtedest väiksemad, süstjad. Õied sinised, pikas tipmises õisikus. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

106 Õied ilma kannuseta
  Epipactis palustris (L.) Crantz - soo-neiuvaip
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, enamasti pikalt teravnevad. Õied valkjad, välimised õiekattelehed punakasrohelised, sisemised valkjasroosad, huul valge, punaste soontega, kannuseta. Õisik hõre, ühekülgne, enne puhkemist longus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

106 Õied kannusega 107
107 Õied valged või rohekasvalged
  Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

107 Õied pole valged
  Gymnadenia conopsea (L.) R. Br. - harilik käoraamat
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, kuni 25 cm pikad, renjad, pika tupega, asetsevad varrel vaheldumisi. Õisik ruljas, tihe. Õied lillakasroosad, jooniseta, nelgilõhnalised, kannus sigimikust kuni 2 korda pikem. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liigirikastel niitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

108 Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega 109
108 Kõik lehed ümara või aheneva alusega 111
109 Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
  Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

109 Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad 110
110 Õied varre tipus nuttidena
  Campanula glomerata L. - kerakellukas
  Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

110 Õied pole nuttidena
  Campanula rapunculoides L. - kurekellukas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajasmunajad või ovaalsed, pikarootsulised, ülemised süstjad, rootsuta. Lehed ebakorrapäraselt saagja servaga. Õied lillakassinised, kuni 2,5 cm pikad, ühekülgses pikas õisikus. Tupe tipmed tagasi käändunud. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, teeäärtes, põlluservades, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

111 Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna 112
111 Õitsvad varred lehistunud 116
112 Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena 113
112 Õied rootsulised, üksikult või õisikutena 115
113 Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised 114
113 Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
  Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

114 Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
  Plantago major L. - suur teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

114 Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
  Plantago media L. - keskmine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

115 Lehed rootsutud
  Convallaria majalis L. - harilik maikelluke
  Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

115 Lehed selgelt rootsulised
  Pyrola rotundifolia L. - ümaralehine uibuleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged või roosakad, lõhnavad. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub õiest kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja põõsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

116 Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
  Polygonum viviparum L. - pung-kirburohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, ühe tipmise õisikuga. Alumised lehed 1-8 cm pikad, ovaalsed kuni süstjad, ümardunud, pikalt aheneva või kiilja alusega. Lehtede alumine pind sinakasroheline. Õisik ruljas, alumises osas mustjad sigipungad. Õiekate valge või roosakas. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel või soistel niitudel ning puisniitudel. Lõuna-Eestis harva, mujal tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

116 Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta 117
117 Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
  Convallaria majalis L. - harilik maikelluke
  Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

117 Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) 118
118 Õied varte tippudes nuttidena
  Campanula glomerata L. - kerakellukas
  Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

118 Õied pole nuttidena 119
119 Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar 120
119 Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
  Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3 mm läbimõõdus, ratasjad. Õisik lehistumata, enamasti lühem kui varre alumine osa. Viljaraod püstised, enamasti 2 korda nii pikad kui tupp. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja aiaumbrohi, teede ääres, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

120 Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
  Campanula patula L. - harilik kellukas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidimunajad või talbjad, rootsulised, õitseajal olemas. Ülemised lehed süstjad või lineaalsüstjad, rootsutud. Õied lillakassinised, sügavalt 5-hõlmalised. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

120 Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
  Campanula persicifolia L. - suureõiene kellukas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidisüstjad kuni talbjad, õitsemise ajaks enamasti kuivanud. Varrelehed lineaalsed või lineaalsüstjad, rootsuta. Õied suured, tipmised, 3-4 cm pikad, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)