Printable version

1 Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad 2
1 Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) 149
2 Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised 3
2 Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised 22
3 Õied roosad, kroonlehtedega. Taimed kuni 80 cm kõrged
  Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik
  Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad, pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline nõmmedel, rabades ja männikutes, õitseb juulis, augustis. Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas.
Märkused: Sarnane soo-erikaga, mis Eestis looduslikult ei kasva, küll aga kasutatakse haljastuses, esineb Soomes ja Rootsis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Õied kroonlehtedeta. Taimed üle 80 cm kõrged 4
4 Lehed soomusekujulised 5
4 Lehed nõeljad (okkad) 6
5 Võrsed püstised. Okste harud kõik enam-vähem ühes tasapinnas. Viljad (käbid) piklikud
  Thuja occidentalis L. - harilik elupuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 20 m kõrge. Soomusjad, tihedalt okstele liibuvad lehekesed, mis hõõrumisel lõhnavad aromaatselt. Viljadeks umbes 1 cm pikkused pruunikad käbid, mis valminult avanevad.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides tavaline ilupuu. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Eestis kasvatatakse väga erinevaid elupuu vorme ja sorte, mis erinevad mõõtmetelt ja väliskujult. Talub hästi kärpimist.
5 Võrsed lamavad. Okste harud hoiavad igas suunas harali. Viljad (“kadakamarjad”) ümarad
  Juniperus sabina L. - sabiina kadakas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m kõrge, hargneb rohkesti. Okkad pehmed, mittetorkavad, osalt soomusjad, hõõrumisel lõhnavad vastikult. Vili lihakas, marjataoline, pruunikasmust, sinaka kirmega, rippuv.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupuuna, suhteliselt sageli. Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedest, kasvab ka Kaukaasias ja Siberis.
6 Põõsad, kuni 3 m kõrged 7
6 Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged 8
7 Okkad üle 4 cm pikad. Viljadeks pruunid puitunud käbid
  Pinus mugo Turra - mägimänd
  Iseloomulikud tunnused: 20 cm kõrgune maapinnal laiuv põõsas kuni 10(–20) m kõrgune puu. Okkad 3-8 cm pikad, tumerohelised, tömbitipulised, veidi kõverdunud, 2-kaupa,  kinnituvad võrsele väga tihedalt. Käbid kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad, valminud käbil kõik soomused avanevad. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke vaiguga.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna aedaes ja parkides, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes.
7 Okkad kuni 4 cm pikad. Vili valminult sinine, ümar ja lihakas
  Juniperus communis L. - harilik kadakas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, vahel ka puukujuline, kuni 12 m kõrge. Okkad teravad, 3-kaupa männastes, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt. Vili lihakas, marjatoline, noorelt roheline, valminult sinakasmust. Korraga on põõsal nii rohelisi kui siniseid “kadakamarju”, mis tegelikult on lihakad käbid.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage liivikutel, loodudel, männikutes, ka soodes. Võib kasvada tihedate kadastikena. Levinud Euroopas, Põhja-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas.
Märkused: Lambad söövad meeleldi kadakate noori võrseid ja hoiavad sellega kadastike tiheduse kontrolli all.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel 9
8 Okkad üksikult 13
9 Okkad suuremate kimpudena väikestel lühivõrsetel 10
9 Okkad 2-5-kaupa 11
10 Käbi seemnesoomused sirged, väljast paljad. Kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja
  Larix decidua Mill - euroopa lehis
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30-40 m kõrge. Okkad 1,5-3 cm pikad, helerohelised, tihedate kimudena lühivõrsetel, hilissügiseni rohelised, varisevad. Käbi seemnesoomused väljast paljad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Käbid 3-4 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades, ka metsakultuurina. Pärit Kesk-Euroopast.  Õitseb varakevadel.
Märkused: Eestis hübridiseerub vahel siberi lehisega.
10 Käbi seemnesoomused tipus veidi kõverdunud, väljast udemelised. Kattesoomused ei ulatu seemnesoomuste vahelt välja
  Larix sibirica Ledeb. - siberi lehis
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 2,5-4 cm pikad, helerohelised, tihedate kimpudena lühivõrsetel, sügisel kolletuvad ja varisevad. Käbi viljasoomused on välisküljelt sametjalt karvased, kattesoomused ei ulatu viljasoomuste vahelt välja. Käbid 2-4 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist. Õitseb aprillis, mais üheaegselt okaste moodustumisega.
Märkused: Eestis hübridiseerub vahel euroopa lehisega.
11 Okkad 2-kaupa
  Pinus sylvestris L. - harilik mänd
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused.
Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Okkad 5-kaupa 12
12 Pungasoomused tuhmid. Käbid vähem kui 1,5 korda laiusest pikemad
  Pinus cembra L. - alpi seedermänd
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Okkad 8-10 cm pikad, teravatipulised, pealt säravalt rohelised, alt sinakashallid, 5-kaupa kimbus. Võrsed roostepunaste viltjate karvadega. Pungad ligihoiduvate soomustega, nõrgalt vaigused. Käbid 6-8 cm pikad, valminud käbil soomused ei avane.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Alpide ja Karpaatide mägimetsadest.
12 Pungasoomused läikivad. Käbid vähemalt 1,5 korda laiusest pikemad
  Pinus sibirica Du Tour - siberi seedermänd
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 7-13 cm pikad, tumerohelised, 5-kaupa kimbus. Võrsed roostepunaste viltjate karvadega. Pungade soomused tipust eemalehoiduvad.  Käbid 6-13 cm pikad, valminud käbil soomused ei avane.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist.
13 Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt 14
13 Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana 16
14 Okkad teravatipulised, torkavad, kuni 2 cm pikad
  Picea pungens Engelm. - torkav kuusk (sinikuusk)
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 20 m kõrge. Okkad 1,5-3 cm pikad, pika torkava tipuga, jäigad, tumerohelised kuni helehallid, igal neljal tahul 3-6 heleda triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 6-10 cm pikad, viljasoomused pügaldunud tipuga.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
14 Okkad tömbid, pole torkavad, kuni 1,5 cm pikad 15
15 Okkad tumerohelised. Käbid 15-20 cm pikad
  Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad 1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 10-15cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas.
Märkused: Palju aretatud iluvorme.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Okkad sinakasrohelised. Käbid 3-6 cm pikad
  Picea glauca (Moench) Voss - kanada kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Okkad tömbitipulised, 1-2 cm pikad, hallikasrohelised kuni hõbehallid, pisut kõverdunud, hõõrudes ebameeldiva lõhnaga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 4-5 cm pikad, 1,5-2 cm läbimõõdus, silindrilised, viljasoomused terveservalised.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Kanadast.
Märkused: Palju erinevaid aretatud sorte.
16 Okaste pealmisel küljel 1 või 2 heledat triipu
  Abies concolor (Gordon) Hillebr. - hall nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 25-40 m kõrge. Okkad tömbitipulised, 4-8 cm pikad, mõlemalt poolt sinakasrohelised, pisut kõverdunud, kinnituvad oksale ketasja alusega, paiknevad 2-3-realiselt. Pungad kerajad, kollakasrohelised-roosakad, vaigused.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikast.
16 Okaste ülemised küljed heledate triipudeta 17
17 Okaste alumised küljed heledate triipudeta. Vili lihakas, punane, karikja kujuga, üheseemneline
  Taxus baccata L. - harilik jugapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15(20) m kõrge. Okkad pehmed, 1,8-3,5 cm pikad ja 2-2,5 mm laiad, lamedad, teravneva tipuga, pealt tumerohelised, alt heledamad, ilma triipudeta, lühikese rootsu ja lühikese ogaja tipuga. Puit ilma vaiguta. Vili punane, karikjas, lihaka rüüga.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Lääne-Eesti rannikupiirkonnas ja saartel soostunud kuuse-segametsades, kasvatatakse ka ilupuuna. Põhilevila Kesk-Euroopa mägedes, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levila kirdepiiril ja siin külmaõrn. Eestis sisemaal ilupuudeks istutatud taimedel võtab külm külmadel talvedel sageli lumest väljaulatuvad ladvapungad ära, nii et alles jäävad jugapuu põõsad.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punane Raamat (2008) ohukategooria - tähelepanu vajavad
Märkused: Kogu taim mürgine, v.a. viljarüü. Taluvad hästi pügamist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Okkad alaküljel kahe heleda triibuga. Puitunud käbid 18
18 Peale okaste varisemist jäävad koorele näsajad armid. Käbid rippuvad 19
18 Peale okaste varisemist jääb koor sile. Käbid püstised 20
19 Pungad munajad kuni koonilised. Käbid väljaulatuvate kattesoomusteta
  Tsuga canadensis (L.) Carrière - kanada tsuuga
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-30 m kõrge, latv longus. Okkad tipu suunas ahenevad, tömbid, saagja servaga, 1-1,5 cm pikad, alt kahe laia sinakasvalge triibuga, asuvad oksal kahes reas. Koor lillakashall, mureneb soomusjateks helvesteks. Käbid 1,5-1,8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis vahel ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
19 Pungad värtnakujulised. Käbide kattesoomused 3-hõlmalised, ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja
  Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco - harilik ebatsuuga
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 40-50 m kõrge. Koor hall kuni kahvatupruun, vanadel puudel suurte lõhedega. Okkad lamedad, nahkjad, 2-4 cm pikad, asuvad oksal spiraalselt. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused kolmetipulised, seemnesoomustest pikemad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
Märkused: Oma kodumaal võib kasvada üle 100 m kõrguseks. Eestis suhteliselt külmakartlik.
20 Tipupungad pole vaigused
  Abies alba Mill. - euroopa nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 50 m kõrge. Okkad pügaldunud tipuga, kuni 3 cm pikad, pealt tumerohelised ja läikivad, alaküljel kahe heleda triibuga, kinnituvad ketasja alusega. Pungad punakaspruunid, vaiguta. Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Käbide nõelja tipuga kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Käbid üle 10 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägimetsades. Pikaealine, elab kuni 400(500) aastat vanaks.
Märkused: Kodumaal kasutatakse jõulupuuna.
20 Tipupungad üleni vaigused 21
21 Okkad pehmed. Noored oksad valgete karvadega
  Abies sibirica Ledeb. - siberi nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Koor pruunikas-tumehall, sile. Okkad pehmed, 1-3 cm pikad, pealt helerohelised, alt kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja alusega. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused varjatud.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Siberist.
21 Okkad jäigad. Noored oksad tumedate karvadega
  Abies balsamea (L.) Mill. - palsaminulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25(35) m kõrge. Koor kahvatuhall, suurte vaigumuhkudega. Okkad tömbitipulised, sisselõikega, jäigad, kergesti murduvad, 1,5-3 cm pikad, alt (sageli ka pealt) kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja alusega, katkihõõrutult lõhnavad aromaatselt. Pungad vaigused. Käbid 6-8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerikast.
22 Lehed vastakud 23
22 Lehed vahelduvad või männases 48
23 Lihtlehed, selgete hõlmadega 24
23 Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed 27
24 Lehed üldkujult selgelt viisnurksed 25
24 Lehed pole üldkujult viisnurksed 26
25 Lehed pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Lehe hõlmad tömbid. Õisikud longus. Vilja tiivad ühinevad teravnurkselt, moodustades V-tähe
  Acer pseudoplatanus L. - mägivaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 30(40) m kõrge. Vanemate puude koor tumehall, langeb kihtidena maha ja nähtavale tuleb hele noor koor. Lehed viiehõlmalised, hõlmad ebakorrapäraselt hambulised, tömbid, pealt tume-, alt hallikasrohelised, sügisel lähevad kollaseks. Õied kollakasrohelised. Õiekobar pikk, kitsas, rippuv. Vilja tiivad ühinevad terav- kuni nürinurkselt, tiibade sisemised servad paralleelsed.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis, pärast lehtimist. Euroopa mägiste metsade liik.
25 Lehed mõlemalt poolt ühesuguselt rohelised. Lehe hõlmad terava tipuga. Õisikud enam-vähem püstised. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt
  Acer platanoides L. - harilik vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt, tiibade sisemised servad moodustavad kaare.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

26 Lehe keskmine hõlm külgmistest hõlmadest alla 3 korra pikem. Õied valged. Viljad lihakad
  Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga. Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied   on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad, luuseemnega.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani.
Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

26 Lehe keskmine hõlm külgmistest vähemalt 3 korda pikem. Õid pole valged. Viljad kuivad
  Acer ginnala Maxim. - ginnala vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-6 m kõrge. Koor hallikas, sile või rümeline. Lehed pealt tume- ja alt helerohelised, kolmehõlmalised, keskmine hõlm külgmistest palju pikem, leheserv ebaühtlaselt sakiline,  lehed lähevad sügisel punaseks. Õied rohekasvalged. Õisikud püstised. Vilja tiivad punased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juunis, pärast lehtede puhkemist. Levinud Kesk-Aasiast Jaapanini.
27 Liitlehed 28
27 Lihtlehed 33
28 Lehed kolmetised
  Acer negundo L. - saarvaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed kollakasrohelised  paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava  nurga all, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti.
28 Lehekesi rohkem kui kolm 29
29 Lehed sõrmjad
  Aesculus hippocastanum L. - harilik hobukastan
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Sõrmjate pikarootsuliste liitlehtedega, lehekesed 10-20 cm pikad. Õied ebakorrapärased, valged, punakate laikudega, püstises koonusjas õisikus. Vili ogaline, kerajas, avaneb kolme praoga, 1-3 seemnega. Pähklitaoline seeme tumepruun, läikiv.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage ilupuu, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Looduslikult esineb Põhja-Kreekas, Väike-Aasias, kultuurina levinud väga laialdaselt, ulatub Skandinaavia põhjaossagi.
29 Lehed sulgjad 30
30 Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised 31
30 Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad 32
31 Lehekesi rohkem kui 7
  Fraxinus excelsior L. - harilik saar
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad. Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes, täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,  kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

31 Lehed 3-7 lehekesega
  Acer negundo L. - saarvaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed kollakasrohelised  paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava  nurga all, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti.
32 Vili must. Õied valged, vihmavarjutaolises kännasõisikus. Okste säsi valge
  Sambucus nigra L. - must leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 4-6 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi tavaliselt 5, 6-12 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi valge. Õied valged, lõhnavad, 6-10 mm läbimõõdus, lamedates sarikjates õisikutes, õisikute harud karvased. Vili must.
Levik ja ökoloogia: Parkides ja aedades ilupõõsana, kohati metsistub ja naturaliseerub, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias niisketes metsades ja võsades.
Märkused: Taim mürgine, v.a. valminud viljad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

32 Viljad punased. Rohekaskollased õied munajas pöörisõisikus. Okste säsi pruunikas
  Sambucus racemosa L. - punane leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased, lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad oranžikaspunased.
Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

33 Leht alusel sirge kuni südajas 34
33 Leht aheneb aluse suunas 35
34 Leheserv terve. Vili tiibadeta
  Syringa vulgaris L. - harilik sirel
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad, tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili pruun, väike piklik kupar.
Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

34 Leheserv hambuline. Vili tiivuline
  Acer tataricum L. - tatari vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge, Eestis kasvab vahel ka põõsana. Koor tumehall või must, sile. Lehed peaaegu terved või ainult madalalt kolmehõlmased, munajad, alusel kergelt südajad, kahelisaagja servaga, pealt tume-, alt helerohelised. Õisikud püstised. Vilja tiivad erepunased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides. Õitseb juunis pärast lehtede puhkemist. Kasvab Kagu-Euroopas, Kaukaasias ja Uraalides, ulatub Väike-Aasiani.
35 Oksad lõpevad astlaga
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

35 Oksad ei lõpe astlaga 36
36 Leheserv hambuline 37
36 Leheserv terve 41
37 Lehed pealt rohelised, alt valgekarvased
  Viburnum lantana L. - villane lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Võrsed ümarad, hallid. Lehed munajad või ovaalsed, pealt paljad, tumerohelised, veidi kortsulised, alt tihedalt viltkarvased. Õied valged, ühesuurused, kellukjad, kumeras õisikus. Viljad algul punased, hiljem mustad, luuseemnega, mittesöödavad.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas.
37 Lehed mõlemalt poolt rohelised 38
38 Õied kollased, puhkevad enne lehtimist. Kroonlehed kokkukasvanud
  Forsythia x intermedia Zab. - värd- e. vahelmine forsüütia
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Võrsed pruunid, neljakandilised. Lehed süstjad kuni elliptilised, pealt ererohelised, alt kollakasrohelised, mõnikord esinevad ka kolmetised liitlehed. Leheserv alusel terve, mujalt sakiline. Õied kollased, kuni 2 cm pikkuse neljatise krooniga. Vili teritunud otsaga kupar.
Levik ja ökoloogia:
Ilupõõsana aedades, parkides. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Pärit Hiinast.
Märkused: Ilutaimedena kasvatatakse ka mitmeid teisi forsüütia liike.
38 Õied pole kollased, puhkevad peale lehtimist. Kroonlehed vabad 39
39 Õied valged, üle 1 cm läbimõõdus. Lehe aluselt algab vähemalt kolm pearoodu. Tolmukaid üle 5
  Philadelphus coronarius L. - harilik ebajasmiin
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Kaheaastaste võrsete koor ketendab suurte lappidena. Lehed vastakud, elliptilised, sakilise servaga, 5-10 cm pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, neljatised, 5-7-kaupa kobaras. Viljad pruunid, kuivad.
Levik ja ökoloogia:
Sagelikasvatatav ilupõõsas. Õitseb juunis. Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

39 Õied pole valged, alla 8 mm läbimõõdus. Lehed ühe aluselt algava pearooga. Tolmukaid kõige rohkem 5 40
40 Noored oksad neljakandilised, ilma tumedate näsadeta. Kroonlehed kollakasrohelised
  Euonymus europaeus L. - harilik kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 1-7 m kõrge. Oksad kandilised, siledad või üksikute kühmudega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga,  kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, piklikud, rohekad, 3-5-kaupa lehtede kaenaldes, isas- ja emasõied eraldi. Vili lillakaspunane kupar. Seemned heledad, üleni kaetud oranžpunase lihaka seemnerüüga, ei ripu kuprast välja.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult Lõuna-Eestis Koiva jõe lammil, mujal ilupuuna ja kultuurist metsistunult. Õitseb mais. Levila Euroopas ja Lääne-Aasias.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

40 Noored oksad ruljad, tihedalt kaetud tumepruunide kuni mustade näsadega. Kroonlehed punakaspruunid
  Euonymus verrucosus Scop. - naastune kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Oksad ruljad, tihedalt kaetud pruunikate näsakestega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, ümarad, pruunikad, väikeste õisikutena lehtede kaenaldes. Vili kollakasroosa kupar. Seemned mustad, pooleldi kaetud lihaka punase seemnerüüga, ripuvad kuprast välja.
Levik ja ökoloogia:
Eestis ilupõõsana, harva metsistub. Õitseb juunis. Levinud Kesk-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, meile lähimad looduslikud leiukohad on Lätis.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.
41 Õied ja viljad kahekaupa lehekaenaldes (mõnel juhul võib kahest alusel kokkukasvanud õiest moodustuda üks mari) 42
41 Õied ja viljad pole kahekaupa lehekaenaldes vaid kobarate või pööristena 44
42 Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Viljad valged
  Symphoricarpos albus (L.) S.F. Blake - harilik lumimari
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, 3-5 cm pikad, lisaks terveservalistele esineb ka ebakorrapäraselt hõlmiseid. Õied väikesed, roosakad, kellukjad, tihedates ümarates õisikutes. Viljad valged, marjataolised, kahe luuseemnega, püsivad kaua.
Levik ja ökoloogia:
Sageli ilupõõsana aedades ja parkides, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
Märkused: Viljad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

42 Õied ebakorrapärased (bilateraalsümmetrilised). Viljad pole valged 43
43 Lehed tömbid. Viljad sinised
  Lonicera caerulea L. - sinine kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed vastakud,  piklik-elliptilised, 3-5 cm pikad, sinakasrohelised, hõredalt karvased. Õied rohekasvalged, peaaegu korrapärased, kahe kõrvuti asetseva õie sigimikud täielikult teineteisega kokku kasvanud. Marjad sinakasmustad, hallika kirmega, kahekaupa täiesti kokku kasvanud (nagu üks lapik mari).
Levik ja ökoloogia:
Soostuvatel puisniitudel, hõredates metsades, põõsastikes, Lääne-Eestis tavaline, Kagu-Eestis harva. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aasias.
Märkused: Sinisese kuslapuu marjad pole mürgised, aga on mõrkja maitsega. Söödavate marjadega on söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis), mida ka Eestis kasvatakse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

43 Lehed terava tipuga. Viljad punased
  Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised. Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased, alusel 2-kaupa kokku kasvanud.
Levik ja ökoloogia:
Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini.
Märkused: Marjad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

44 Õied lillad. Viljad kuivad
  Syringa josikaea J.Jacq. ex Rchb. - ungari sirel
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-4(7) m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, aheneva alusega, 5-14 cm pikad, pealt tumedamad, alt heledamad rohelised, rood karvased. Õied tumelillad, lõhnavad, neljatised, torujad, 10-20 cm pikkustes, ühekaupa asuvates püstistes õisikutes. Viljad pruunid.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis. Looduslikult Ungaris, Taga-Karpaatias.
44 Õied valged. Viljad lihakad 45
45 Leheroots alla 1 cm pikk. Kroonlehti 4, kokkukasvanud
  Ligustrum vulgare L. - harilik liguster
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3(5) m kõrge. Võrsed pruunid, valgete täpikestega. Lehed piklikud, 3-6 cm pikad, tumerohelised, paljad, terveservalised. Õied valged, väikesed, krooni putkeosa sama pikk kui hõlmine osa, kuni 6 cm pikkuste kohevate pöörisõisikutena. Läikivmustad marjataolised luuviljad.
Levik ja ökoloogia:
Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias, Põhja-Aafrikas.
45 Leheroots üle 1 cm pikk. Kroonlehti 5, pole kokku kasvanud 46
46 Lehed mõlemalt küljelt rohelised, alt veidi heledamad, 4-5 paari külgroodudega. Vili tume
  Swida sanguinea (L.) Opiz - verev kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 3-5(7) m kõrge. Noored võrsed rohekad, karvased, hiljem punakaspruunid, vanemad oksad hallikad. Lehed vastakud, elliptilised, 4-7 cm pikad, rohelised, alt heledamad, sügisel veripunased. Õied valged, suurtes vihmavarju moodi õisikutes. Luuviljad kerajad, sinakasmustad, valgete täpikestega.
Levik ja ökoloogia:
Kohati Põhja- ja Lääne-Eestis leht- ja segametsades, sageli kasvatatakse ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Lääne-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

46 Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, 5-8 paari külgroodudega. Vili valge 47
47 Lehed 8-12 cm pikad, 5-6 paari külgroodudega, keskrood roheline. Võrsed püstised, juurevõsunditeta
  Swida alba (L.) Opiz - siberi kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Noored võrsed vahakirmega, talvel erepunased. Lehed vastakud, elliptilised, pealt rohelised, alt sinakasrohelised, sügisel lillakaspunased. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, sinaka läikega, piklik.
Levik ja ökoloogia:
Ilupõõsas, juhuslikult metsistuv. Õitseb juunist augustini. Looduslikult kasvab Siberis ja Põhja-Hiinas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

47 Lehed kuni 20 cm pikad, 5-8 paari külgroodudega, keskrood kollakaspunane. Võrsed laiuvad, juurevõsunditega
  Swida stolonifera (Michx.) Rydb. - võsund-kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Noored võrsed rohelised, karvased, hiljem erepunased. Mahaulatuvad oksad juurduvad. Lehed vastakud, elliptilised, alt valkjalt sinakasrohelised, kollakaspunase pearooga. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, kerajas.
Levik ja ökoloogia:
Sage ilupõõsas, vahel metsistub. Õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

48 Liitlehed 49
48 Lihtlehed 75
49 Lehed kolmetised 50
49 Lehekesi rohkem kui 3 53
50 Taimed ogadega. Õied korrapärsed, pole kollased. Vili lihakas (vaarika moodi) 51
50 Taimed ogadeta. Õied ebakorrapärased, kollased. Vili kuiv (kaun) 52
51 Taim tugevate teravate ogadega, üle 30 cm kõrge.Vili sinine
  Rubus caesius L. - põldmurakas
  Iseloomulikud tunnused: Maapinnale kaarduvate tugevalt ogaliste puitunud vartega, mis tipul juurduvad, pikkus 50-200 cm. Lehed kolmetised, lehekesed sakilise servaga. Õied valged, viietised. Vili must, sinaka kirmega, koosneb väikestest lihakatest osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Lääne-Eestis sageli teede ääres, võsastikes, kiviaedadel ja põldude ääres. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

51 Taim hõredate peenikeste ogadega, kuni 30 cm kõrge. Vili punane
  Rubus saxatilis L. - lillakas
  Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane, hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

52 Puu või kõrge põõsas, lehed üle 3 cm laiad. Õied rippuvates kobarates
  Laburnum alpinum (Mill.) Bercht. & J. Presl - alpi kuldvihm
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 1-8 m kõrge. Lehed kolmetised, lehekesed 4-7 cm pikad, tumerohelised, läikivad. Õied kuldkollased, 25-35 cm pikkustes rippuvates kobarates. Kaunad 5-8 cm pikad, paljad, kahvatupruunid.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna, kodumaa on Alpides ja Balkanil. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Mürgine.
52 Väike põõsas, lehed kuni 3 cm laiad. Õied püstised, lehtede kaenaldes
  Chamaecytisus ratisbonensis (Schaeff.) Rothm. - madal ubapõõsas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-100 cm kõrge. Lehed kolmetised, lehekesed 1-2,5 cm pikad, elliptilised, nõelja tipuga. Õied kollased, pruunika purjega, 1-4-kaupa lehtede kaenaldes. Kaunad 2,5-3 cm pikad, karvased.
Levik ja ökoloogia: Eestis suhteliselt harva ilupõõsana, pärit Kesk-Euroopast. Õitseb juunis, juulis.
53 Lehed sõrmjad 54
53 Lehed sulgjad 56
54 Taim ogadega. Vili vaarika moodi
  Rubus nessensis Hall - kitsemurakas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 60-150 cm kõrge. Vars püstine, ogaline, ei juurdu. Lehekesi 5-7, alumine lehekeste paar rootsuta ja väiksem. Õied valged. Vili punakasmust, läikiv, koosneb väikestest osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Paiguti, rohkem Ida- ja Kagu-Eestis metsade, teede ja põldude servades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

54 Taim ogadeta. Vili ei meenuta vaarikat 55
55 Puitunud ronitaim. Vili lihakas (mari)
  Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch. - harilik metsviinapuu
  Iseloomulikud tunnused: Köitraagude abil roniv liaan, kuni 20 m pikk. Liitlehed sõrmjad, enamasti viietised. Lehekesed elliptilised, sakilise servaga, pealt läikivad tumerohelised, alt sinakasrohelised, sügisel värvuvad punaseks. Õied neljatised, väikesed, pöörisõisikus. Vili – sinakasmust mari.
Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Võib seinu mööda ülesronides suuri pindu katta.
55 Põõsas. Vili kuiv (kaun)
  Caragana frutex (L.) Koch - väike läätspuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-2 m kõrge. Lehed neljatised, lehekesed äraspidimunajad, abilehtede asemel astlad. Õied kollased, 2,5 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 2,5-4 cm pikad, ruljad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kaukaasias, Siberis, Hiinas ja Jaapanis.
56 Lehe tipus pole üksikut lehekest (paarissulgjas leht)
  Caragana arborescens Lam. - suur läätspuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 6 m kõrge. Lehed paaritusulgjad, helerohelised, lehekesi 4-7 paari, ovaalsed, abilehtede asemel astlad. Õied kollased, 1,5-2 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 3-3,5 cm pikad, ruljad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Siberist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

56 Lehe tipus üksik leheke (paaritusulgjas leht) 57
57 Lehed hõõrumisel tugeva aromaatse lõhnaga. Vili ovaalne, kõva, kuni 5 cm läbimõõdus, seeme nagu kreeka pähkel 58
57 Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad või lihakad, seeme pole kreeka pähkli moodi 60
58 Lehekeste servad terved, lehekesi vähem kui 9
  Juglans regia L. - kreeka pähklipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20 m kõrge. Liitleht, lehekesi 5-9, neist tipmine suurem, elliptilised, peaaegu terveservalised, pealt tumerohelised, alt hallikad. Vili sile, ümar, selle sees olev pähkel terava tipuga, pähklikoor pruun, laineliselt krobeline, kahe poolega.
Levik ja ökoloogia: Harva ilupuuna, õitseb mais, juunis, pähklid valmivad Eestis väga harva. Looduslikult kasvab Väike-Aasias, Lõuna-Euroopas.
58 Lehekeste servad hambulised, lehekesi vähemalt 9 59
59 Leheroots ja lehe alakülg tihedalt viltkarvased (luup!). Viljad 4-6 cm läbimõõdus
  Juglans cinerea L. - hall pähklipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Liitleht 50-70 cm pikk, lehekesi 11-19. Lehekesed saagja servaga, piklikmunajad, mõlemalt poolt karvased. Võrsed mustjas- või punakaspruunid, sametjalt näärmekarvased. Vili pika terava tipuga, kleepuvate näärmekarvadega. Pähklikoor mustjaspruun, 8 kandiga.
Levik ja ökoloogia: Ilupuuna, üsna harva. Õitseb juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.
59 Leheroots ja lehe alakülg hõredate lihtkarvade ja tähtkarvadega. Viljad 2,5-4,5 cm läbimõõdus
  Juglans mandshurica Maxim. - mandžuuria pähklipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Liitleht kuni 100 cm pikk, lehekesi 13-19. Lehekesed terveservalised, lehekeste servad paralleelsed, pealt peaaegu paljad, alt tihedalt hallide tähtkarvadega. Võrsed hallikas- või kollakaspruunid. Vili ümara või terava tipuga, pähklikoor tume hallikaspruun, 6-8 kandiga.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva. Õitseb mais, juunis. Kodumaa Manžuuria, Amuurimaa, Korea.
60 Lehed kaheli- või kolmelisulgjad
  Aruncus dioicus (Walter) Fernald - harilik kitseenelas
  Iseloomulikud tunnused: Mitmeaastane rohttaim, põõsasja kasvuga, 1-2 m kõrge. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad. Õied valged, väikesed, kuni 50 cm pikkuses kohevas õisikus. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Kotinentaalse Euraasia liik.
60 Lehed lihtsulgjad 61
61 Lehekesed tömbid või tipus madalalt kahehõlmalised. Õied ebakorrapärsed (bilateraalsümmeetrilised). Vili on kaun
  Robinia pseudacacia L. - harilik robiinia
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20 m kõrge. Lehed paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9-19, ovaalsed, nõelterava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallikasrohelised. Abilehtede asemel astlad. Õied valged, 10-20 cm pikkustes rippuvates kobarates. Kaunad 5-12 cm pikad, tumepruunid, lamedad.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, Pärit Põhja-Ameerikast. Õitseb juunis.
61 Lehed terava tipuga. Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Vili pole kaun 62
62 Taimed ogadeta 63
62 Taimed ogadega 65
63 Lehed vähem kui 9 lehekesega. Õied erekollased
  Dasiphora fruticosa (L.) Rydb. - põõsasmaran
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 50-120 cm kõrge. Sulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, terveservalised. Õied kollased (ilutaimedel ka roosad, punased, oranžid, valged), 20-30 cm läbimõõdus. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Loode-Eesti loopealsetel. Õitseb juulist septembrini. Istutatult parkides ja aedades. Ilutaimena kasvatatav alamliik on pärit Aasiast.
Looduskaitseline seisund: LK III katekooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

63 Lehed rohkem kui 9 lehekesega. Õied valged 64
64 Väike puu. Vili lihakas
  Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad.
Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

64 Põõsas. Vili kuiv
  Sorbaria sorbifolia (L.) A. Braun - harilik pihlenelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed paaritusulgjad, 25 cm pikad. Lehekesi 13-19, sakilise servaga, paljad. Õied valged, kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises õisikus. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis.  Levila Uuralitest Jaapanini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

65 Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili)
  Rubus idaeus L. - harilik vaarikas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5 lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

65 Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest 66
66 Kroonlehti üle 10
  Rosa spp. - roos (erinevad sordid)
  Iseloomulikud tunnused: Väga erinevat värvi õitega okkaliste puitunud vartega püsikud.
Levik ja ökoloogia: Aia- ja pargitaimed.
66 Kroonlehti 5 67
67 Õied valged. Viljad mustad
  Rosa pimpinellifolia L. - näärelehine kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1,5 m kõrge. Varred tihedalt ogalised, ogad sirged. Lehekesed väikesed, ümarad, pealt tumerohelised. Õied valged. Viljad mustad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistunult hajusalt asulate ümbruses. Õitseb juunis. Looduslikult kasvab Ida-Euroopas ja Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

67 Õied roosad. Viljad oranžid või punased 68
68 Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehed tugevalt kurdunud
  Rosa rugosa Thunb. - kurdlehine kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 2 m kõrge. Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehekesed tugevalt kurdunud, pealt paljad ja läikivad, alt karvased. Õied suured, roosad. Viljad oranžikaspunased, kerajad või veidi lapikud, 2-3 cm läbimõõdus.
Levik ja ökoloogia: Eestis kultuurist naturaliseerunud liik. Hajusalt liivastes männikutes, liivastel mererandadel, teede ääres, parkides. Õitseb juunist augustini. Pärit Aasiast Kaug-Idast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

68 Võrsed ja ogad paljad. Lehed pole kurdunud 69
69 Õitsvatel võrsetel ogad paarikaupa lehe alusel (harva puuduvad)
  Rosa majalis Herrm. - mets-kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 1,5 m kõrge. Lehed tihedate lühikeste karvadega, peensaagja servaga, pealt tume-, alt hallikasrohelised, näärmekarvu pole. Õied roosad. Viljad kerajad, 1 cm läbimõõduga.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuivades metsades, niitudel, loodudel, mererannas, parkides. Õitseb juunis. Levinud Euraasia põhja- ja keskosas.
69 Õitsvatel võrsetel ogad hajusalt 70
70 Lehed mõlemalt poolt karvased 71
70 Lehed paljad või karvad ainult leherootsul ja roodudel 73
71 Lehekesed ainult lihtkarvadega, liht- või kahelisaagja servaga
  Rosa coriifolia Fr. - nahklehine kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m kõrge. Oksad looklevad või sirged, noorelt punakad. Ogad kõverdunud. Lehed heledamad rohelised, nakjad, alt tihedalt karvased. Õied roosad. Vili kuni 3 cm läbimõõduga, küpsetel viljadel tupplehed püstised, püsivad küljes.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne- ja Loode-Eestis männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, mererannas, teede ääres. Õitseb juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

71 Lehekesed allküljel näärme- või viltkarvadega, kahelisaagjad, näärmelise servaga. Õieraag, õiepõhi ja tupplehed näärmekarvadega 72
72 Lehekesed näärmekarvadega, ererohelised, pealt paljad võ hõredalt karvased. Valminud viljadel tupplehed enamasti puuduvad
  Rosa rubiginosa L. - näärmekas kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Ogad kõverad, tugevalt laienenud alusega, õitsvatel võrsetel lisaks sirged ogad. Olemas näärmekarvad, mis annavad õunte lõhna. Lehekesed ererohelised, ümara alusega, alt tihedalt näärmekarvased. Õied roosad. Küpsetel viljadel tupplehed puuduvad.
Levik ja ökoloogia: Harva, Lääne-Eestis kuivadel niitudel, kiviklibul, teede ääres, parkides. Õitseb juunis. Levinud Lääne-Euroopas, Baltimaades, Valgevenes, Ukraianas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

72 Lehekesed alt viltkarvadega, hallikasrohelised; näärmekarvu ainult õieraol ja tupplehtedel. Valminud viljadel tupplehed olemas
  Rosa mollis Sm. - pehme kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,3-1,5 m kõrge. Ogad kõik ühesugused kõverad, punakad nagu võrsegi. Lehekesed ümarad, hallikasrohelised, siidkarvased, näärmekalt saagja servaga. Õied roosad. Viljad kerajad, tupplehed varisevad.
Levik ja ökoloogia: Läänesaartel tavaline. Männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, klibul, teeservades, parkides. Levinud Skandinaavias, Taanis, Kesk-Euroopas, Balkanil, Türgis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

73 Tupplehed pärast õitsemist tagasi käändunud, varisevad varakult. Oksad looklevad
  Rosa subcanina (Christ) Dalla Torre & Sarnth. - kutsik-kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Oksad looklevad. Lehekesed ümardunud tipuga, paljad, sinakasrohelised. Õied heleroosad, välimised tupplehed külgmiste lisemetega. Tupplehed pärast õitsemist tagasi käändunud, varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, teede ääres, parkides. Tavaline Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

73 Tupplehed pärast õitsemist püstised või laiuvad, püsivad ka valminud viljadel. Oksad sirged 74
74 Lehekesed tumerohelised, läikivad, sügavalt lihtsaagjad, paljad
  Rosa canina L. - koer-kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Oksad sirged. Lehed tumerohelised, läikivad, saagja servaga, paljad. Õied ereroosad. Tupplehed varisevad enne vilja värvumist.
Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, kadastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

74 Lehekesed sinakasrohelised, tuhmid, liht- või kahelisaagjad, vahel näärmekarvadega
  Rosa vosagiaca Desp. - harilik kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Lehed sinakasrohelised, tuhmid, saagja servaga, näärmekarvadega. Õied roosad. Tupplehed pärast õitsemist püstised ja püsivad ka küpsetel viljadel.
Levik ja ökoloogia: Männikutes, niitudel, loodudel, kadastikes, teede ääres, parkides. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Levila Kesk- ja Lääne-Euroopas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

75 Igihaljas puitunud ronitaim
  Hedera helix L. - harilik luuderohi
  Iseloomulikud tunnused: Roomav või ronijuurte abil roniv liaan, pikkus Eestis kuni 10 m, mujal kuni 30 m. Lehed igihaljad, tumerohelised, pisut läikivad, paljad. Õiteta harudel 3-5-hõlmalised, õitsvatel vartel rombjad või ümarad. Õied kollakasrohelised, väikesed, sarikjates õisikutes. Viljad väikesed, marjataolised mustad luuviljad.
Levik ja ökoloogia: Eestis õitseb väga harva, septembris või oktoobris. Niisketes segametsades, sarapikes Saare- ja Hiiumaal, harva.  Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Aasias, Põhja-Aafrikas,  Eestis levila põhjapiiril.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

75 Puud või põõsad 76
76 Lehed hõlmised 77
76 Lehed terved, hõlmadeta 88
77 Taimed ogaliste varte või astlaga lõpevate okstega 78
77 Taimed ogadeta 79
78 Lehed sulgroodsed, aluse suunas ahenevad. Viljad punased
  Crataegus spp. - viirpuud
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjad või kolmnurksed, sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Võrsed enamasti asteldega. Õied valged (on ka punaseõielisi liike). Vili lihakas, 1-3 luuseemnega, kollane, punane või must.
Levik ja ökoloogia: Paljusid liike kasvatatakse ilupuudena, metsistuvad. Looduslikke liike Eestis vähe.
Märkused: Liigid raskesti määratavad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

78 Lehed sulgroodsed, alusel ümarad. Viljad kollakad või punakad
  Grossularia reclinata (L.) Mill. - aed-karusmari
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-1,5 m kõrge.  Oksad teravate ogadega. Lehed 3-5-hõlmalised. Õied viietised, rohekad, 1-3-kaupa. Marjad 10-15 mm läbimõõduga, rohelised, kollakad või tumepunased.
Levik ja ökoloogia: Marjapõõsas, vahel metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

79 Lehed sulgroodsed 80
79 Lehed sõrmroodsed 83
80 Väikesed põõsad, tavaliselt vähem kui 2 m kõrged
  Physocarpus opulifolius (L.) Maxim. - lodjap-põisenelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3m kõrge. Oksad hallika ketendava koorega. Lehed sõrmjalt 3-5-hõlmalised, ebaühtlaselt saagja servaga. Õied valged, kännasõisikutes. Vili kuiv, läikivpruun.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

80 Puud või üle 2 m kõrgused põõsad 81
81 Väike puu. Lehed alt tihedalt karvased. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas
  Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad, alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes. Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

81 Puud. Lehed pole alt karvased. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv (tõru) 82
82 Lehed tömpide kuni teravate, ilma ogatiputa hõlmadega
  Quercus robur L. - harilik tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga ümbritsetud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

82 Lehehõlmad ogatipuga
  Quercus rubra L. - punane tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35  m kõrge. Lehed õhukesed, pealt läikivad, tumerohelised, alt roostevärvi karvadega, sulghõlmised, hõlmad teritunud, leherootsud alusel punased, kuni 5 cm pikk. Isasõied kollakasrohelised, rippuvates urbades, emasõied vähemärgatavad. Tõru ümardunud, üle 1/3 pikkusest ümbritsetud lüdiga.
Levik ja ökoloogia: Õitseb mais, juunis. Ilupuuna, ka metsakultuurides. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
83 Puud. Lehed alt valgekarvased. Vili kuiv
  Populus alba L. - hõbepappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed 3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad, tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

83 Väikesed põõsad. Lehed mõlemalt poolt rohelised. Vili lihakas 84
84 Õied erekollased. Lehed paljad
  Ribes aureum Pursh - kuldsõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m kõrge. Lehed kolmehõlmalised, ainult tipuosas väheste hammastega, pearoo külgharud pearooga paralleelsed. Õied kuldkollased, 5-15-kaupa püstistes kobarates. Marjad punakaspruunid või mustad.
Levik ja ökoloogia: Hajusalt kultuuris, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.
84 Õied pole kollased. Lehed karvased 85
85 Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega
  Ribes nigrum L. - must sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas,  1-2 m kõrge. Lehed viie hõlmaga, alt kollakate näärmetäppidega, lõhnavad. Õied punakasrohekad, 5-10-kaupa rippuvates kobarates. Marjad mustad.
Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades, võsastikes, aedades marjapõõsana, tavaline. Õitseb mais. Levinud Euraasia põhja- ja keskaladel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

85 Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud 86
86 Lehed väikesed, 2-3 cm pikad. Õisikud püstised. Õied ühesoolised
  Ribes alpinum L. - mage sõstar
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased, lääged.
Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

86 Lehed tavaliselt üle 4 cm pikad. Õisikud rippuvad. Õied kahesoolised 87
87 Lehed paljad või alaküljel hõredalt karvased, lehehõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni. Õieraod paljad
  Ribes rubrum L. - punane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Lehed 5-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni, pealt paljad, alt paljad või veidi karvased. Õisiku ja õiteraod paljad, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline marjapõõsas, metsistub. Õitseb mais. Pärit Kesk- ja Põhja-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

87 Lehed alt karvased, lehehõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni. Õieraod karvased
  Ribes spicatum E. Robson - karvane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5 m kõrge. Lehed 6-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni, alt karvased kuni viltkarvased. Õieraod karvased, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased.
Levik ja ökoloogia: Segametsades, puisniitudel, paiguti. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

88 Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed 89
88 Lehed munajad või lantsetjad 94
89 Leheroots lapik
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

89 Leheroots ruljas 90
90 Lehed alaküljelt palju heledamad. Koor valge, paberjas. Viljad pisikesed tiivulised pähklikesed, rippuvates urbades 91
90 Lehed pole alaküljelt heledamad. Koor pole valge, paberjas. Viljad teistsugused, koondunud kuprataolisteks moodustisteks 92
91 Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
  Betula pendula Roth - arukask
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad paljad, vahatäpikestest kröbulused.  Lehed paljad, rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus allapoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

91 Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
  Betula pubescens Ehrh. - sookask
  Iseloomulikud tunnused: Puu,  kuni 25 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas, peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

92 Lehed pealt läikivad, terava tipuga. Leheserv teravate hammastega
  Populus balsamifera L. - palsamipappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed munajad, 6-12 cm pikad, peensaagja servaga, noored lehed pisut karvased, hiljem paljad, pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

92 Lehed pealt tuhmid, tömbi tipuga. Leheservad tömpide hammastega 93
93 Lehed alt paljad. Õite kandesoomused pikkade hammastega
  Populus canescens (Aiton) Sm. - hall pappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed ümarmunajad, 4-7 cm pikad, alt hallvitjad, pealt noorelt viltjad, hiljem läikivad tumerohelised. Leheroots ruljas või lapik. Noored võrsed ei kleepu. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Kesk-Euroopast.
93 Lehed alt valgeviltjad. Õite kandesoomused lühikeste hammastega
  Populus alba L. - hõbepappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed 3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad, tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

94 Lehed südaja alusega 95
94 Lehed aluse suunas ahenevad 99
95 Õied kroonlehtedeta, ühesugulised, isas- ja emasõisikutes. Vili (pähkel) rohtse pesa (lüdi) sees
  Corylus avellana L. - harilik sarapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m kõrge. Lehed piklikümarad, vahel tipuosas veidi hõlmised, südaja alusega, salikilse servaga, 6-12 cm pikad. Isasõied pikkades urbades, emasõied punga sees, millest ulatuvad välja vaid punased emakasuudmed. Vili on helerohelise lüdiga ümbritsetud pähkel.
Levik ja ökoloogia: Tavaline puisniitudel, loodudel, leht- ja segametsades, vahel sarapikena. Õitseb enne lehtimist, aprillis. Levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolses parasvöötmes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

95 Õied kroonlehtedega, kahesoolised. Vilja ei ümbritse rohtne pesa 96
96 Lehed pealt läikivad. Kroonlehed valged. Vili lihakas 97
96 Kroonlehed pole valged. Viljad kuivad 98
97 Oksad lõpevad astlaga. Viljad alla 4 cm läbimõõdus
  Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega.
Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

97 Oksad ei lõpe astlaga. Viljad üle 4 cm läbimõõdus
  Pyrus communis L. - harilik pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured, söödavad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

98 Lehtede alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid. Viljad ebaselgete soontega
  Tilia cordata Mill. - harilik pärn
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed 4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad. Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud kollaka kõrglehega.
Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

98 Lehtede alaküljel roodude nurkades valged karvatutid. Viljad 5 selge pikisoonega
  Tilia platyphyllos Scop. - suurelehine pärn
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed 7-15 cm pikad, südajad, alt karvased, leheroodude nurkades valged karavatutid. Leheroots karvane, pungad karvased. Õied rohekad. Vili ümar, 1 cm pikk, hallviltjas, viljaraag kokku kasvanud kollaka kõrglehega.
Levik ja ökoloogia: Sage pargipuu, harva metsistub. Kasvab looduslikult Lääne-Ukrainas, Moldaavias, Lääne-Euroopas kuni Lõuna-Rootsini. Õitseb juunis.
Märkused: Väga pikaealine, võib elada üle 1000 aasta vanuseks.
99 Taimed asteldega 100
99 Taimed asteldeta 104
100 Lehed laiusest vähemalt 5 korda pikemad, hõbehallid
  Hippophaë rhamnoides L. - harilik astelpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 3-9 m kõrge. Oksad asteldega. Lehed lineaalsed, 0,5 cm laiad ja 3-8 cm pikad, hõbedaselt hallikasrohelised. Emas- ja isasõied eraldi taimedel. Õied väikesed, pruunikad, soomusja kattega. Lihakad luuviljad oranzikad, kinnituvad tihedalt oksale.
Levik ja ökoloogia: Marjapõõsana ja ilutaimena, metsistub. Kasutatud ka vanade karjääride rekultiveerimiseks. Õitseb aprillis, mais. Kontinentaalse Euraasia liik.
100 Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad, rohelised 101
101 Kroonlehed erekollased. Võrsed üleni astlalised. Õied ja viljad rippuvates kobarates
  Berberis vulgaris L. - harilik kukerpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Lehed äraspidimunajad, peensaagja servaga, kinnituvad varrele kimpudena, kimbu alusel sirge või haraline astel. Õied kollased, 15-25-kaupa rippuvates õisikutes. Mari ruljas, punane, söödav.
Levik ja ökoloogia: Metsaservades, võsastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitsebmais, juunis.
Märkused: Kõrrerooste vahepermeestaim, seepärast viljapõldude läheduses ohtlik.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

101 Kroonlehed pole kollased. Astlad ainult okste tippudes. Õied ja viljad pole rippuvates kobarates 102
102 Kroonlehti 4, alusel kokku kasvanud, kollakasrohelised. Vili kuni 1 cm läbimõõdus
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

102 Kroonlehti 5, vabad, valged. Vili üle 1 cm läbimõõdus 103
103 Lehed pealt tuhmid. Tolmukad pole punased. Vili sinine, ümar, ühe luuseemnega
  Prunus spinosa L. - laukapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m kõrge. Tugevate asteldega. Lehed 2-4 cm pikad, elliptilised, sakilise servaga. Õied valged, üksikult. Viljad kuni 1,5 cm läbimõõdus, mustad, sinaka vahakirmega, viljaliha rohekas, hapu.
Levik ja ökoloogia: Haruldane, metsa- ja võsaservades Saaremaal ja Väike-Pakril. Õitseb mais, enne lehtimist.
Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – tähelepanu vajav. Kasvab looduslikult Euroopas 60. põhjalaiuskraadini ja Krimmis, Kaukaasias ja Lääne-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

103 Lehed pealt läikivad. Tolmukad punased. Vili roheline kuni kollane, pirnikujuline, paljude seemnetega
  Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega.
Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

104 Lehed hõõrudes tugeva aromaatse lõhnaga. Lehed ja oksad kollaste näärmetega
  Myrica gale L. - harilik porss
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-150 cm kõrge. Lehed piklikud, nahkjad, hallikad, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad, vürtsika lõhnaga. Okstel, lehtedel ja pungadel kuldkollased näärmetäpid. Õied urbades
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis ja saartel sage. Madal- ja siirdesoodes, soometsades, soistel puisniitudel. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

104 Lehed erilise lõhnata. Lehtedel ja okstel pole kollaseid näärmeid 105
105 Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad 106
105 Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad 116
106 Lehe rood ei moodusta selget võrgustikku. Õied kroonlehtedega 107
106 Lehe rood moodustavad selge võrgustiku. Õied kroonlehtedeta 109
107 Lehed suvehaljad, pehmed. Õied lillad, puhkevad enne lehtimist. Viljad lihakad
  Daphne mezereum L. - harilik näsiniin
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-120(200) cm kõrge. Lehed 4-9 cm pikad ja 1-2 cm laiad, talbjassüstjad, tuttidena okste tippudes. Õied roosad, lõhnavad, väga lühikese raoga, kinnituvad võrsele 3-5-kaupa. Luuviljad punased.
Levik ja ökoloogia: Õitseb enne lehtimist aprillis, mais. Segametsades, puisniitudel, hajusalt.
Märkused: Kogu taim mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

107 Lehed igihaljad, jäigad. Õied valged. Viljad kuivad 108
108 Õied ja viljad pikkades lehistunud õisikutes. Kroonlehed kokkukasvanud
  Chamaedaphne calyculata (L.) Moench - hanevits
  Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 20-60 cm kõrge. Lehed piklikelliptilised, 2-4 cm pikad, tihedalt roostetäpilised. Õied valged, kellukjad, ühekaupa lehekaenlas, moodustavad ühekülgse õisiku. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Kohati rabades, rabamännikutes, siirdesoodes, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

108 Õied ja viljad tipmistes kerajates õisikutes. Kroonlehed vabad
  Ledum palustre L. - sookail
  Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 25-120 cm kõrge. Igihaljas. Lehed lineaalsed, allapoole käändunud servaga, pealt pruunikasrohelised, alt roosteviltjad. Õied valged, kerajates kohevates õisikutes varte tippudes. Viljad kuivad. Kogu taim, eriti õied,  uimastava lõhnaga.
Levik ja ökoloogia: Rabades ja rabastuvates metsades, tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

109 Täiskasvanud lehed alt tihedalt karvased 110
109 Täiskasvanud lehed alt paljad või mõne üksiku karvaga 112
110 Emasõite kandesoomused üleni heledad. Lehtede servad peenehambalised (luup!)
  Salix alba L. - hõberemmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Lehed piklikud, noorelt mõlemalt poolt hõbedased, täiskasvanud lehed vähemalt alt siidkarvadest hõbedased. Noored oksad karvased.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult vaid Lõuna-Eesti suurte jõgede kallastel, ilupuuna kohati. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

110 Emasõite kandesoomuste alumine osa hele, ülemine tume. Lehtede servad tavaliselt terved 111
111 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt osa koort!). Lehed kuni 25 cm pikad, harva laiemad kui 1 cm
  Salix viminalis L. - vitspaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge. Oksad pikad, vitsjad. Lehed süstjad, 8-15 cm pikad ja 1,5 cm laiad, pealt peaaegu paljad, tumerohelised, alt tihedalt siidkarvased, karvad roodudega paralleelselt.
Levik ja ökoloogia: Jõgede ja järvede kallastel tavaline, kasvatatakse ka istandustes. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

111 2-4 aastatste okste koorealune puit rõõnetega. Lehed 10-15 cm pikad, sageli üle 1 cm laiad
  Salix dasyclados Wimm. - pikalehine paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge. Noored võrsed lühikarvased, koore all puidul kuni 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed pikliksüstjad, 8-16(20) cm pikad ja 2-3 cm laiad, pealt paljad, alt sinakasrohelised, hõredalt karvased.
Levik ja ökoloogia: Kohati jõgede ja järvede kallastel, Lõuna- ja Ida-Eestis tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

112 Lehe kõige laiem koht lehelaba keskel või alumises pooles 113
112 Lehe kõige laiem koht lehelaba ülemises pooles 114
113 Lehed 12-16 x 3-4 cm. Leherootsu alguses 1-3 paari näärmeid (luup!)
  Salix fragilis L. - rabe remmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Oksad murduvad puu küljest kergesti. Lehed süstjad, pikalt teritunud tipuga, 5-15 cm pikad, noorelt kleepuvad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Abilehed varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Jõgede ja ojade kallastel, uhtlammimetsades. Lääne-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

113 Lehed 8-10 x 1,5-2,5 cm. Leherootsul näärmeid pole
  Salix daphnoides Vill. - härmpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 6-10 m kõrge. Oksad heleda vahakirmega, punakad või kollakad. Lehed süstjad, 5-12 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, nahkjad, pealt tumerohelised, alt sinakad.
Levik ja ökoloogia: Harva, peamiselt Kagu-Eestis luidetel, jõgede kallastel, teede ääres, õuedes, sageli istutatult. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

114 Lehed vähem kui 1 cm laiad, lähevad kuivades mustaks
  Salix purpurea L. - punapaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-8 m kõrge. Võrsed sihvakad, painduvad, koore sisepind sidrunkollane. Lehed tipuosas veidi hambulised, mujalt terveservalised, süstjad, 5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad. Abilehed tavaliselt puuduvad.
Levik ja ökoloogia: Kagu-Eestis looduslikult jõgede kallastel, mujal istutatult või naturaliseerunult. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

114 Lehed laiemad kui 1 cm, ei lähe kuivades mustaks 115
115 Lehed 3-6 x 1,5-2,5 cm. Abilehed varisevad varakult. Õied puhkevad peale lehtimist. Tolmukaid 4-8
  Salix pentandra L. - raudremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga, pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid, elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas sujuvalt, alusel järsult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

115 Lehed ca 12-15 x 3 cm. Abilehed püsivad. Õied puhkevad enne lehtimist või samal ajal. Tolmukaid 3
  Salix triandra L. - vesipaju
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-10 m kõrge. Tüve ja jämedamate okste koor ketendab, kaneeli värvi laikudega. Oksad painduvad. Lehed süstjad, sageli paralleelsete servadega, peensaagjad, pealt veidi läikivad tumerohelised, alt heledamad. Abilehed suured.
Levik ja ökoloogia: Jõe- ja ojakallaste, kaldavõsastikes, sageli ka istutatult. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

116 Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) 117
116 Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega 124
117 Lehed pealt tuhmid 118
117 Lehed pealt läikivad 121
118 Väikesed põõsad, kuni 60 cm kõrged
  Salix myrtilloides L. - mustikpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1 m kõrge. Lehed ümarovaalsed, meenutavad sinika lehti, 1-2 cm pikad ja 0,5-1,2 cm laiad, pealt rohelised, alt sinakad, häst silmatorkavate roodudega, lehe tipp sageli paadikujuline.
Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, soometsades, hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

118 Puud või üle 60 cm kõrged põõsad 119
119 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort)
  Salix caprea L. - raagremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud. Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised, alt viltkarvased.
Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

119 2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega 120
120 Madal põõsas (kuni 1,5 m kõrge). Lehed 2-4(6) cm pikad, hambad leheservaga risti. Abilehed püsivad
  Salix aurita L. - kõrvpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Kaheaastatstel ja vanematel võrsetel koore all puidul peened 1-3 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed äraspidimunajad, 2-5 cm pikad ja 1-3 cm laiad, leheserv ebaühlaste suurte hammastega või lainjas. Abilehed suured, püsivad kaua.
Levik ja ökoloogia: Niitudel, madalsoodes, võsastikes, tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

120 Puu või kõrge põõsas (kuni 6 m). Lehed 5-12(15) cm pikad, tipu poole suunatud hammastega. Abilehed varisevad varakult
  Salix cinerea L. - tuhkur paju
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, kuni 4 m kõrge. Rõõned (kriipsukujulised puhetised) 1-3 cm pikad, koore all tihedalt. Võrsed tuhkhallid, karvased. Lehed piklikud, 5-12 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, pealt hallikasrohelised, udekarvased, alt hallid, peaaegu viltjad, ebakorrapäraselt saagjad. Abilehed varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline madal- ja siirdesoodes, niitudel, kraavides, soometsades, põlluserades. Õitsebaprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

121 Noored võrsed tihedalt peenekarvased
  Salix myrsinifolia Salisb. - mustjas paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-6 m kõrge. Noored võrsed ja lehed tiheda tuhkhalli karvastuega. Lehed täiskasvanult mõlemalt poolt ühte värvi, kuivatamisel lähevad kergesti mustaks, külgroodusid 6-8 (12) paari. Abilehed suured, alati olemas.
Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

121 Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega 122
122 Puu või üle 1,5 m kõrge põõsas
  Salix pentandra L. - raudremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga, pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid, elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas sujuvalt, alusel järsult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

122 Kuni 1,5 m kõrgused põõsad 123
123 Lehed abilehtedeta, kõige laiem koht lehe keskel või alumises pooles, külgroodusi vähem kui 8 paari
  Salix starkeana Willd. - verkjas paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5- 1,5 m kõrge. Täiskasvanud võrsed ja pungad paljad, läikivad, noored vahel väheste karvadega. Lehed õhukesed, laiovaalsed, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad, pealt tumerohelised, alt heledamad, lehetipp sageli keerdunud. Abilehed väikesed, ovaalsed.
Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, võsastikes, hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

123 Lehed abilehtedega, kõige laiem koht lehe ülemises pooles, külgroodusid üle 8 paari
  Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised). Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

124 Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel 125
124 Lehed mõlemalt poolt rohelised 130
125 Lehed mõlemalt poolt hõbehallid. Õied kollased. Viljad kuivad
  Elaeagnus commutata Bernh. ex Rydb. - läikiv hõbepuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 3 m kõrge. Lehed süstjad või munajad, hõbedaselt karvased, 4-7 cm pikad. Õied neljatised, pealt hõbedased, seest kollased, 1-3-kaupa. Vili noorena hõbedane, jahukas.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

125 Lehed valge- kuni hallikarvased ainult alt, pealt rohelised. Õied pole kollased. Vili lihakas 126
126 Leheserv terve. Väikesed põõsad, tavaliselt alla 1 m kõrged. Lehed kuni 4 cm pikad 127
126 Leheserv hambuline . Puud või üle 1m kõrgused põõsad. Lehed tavaliselt pikemad kui 4 cm 128
127 Kroonlehed roosad. Viljad mustad
  Cotoneaster niger (Wahlenb.) Fr. - must tuhkpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m kõrge. Lehed munajad, tömbid, 2-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt viltjad. Õied roosad, 3-12-kaupa kobarates. Viljad mustad.
Levik ja ökoloogia: Harva Põhja-Eestis ja Muhumaal lubjarikastel niitudel, loometsades, klibustel aladel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana.
Looduskaitseline seisund: LK III

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

127 Kroonlehed valged kuni helelillad. Vili punane
  Cotoneaster scandinavicus B.Hylmö - harilik tuhkpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed elliptilised, kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad, tömbid, pealt paljad, hallikasrohelised, alt hallviltjad. Õied kahvaturoosad, 1- või 2-kaupa. Valminud marjad erepunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Põhja- ja Loode-Eestis ja saartel loometsades, loodudel, liivikutel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

128 Õied ja viljad pole sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

128 Õied ja viljad sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus 129
129 Lehed kõige laiemad ülemises pooles, hõlmadeta, hambulise servaga
  Sorbus rupicola (Syme) Hedl. - tuhkpihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Sakilise servaga lõhestumata lihtlehed, pealt läikivad või veidi karvased, alt valgeviltjad. Õied valged, väikestes õisikutes. Marjad pruunikaspunased, valgete täppidega, ümarad.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Saaremaa lääneosas, õitseb juunis. Levinud Põhja-Euroopas.
Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

129 Lehed kõige laiemad keskel, vähemalt mõned lehed hõlmadega
  Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad, alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes. Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

130 Leheserv terve 131
130 Leheserv hambuline 132
131 Puu. Leheserv karvane. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv
  Fagus sylvatica L. - harilik pöök
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed nahkjad, elliptilised, terveservalised, pealt läikivad tumerohelised, leheserv hõredalt ripsmeline. Emasõied kahekaupa, isasõied urbadena. Viljad kahekaupa, ümbritsetud puitunud lüdiga, mis viljade valmides avaneb nelja lõhega.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, õitseb mais, juunis. Kesk-Euroopa levikuga, olemas ka Rootsis.
Märkused: Meie kliimas veidi külmatundlik, eriti noored lehed, mis saavad hiliste öökülmade puhul kannatada.
131 Põõsas. Leheserv pole karvane. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas
  Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised, lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile, mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed, rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must, lihakas.
Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

132 Leht alusel ebasümmeetriline 133
132 Leht alusel sümmeetriline 135
133 Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased
  Ulmus laevis Pallas - künnapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Lehed tugevalt ebasümmeetrilise alusega, elliptilised, terava tipuga, külgrood lähevad sirgelt servani, ei harune. Vilja tiib ripsmelise rervaga, vili pikarootsuline.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, ka ilupuuna. Kohati. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

133 Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased 134
134 Noored võrsed paljad. Lehed 7- 12 paari külgroodudega
  Ulmus minor Mill. - põldjalakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Võrsed paljad. Leht piklikelliptiline, sile, veidi ebasümmeetrilise alusega, paljud külgrood jagunevad enne servani jõudmist.  Vilja tiib sileda servaga, seeme tiiva ülaosas.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva metsistub. Õitseb aprillis, mais. Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas.
134 Noored võrsed karvased. Lehed 12-18 paari külgroodudega
  Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised, tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist kaheks (jalakal on “jalad”).  Seeme tiiva keskel, vilja tiiva serv sile.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

135 Väikesed põõsad, alla 2 m kõrged 136
135 Puud või üle 2 m kõrged põõsad 139
136 Lehed kuni 3 cm pikad. Õied kroonlehtedeta 137
136 Lehed pikemad kui 3 cm. Õied kroonlehtedega 138
137 Lehed ümarad. Hambad tömbid
  Betula nana L. - vaevakask
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 20-120 cm kõrge. Lehed ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus, tömpide hammastega, paljad, noorelt kleepuvad. Emasurvad 0,5-0,8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, rabades, rabastuvates metsades. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb mais. Kasvab Kesk-Euroopa kõrgmägedes ja Põhja-Euroopa ning Põhja-Ameerika madalikel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

137 Lehed laiusest pikemad. Hambad teravad
  Betula humilis Schrank - madal kask
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2,5 m kõrge. Lehed 1-2 cm laiad, ovaalsed, teravate hammastega, pealt paljad, alt roodude kohalt karvased.
Levik ja ökoloogia: Mandri Eestis paiguti madal- ja siirdesoodes, soistel niitudel, lodumetsades. Õitseb aprillis, mais. Levila Kesk- ja Põhja-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

138 Lehed ümara tipuga. Kroonlehed valged. Vili lihakas
  Amelanchier spicata (Lam.) C. Koch - tähk-toompihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 4 m kõrge. Lehed ovaalsed, 2-6 cm pikad, algul karvased, hiljem paljad, hambulise servaga. Õied valged, õisikus. Viljad ümarad, punakasmustad, püstiste tupplehtedega, magusad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, naturaliseerunult ja metsistunult metsaservades, võsastikes, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

138 Lehed terava tipuga. Kroonlehed roosad. Vili kuiv
  Spiraea salicifolia L. - pajulehine enelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Lehed süstjad, saagja servaga, 4-7 cm pikad. Õied roosad, väkesed, püstistes kohevates õisikutes. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juulist septembrini. Pärit Aasia idaosast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

139 Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas 140
139 Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani 143
140 Lehed vähemalt 2,5 korda laiusest pikemad. Viljad tiivulised
  Carpinus betulus L. - harilik valgepöök
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 18(20) m kõrge. Lehed elliptilised, terava tipuga, kahelisaagja servaga, 6-12 cm pikad, pealt paljad, alt rood karvadega. Viljad suurte kolmehõlmaliste kandelehtedega, seepärast emasurb valminult kuni 6 cm lai.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, kasvab Kesk-Euroopas ja Väike-Aasias. Õitseb mais, aprillis, meil harva.
140 Lehed kuni 2 korda laiusest pikemad. Viljad tiibadeta 141
141 Leheroots lapik. Viljad kobarana
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

141 Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes 142
142 Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
  Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on raolised.
Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

142 Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
  Alnus incana (L.) Moench - hall lepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga, hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on enam-vähem raotud.
Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

143 Vili paljude seemnetega 144
143 Vili ühe seemnega 146
144 Lehed pealt läikivad, noored lehed lähevad kuivades mustaks. Vili pirnikujuline
  Pyrus communis L. - harilik pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured, söödavad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

144 Lehed pealt tuhmid, noored lehed ei lähe kuivades mustaks. Vili ümar (õun) 145
145 Lehed vähemalt alt karvased, võrsed asteldeta
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

145 Lehed paljad, võrsed asteldega
  Malus sylvestris (L.) Mill. - mets-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused:  Puu, kuni 10 m kõrge. Oksad sageli asteldega. Lehed ja võrsed paljad, lehed laimunajad, südaja alusega. Õied valged või roosakad. Õunad väikesed, hapud.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, metsaservades, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Levinud Kesk-, Ida- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias.
Looduskaitseline seisund: LK III

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

146 Õied ja viljad rippuvates kobarates
  Padus avium Mill. - harilik toomingas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad. Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava toimega.
Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

146 Õied ja viljad pole rippuvates kobarates 147
147 Lehed paljad. Viljad punased
  Cerasus vulgaris Mill. - hapu kirsipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 3-6 m kõrge. Lehed elliptilised, paljad, hambulise servaga, hamba tipp näärmekas. Õied valged, mitmekaupa, õisiku alusel pungasoomustest kõrgemal mitu rohelist lehte. Viljad kerajad tumepunased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Viljapuuna kasvatatakse ka maguskirssi, mille viljad on punased, mustjad või kollased, magusad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

147 Lehed karvased Viljad kollased või sinised 148
148 Vili ovaalne, kollane, sinine või punane. Noored võrsed paljad
  Prunus domestica L. - harilik ploomipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 12 m kõrge. Astlaid pole, noored võrsed paljad. Lehed elliptilised, 4-8(10) cm pikad. Õied valged, enamasti kahekaupa. Viljad piklikud, kollased, punakad kuni violetsed, viljaliha luuseemnest kergesti eraldatav.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õied puhkevad mais, lehtedega üheaegselt.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

148 Viljad ümarad, sinised. Noored võrsed karvased
  Prunus insititia L. - kreegipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged, kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega, viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

149 Taimed pole rohelised, klorofüll puudub 150
149 Taimed rohelised, klorofüll olemas 159
150 Varred niitjad, keerduvad teiste taimede ümber. Juured puuduvad
  Cuscuta europaea L. - harilik võrm
  Iseloomulikud tunnused: Klorofüllita taim, vars punakas, väändub peremeestaime ümber, lehti pole. Õied roosad või kollakad, õisik tihe, kuni 1,5 cm läbimõõdus. Pikkus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Parasiteerib puude ja põõsaste noortel võrsetel ning rohttaimedel (eriti kõrvenõgesel), ka kultuurtaimedel. Hajusalt, rannikul paiguti. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Esineb veel kolm haruldast tulnukat.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

150 Varred püstised. Juured olemas, taimed kinnituvad mulda 151
151 Varred lülilised, iga lüli alusel hambuline lehtedetupp, varre tipus eoseid sisldav käbi moodi eospea
  Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi
  Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais.
Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

151 Varred pole lülilised, hambulist lehtedetuppe pole. Õitega taimed 152
152 Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad)
  Monotropa hypopitys L. - harilik seenlill
  Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita, valkjaskollased, varred lihakad, harunemata. Lehed soomusjad, pruunid. Õiedvalkjaskollased, tihedas kobaras, mis õitseajal on longus, kuid viljade valmides sirgub. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kuivades liivastes männi- ja segametsades. Hajusalt. Mitmeaastane. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

152 Õied bilateraalsümmeetrilised (sügomorfsed) 153
153 Kroonlehed vabad 154
153 Kroonlehed kokku kasvanud 156
154 Õis kannusega
  Epipogium aphyllum Sw. - lehitu pisikäpp
  Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita, kollakad või pruunikad. Õisi 2-4, huul ja kannus üles suunatud. Õied lõhnavad, ripuvad õieraagudel, kollakasvalged, huul punasekirjaline, kannus lillakas. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates niisketes kuuse-segametsades. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

154 Õis ilma kannuseta 155
155 Alumine huul valkjas, punaste täppidega, 3-hõlmaline
  Corallorhiza trifida Châtel. - kõdu-koralljuur
  Iseloomulikud tunnused: Vars rohekaskollane, peenike, püstine, 2-4 labata lehetupega. Õisik hõre, väikeste longus õitega, õisi 5-12. Õied kollakad või oliivrohelised, huul teistest õielehtedest lühem. Kõrgus 12-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastunud metsades, soistes võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

155 Alumine huul pruunikas, hõlmadeta
  Neottia nidus-avis (L.) Rich. - pruunikas pesajuur
  Iseloomulikud tunnused: Taim üleni helepruun. Õisik paljuõieline, tihe. Huul teistest õielehtedest pikem, kaheks kaarjalt laiuvaks hõlmaks lõhestunud. Kõrgus 17-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

156 Õied varrel ühekülgses kobaras. Mitmeaastane taim, tugeva risoomiga
  Lathraea squamaria L. - harilik käopäkk
  Iseloomulikud tunnused: Roosakate, ilma klorofüllita, lihakate soomusjate lehtedega taimed. Õied ühekülgses kobaras. Õie ülahuul kiiverjas, terve, alahuul kolmehõlmaline. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Parasiittaim lehtpuude, eriti leppade ja sarapuude juurtel. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

156 Õied varrel ümberringi. Üheaastane taim, risoomita 157
157 Emakasuudmed punakad kuni lillakad (värske materjal!)
  Orobanche pallidiflora Wimm. & Grab. - ohakasoomukas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita, kollakaspruunikad, lehed soomusjad, alumises osas kolmnurkjad, ülemises hõredalt süstjaid lehti. Alumised õied üksteisest eemal. Õiekroon 1,5-2 cm pikk, alusel valkjas, keskel kollane, all pruunikaspunane. Kandelehed krooni pikkused, kitsad, punakaspruunid. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Parasiteerib ohakatel. Harva. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

157 Emakasuudmed kollased kuni valkjad 158
158 Õie alumine huul pikkade karvadega
  Orobanche bartlingii Griseb. - põdrajuure-soomukas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita, kollakaspruunikad, lehed soomusjad. Õiekroon alla 2 cm pikk, kollane või veidi punakas. Kandeleht õiest pisut lühem, tumepruun. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Parasiteerib põdrajuurel. Harva. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

158 Õie alumine huul paljas
  Orobanche elatior Sutton - suur soomukas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita helepruunid. Vars ühtlaselt kaetud süstjate soomuslehtedega. Õisik väga tihe, õied suured. Kandeleht õie pikkune või pikem, punakaspruun kuni mustjas. Õiekroon kollakaspruun punaka varjundiga.
Kõrgus 25-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Parasiteerib põldjumikal. Harva. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

159 Korralike lehtedeta taimed 160
159 Taimed lehtedega 174
160 Varred lihakad. Üheaastane
  Salicornia patula Duval-Jouve - harilik soolarohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars lehtedeta, lüliline, lihakas. Õied lülide alusel, märgatavalt erineva suurusega. Kõrgus 10-20(30) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Halofiil. Rannasoolakutel, üleujutatavates kohtades. Paiguti, peamiselt läänerannikul ja -saartel. Õitseb juulis, augustis.
160 Varred pole lihakad. Mitmeaastane 161
161 Varred pole lülilised. Õitega taimed 162
161 Varred lülilised, kileja äärisega iga lüli alusel. Õiteta taimed, paljunevad eostega 167
162 Pähikud 2-7 õiega. Emakakael pole alusel puhetunud ega soondunud, pole pähklikesest selgelt eristatav 163
162 Pähikud rohkem kui 7 õiega. Emakakael alusel puhetunud ja soondunud, pähklikesest selgelt eristuv 164
163 Varred 0,5-1 mm läbimõõduga. Risoomivõsundid paksendusteta
  Eleocharis quinqueflora (Hartmann) O. Schwarz - õievähene alss
  Iseloomulikud tunnused: Varred jämedamad kui 0,4 mm, rohelised. Pähikud pruunid, 4-10 mm pikad, õisi 3-7. Pähklike hall. Risoomivõsundite tippudesse tekivad sügisel kuni 1 cm pikkused talvituvad sigipungad. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, niisketel niitudel. Hajusalt. Õitseb juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

163 Varred alla 0,5 mm läbimõõduga. Risoomivõsundite tippudes valkjad paksendused
  Eleocharis parvula (Roem. & Schult.) Link ex Bluff, Nees & Schauer - väike alss
  Iseloomulikud tunnused: Varred valkjasrohelised, läbipaistvad. Pähikud rohekad, 1-3,5 mm pikad, munajad, õisi 3-5(9). Pähklike kollakas kuni pruun. Võsude tippudesse tekivad sügisel 0,2-0,5 cm pikkused talvituvad sigipungad. Kõrgus 2-8 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas, harvem järvede kallastel, Põhja- ja Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

164 Emakasuudmeid 3. Pähklike kolmekandiline
  Eleocharis acicularis (L.) Roem. & Schult. - nõelalss
  Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, peenemad kui 0,4 mm. Pähik pruun, 2-5(7) mm pikk, 3-15 õiega. Pähklike valkjaskollane, pikivaoline. Kõrgus 20-25 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, mererannas madalas vees. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

164 Emakasuudmeid 2. Pähklike lapik 165
165 Ainult pähiku kõige alumine katteleht tühi, ümbritseb pähiku alust tervikuna
  Eleocharis uniglumis (Link) Schult. - soomusalss
  Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, lehtedeta. Pähik munajas kuni piklikmunajas, 4-12 mm pikk, õiekattelehed tömbid, mustjaspunased, valkja servaga. Pähklike kollakas või pruun. Kõrgus 6-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

165 Kaks alumist pähiku kattelehte tühjad ja ümbritsevad kumbki pähiku alust pooleni 166
166 Vars tumeroheline, tugev. Emakakaela alus laiusest pikem. Õiekattekarvakesi 3-4 (luup!). Varred 20 või rohkema juhtkimbuga (vaata ristlõike preparaati mikroskoobis!)
  Eleocharis palustris (L.) Roem. & Schult. - soo-alss
  Iseloomulikud tunnused: Varred tumerohelised, tugevad. Pähik 3-20 mm pikk, õiekattelehed 3-4,5 mm pikad, tömpteravad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kallastel, kraavides, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

166 Varred helerohelised, pehmed. Emakakaela alus pikkusest laiem. Õiekattekarvakesi 4-8.Varred 12-16 juhtkimbuga (vaata ristlõike preparaati mikroskoobis!)
  Eleocharis mamillata H. Lindb. - muda-alss
  Iseloomulikud tunnused: Varred helerohelised, pehmed. Pähik 5-15 mm pikk, õiekattelehed 2,5-3,5 mm pikad, teravnevad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude turvastunud kallastel, sookraavides, -teedel. Mandril hajusalt, saartel haruldasem. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

167 Varred 1-1,5 mm läbimõõduga
  Equisetum scirpoides Michx. - alssosi
  Iseloomulikud tunnused: Lehtedetuped 3-4 hambaga. Varred peened, nõrgad, veidi loogelised. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, metsastunud nõlvadel, peamiselt Kagu-Eestis. Haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

167 Varred üle 1,5 mm läbimõõduga 168
168 Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
  Equisetum arvense L. - põldosi
  Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais.
Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

168 Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead 169
169 Eospea terava tipuga. Vartel männasoksi pole 170
169 Eospea tömp. Vars tavaliselt männasokstega 171
170 Tupehambad varisevad
  Equisetum hyemale L. - raudosi
  Iseloomulikud tunnused: Vars väga kare, tume- või hallikasroheline, kuni 6 mm läbimõõdus. Lehtedetupe hambad varisevad jättes korrapäraselt täkilise serva. Lehtedetuped musta vöödiga alusel ja ülaservas. Kõrgus 25-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Liivastel nõlvadel, metsades, teeäärtel. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

170 Tupehambad püsivad, ei varise
  Equisetum variegatum Schleich. ex Weber & D. Mohr - liivosi
  > Iseloomulikud tunnused: Varte läbimõõt kuni 3 mm. Lehtedetuped 6-12 hambaga, millel tume keskvööt ja lai valge serv. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Märgadel rohumaadel, jõeorgudes, soodes, märjal liival. Paiguti, sagedam Lääne- ja Lõuna-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

171 Männasoksad harunevad. Vartel tuped laiade hammastega, hambaid vähem kui varrel vagusid
  Equisetum sylvaticum L. - metsosi
  Iseloomulikud tunnused: Lehtedetuped 2-6 nüri pruuni hambaga. Eospeaga võsu algul oksteta, hiljem harunenud männasokstega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Metsades, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist juunini.
Märkus: Eestis ainuke osi, millel oksad harunevad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

171 Männasoksad sirged, ei harune. Tupehambad naaskeljad, hambaid sama palju kui varrel vagusid 172
172 Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
  Equisetum fluviatile L. - konnaosi
  Iseloomulikud tunnused: Vars sile, pehme, 5-8 mm läbimõõdus, sageli ilma männasoksteta. Lehtedetuped tihedalt vastu vart, 15-30 pruuni hambaga, millel kitsas valge ääris. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Soodes ja veekogudes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

172 Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega 173
173 Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed
  Equisetum palustre L. - soo-osi
  Iseloomulikud tunnused: Vars pisut kare. Männasoksad enamasti 6-kandilised, harva puuduvad. Männasoksa esimene lehtedetupp lühem kui varre lehtedetupp. Lehtedetuped 6-10 musta hambaga, millel on lai valkjas ääris. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketel rohumaadel, soodes, kallastel, niiskematel põldudel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist augustini.
Märkused: Võib segi minna põldosjaga, millel aga on männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

173 Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed
  Equisetum pratense Ehrh. - aasosi
  > Iseloomulikud tunnused: Vars kidakestega (katsudes kare). Okstemännased varrel tihedalt, männasoksad enamasti 3-kandilised, hoiduvad valdavalt rõhtsalt. Lehtedetuped üle 10 helepruuni hambaga, millel lai heledam ääris. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

174 Lehed vastakud 175
174 Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) 369
175 Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) 176
175 Terved lihtlehed 197
176 Lehed kolmetised (3 lehekesega) 177
176 Lehed pole 3 lehekesega 180
177 Taim kuni 30 cm kõrge. Õied rohekad
  Adoxa moschatellina L. - muskuslill
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1-3, pikarootsulised, kahelikolmetised, sügavalt lõhestunud lehekestega, varrel kaks vastakut väiksemat lehte. Õied kollakasrohelised, 5-7 kaupa tipmises pikaraolises nutitaolises õisikus. Kõrgus 5-18 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates segametsades, lepikutes, sarapikes, parkides. Hajusalt. Mitmeaastane. Õitseb aprillist juunini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

177 Taimed üle 30 cm kõrged. Õied kollased kuni lillakasroosad 178
178 Õied roosad. Korvõisikud vihmavarjutaolise liitõisikuna
  Eupatorium cannabinum L. - harilik vesikanep
  Iseloomulikud tunnused: Taimed kõrged, tihedalt lehistunud, lehed saagjaservalised. Alumised lehed sõrmjagused, 3 või 4 pikalt teritunud hõlmaga, pehmekarvased, alt heledamad. Õied määrdunudroosad, tihedas kännasjas liitõisikus. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, niisketes lohkudes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Päris kanepiga suguluses pole, kanepi nime kannab ilmselt seepärast, et lehed meenutavad kanepi lehti.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

178 Õied kollased. Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna 179
179 Õisikud alusel kuni 8 lehetaolise katiselehega. Seemnised rohkem kui 2 väljakasvega
  Bidens tripartita L. - kolmisruse
  Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, lehed 3-5-jagused või -lõhised, tipmine hõlm teistest pikem ja laiem, sulglõhine. Õied kollased, õisikud sama kõrged kui laiad, (2)5-8 katiselehega. Kõrgus 15-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude kallastel, niisketes kohtades, harva umbrohuna niisketel põllumaadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

179 Õisikud alusel 10-12 lehetaolise katiselehega. Seemnised 2 väljakasvega
  Bidens radiata Thuill. - kiirjas ruse
  Iseloomulikud tunnused: Taim kollakasroheline, lehed 3-5-jagused või –lõhised, tipmine hõlm teistest pikem, saagja servaga. Õied kollased, õisikud kõrgusest umber kaks korda laiemad, (7)10-12(14) katiselehega. Kõrgus 20-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, kraavides, turbapinnasel avakooslustes. Enamasti Peipsi ja Pihkva järve ääres ja Narva jõe suudmealal. Harva. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

180 Lehed sulgjalt jagunenud 181
180 Lehed sõrmjalt jagunenud 187
181 Õied korvõisikus, mida ümbritsevad rohelised üldkatise lehed 182
181 Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikus 184
182 Õied kollased
  Bidens tripartita L. - kolmisruse
  Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, lehed 3-5-jagused või – lõhised, tipmine hõlm teistest pikem ja laiem, sulglõhine. Õied kollased, õisikud sama kõrged kui laiad, (2)5-8 katiselehega. Kõrgus 15-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude kallastel, niisketes kohtades, harva umbrohuna niisketel põllumaadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

182 Õied roosad kuni lillad 183
183 Kroon 4-hõlmaga
  Knautia arvensis (L.) Coult. - harilik äiatar
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed sulglõhised või terved, hõlmad tömbid, varrelehed sulglõhised või jagused. Õied lillad või roosad, lamedates nuttides. Õiekroon nelja hõlmaga, tuped ja õisiku põhi heledate karvadega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades päikesepaistelistes kasvukohtades. Sage. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

183 Kroon 5-hõlmaga
  Scabiosa columbaria L. - tui-tähtpea
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kanneljalt sulgjagused, vahel enam-vähem terved, varrelehed peaaegu kaheli sulgjagused, kitsaste teritunud hõlmadega. Õied sinised, ümarates nuttides, kroon 5 hõlmaga, tupe servas tumedad harjased. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades lubjarikastes kasvukohtades. Paiguti. Õitseb juunist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

184 Õied sinised, 4 kroonlehe ja 2 tolmukaga
  Veronica verna L. - kevadmailane
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Ülemised varrelehed sulgjalt 3-, keskmised kuni 7-hõlmalised. Õied õisikus, sinised, kuni 3 mm läbimõõdus, õisikud varretippudes. Kõrgus (3,5) 5-20 (25) cm.
Levik ja ökoloogia: Kuival liivapinnasel, ka umbrohuna aedades ja põldudel. Hajusalt. Üheaastane. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

184 Õied roosad kuni rohekad 185
185 Kroonlehed kokku kasvanud. Õied vihmavarjutaolises õisikus
  Valeriana officinalis L. - harilik palderjan
  Iseloomulikud tunnused: Risoom lühike, jäme, iseloomuliku lõhnaga. Lehed sulgjad, 2-11 paari lehekestega, tipmine sageli teistest väiksem. Õied roosad, lõhnavad, õisik suhteliselt suur, harunev. Kõrgus 50-100(135) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Ravimtaim, rahustava toimega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

185 Kroonlehed vabad. Õied pole vihmavarjutaolises õisikus 186
186 Õied roosad. Viljad pika nokataolise jätkega
  Erodium cicutarium (L.) L'Hér. - harilik kurekael
  Iseloomulikud tunnused: Sulgjad liitlehed. Õied roosad, õieraod karvased, õied 3-8-kaupa sarikates. Vilja valmides keerduvad osaviljade ülemised osad vedrudena rulli. Kõrgus 6-40(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, teeservades, raudteede ääres, umbrohuna põldudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

186 Õied rohekad. Viljad ilma nokata
  Adoxa moschatellina L. - muskuslill
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1-3, pikarootsulised, kahelikolmetised, sügavalt lõhestunud lehekestega, varrel kaks vastakut väiksemat lehte. Õied kollakasrohelised, 5-7 kaupa tipmises pikaraolises nutitaolises õisikus. Kõrgus 5-18 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates segametsades, lepikutes, sarapikes, parkides. Hajusalt. Mitmeaastane. Õitseb aprillist juunini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

187 Õied bilateraalsümmeetrilised. Lehed 3-hõlmalised. Viljad ilma nokata 188
187 Õied radiaalsümmeetrilised. Lehed pole 3-hõlmalised. Viljad pika nokaga 189
188 Vars paljas või hõredate, umbes 0,5 mm pikkuste karvadega. Lehed nõrgalt hõlmised. Õietupp 3,5-4(-5) mm
  Leonurus cardiaca L. subsp. cardiaca - lääne-südamerohi
  Iseloomulikud tunnused: Peaaegu paljas (karvad ainult varre kantidel), muidu nagu veiste-südamerohi.
Levik ja ökoloogia: Esineb harva, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

188 Varred tihedalt 1-2 mm pikkuste karvadega kaetud. Lehed sügavalt hõlmised. Õietupp 4,5-5(-8) mm
  Leonurus cardiaca L. subsp. villosus (Desf. ex Spreng.) Hyl. - veiste-südamerohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjalt lõhestunud, mõlemalt poolt hallikarvased, alt sageli heledamad. Õied roosakad, karvased, paljuõielistes männastes. Kõrgus (25)40-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, teeservades, prahipaikades, parkides. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Ravimtaim, tugev rahusti.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

189 Kroonlehed tipul sämpunud 190
189 Kroonlehed ümara tipuga 193
190 Kroonlehed üle 1,5 cm pikad
  Geranium sanguineum L. - verev kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

190 Kroonlehed alla 1,5 cm pikad 191
191 Lehed üldkujult viisnurksed. Mitmeaastased
  Geranium bohemicum L. - böömi kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Taime vars ja leherootsud kaetud ebameeldivalt lõhnavate näärmekarvadega, kleepuvad. Juurmised lehed 5-7-lõhised, 2-6 cm läbimõõdus. Kroonlehed kuni 1,5 cm pikad, sinakaslillad tumedate soontega, tupplehtedest pisut pikemad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-või kaheaastane. Segametsades, raiesmikel, põlendikel. Väga haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

191 Lehed üldkujult ümarad. Üheaastased 192
192 Vartel kuni 1 mm pikkused karvad. Kroonlehed lillad, 2,5-4 mm pikad. Viljad karvased, siledad
  Geranium pusillum L. - madal kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sõrmhõlmised, 7-9 hõlmaga, üldkujult peaaegu ümmargused, alla 3 cm läbimõõdus. Õieraod tihedalt näärmekarvased. Kroonlehed lillad kuni roosad, pügaldunud tipuga, tupplehtede pikkused. Viljad liduskarvased, nokaots näärmekarvadega. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna jäätmaadel, söötidel, teeservades. Hajusalt, peamiselt saartel. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

192 Vartel karvad 1-2 mm pikad. Kroonlehed roosad, 4-6 mm pikad.Viljad paljad, ristsoonelised
  Geranium molle L. - pehme kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, ümarneerjad, laba läbimõõt alla 3 cm, sõrmlõhised, 7-9 hõlmaga. Kroonlehed roosakaspunased, pügaldunud tipuga, tupplehtedest pisut pikemad. Vili paljas, alumises osas pisut ristsooneline. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluäärtel, söötidel, teede ääres, prahipaikadel. Harva, peamiselt rannikul ja saartel. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

193 Lehed liitlehed (koosnevad iseseisvatest lehekestest)
  Geranium robertianum L. - haisev kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

193 Lehed sügavalt hõlmised, kuid mitte liitlehed 194
194 Lehed läigivad. Üheaastane
  Geranium lucidum L. - läikiv kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed läikivad, sügisel sageli punakad, sõrmlõhised, üldkujult ümarad, 2-5 cm läbimõõdus. Õied 2-kaupa lehekaenaldes. Kroonlehed roosad, kuni 1 cm pikad, tupplehtedest pikemad, ümara tipuga. Viljade küljed kortsulised. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, rannavallidel, kadastikes. Haruldane, peamiselt Saare- ja Hiiumaal ja väikesaartel. Õitseb maist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

194 Lehed tuhmid. Taimed enamasti karvased. Mitmeaastased 195
195 Õied sinakaslillad
  Geranium pratense L. - aas-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu aluseni 7-lõhised. Kroonlehed sinised, kuni 2,2 cm pikad. Tugeva püstise kasvuga, paljuvarreline, hallikasroheline taim. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teeservades ja kraavikallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

195 Õied roosad 196
196 Õieraod liibuvate karvadega
  Geranium palustre L. - soo-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

196 Õieraod harali karvadega
  Geranium sylvaticum L. - mets-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod rõhtsate karvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates segametsades, puisniitudel, põõsastikes, kaldavõsas. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Sarnane soo-kurerehale, mille õieraod on aga lidus karvadega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

197 Taimed kõrvekarvadega 198
197 Taimed kõrvekarvadeta 199
198 Õisikud rippuvad, pikemad kui leheroots. Üheaastane, isas- ja emasõied eraldi taimedel
  Urtica dioica L. - kõrvenõges
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

198 Õisikud pole rippuvad, lühemad kui leheroots. Mitmeaastane, isas- ja emasõied samal taimel
  Urtica urens L. - raudnõges
  Urtica urens L. – raudnõges
Iseloomulikud tunnused: Lehelaba elliptiline, alusel tömp kuni kiiljas, kuni 3 cm lai. Taimed helerohelised, ainult kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus nii isas- kui emasõied. Kõrgus 12-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohi. Tavaline. Õitseb juunist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

199 Üleni veesisesed ja/või ujuvate lehtedega taimed 200
199 Maismaataimed või “jalgupidi” vees kasvavad taimed, mille lehistunud osa ulatub veest välja 202
200 Leheserv hambuline
  Najas marina L. - meri-näkirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed (1)2-4 mm laiad ja 1,2-4 cm pikad, loogelise kuni hambulise, ogajalt torkava servaga, kolmekaupa männases. Õied üksikult varrelehtede kaenlas. Varred harkjalt harunenud, ogalised. Pikkus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Meres, harva magevees. Haruldane. Õitseb juunist septembini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

200 Leheserv terve 201
201 Taimed tavaliselt üle 15 cm pikad. Õied rohelised, kroonlehtedeta
  Callitriche stagnalis Scop. - tiik-vesitäht
  Iseloomulikud tunnused: Ujulehed äraspidimunajad kuni ümarad, veesisesed lehed elliptilised või mõlajad. Viljad ümberringi läbipaistvate kantidega, kuni 2 mm läbimõõdus. Seeme laia tiivaga. Pikkus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või mitmeaastane. Ojades, lompides, järvedes, lahtedes, jõekoolmetes. Harva. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

201 Taimed kuni 15 cm pikad. Õied roosad, kroonled olemas
  Elatine hydropiper L. - mõru vesipipar
  Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, sõlmedest juurduv. Lehed vastakud, piklikelliptilised, kuni 1 cm pikad, labast pikema rootsuga. Õied valged või roosad, üksikult lehekaenaldes. Kupar kerajas, seemned hobuseraua kujuga, pipra maitsega. Pikkus 2-4 (10) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Seisvate ja aeglase vooluga vete kaldaosas, ajutiselt üleujutatud aladel, riimvees. Harva. Õitseb juunist septembrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

202 Õied kroonlehtedeta 203
202 Õied kroonlehtedega 214
203 Varred väänduvad. Lehed hõlmised, enamasti üle 4 cm laiad
  Humulus lupulus L. - harilik humal
  Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega roniv taim. Lehed 3-5-hõlmalised. Taimed kahekojalised, isasõied hõredate pööristena, emasõied väikeste tihedate õisikutena, millest arenevad humala “käbid”. Pikkus kuni 8 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldatihnikutes, niisketes metsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Kasutatakse õlle valmistamisel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

203 Varred püstised kuni lamavad. Lehed alla 4 cm laiad 204
204 Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad 205
204 Lehed alla 5 korra laiusest pikemad 209
205 Lehed lihakad
  Salsola kali L. - rand-ogamalts
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, tipul nõelterava ogaga. Õied pisikesed, lehekaenlais. Taim enam-vähem karvane, rohiroheline. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja klibustel mererandadel, adruvallidel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

205 Lehed pole lihakad 206
206 Õied rootsutud, lehekaenaldes. Õiekattelehti 5 207
206 Õied vähemalt 4 mm rootsudega. Õiekattelehti 4 208
207 Tupe tipmed teravad, kitsa kileja servaga, roheline osa moodustab vähemalt 2/3 tupplehest
  Scleranthus annuus L. - põld-kaderohi
  Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline, tõusvate varte ja hõredate õisikutega kare taim. Õietupe tipud teravad, tipu kilejas serv kuni 0,1 mm laiune. Kõrgus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Kuival pinnasel, tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Väga sarnane on hall kaderohi

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

207 Tupe tipmed tömbid, laia kileja äärisega, roheline osa moodustab alla ½ tupplehest
  Scleranthus perennis L. - hall kaderohi
  Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline püstine taim. Lehed kuni 8 mm pikad, kimpudena. Õied väikesed, rohelised, tipmises laiuvas õisikus. Õietupe tipud tömbid, kuni 0,5 mm laiuse kileja äärisega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikuil, liivastes männikutes, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

208 Varred tihedalt harunenud, moodustavad padjandi. Mitmeaastane
  Sagina procumbens L. - lamav kesakann
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

208 Varred vähe harunenud, ei moodusta padjandit. Üheaastane
  Sagina maritima G. Don - rand-kesakann
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatippudeta, tömbid, kitsaslineaalsed, kuni 1 cm pikad. Varred püstised või tõusvad. Kroonlehed sageli puuduvad. Tupplehed õitsemisajal püstised. Pikkus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel mererandadel, haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

209 Lehed väliskujult kolmnurksed kuni rombjad 210
209 Lehed pole väliskujult kolmnurksed ega rombjad 212
210 Kandelehekesed raotud
  Atriplex prostrata Boucher ex DC. - odalehine malts
  Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, harva lamavad. Alumised lehed odajad, vahel kergelt südajad või tömbid. Õite kandelehekesed üksikute hammastega, 2-6 mm pikad, kolmnurksed või kergelt ümardunud. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, aedades, teeservades, elamute ümbruses, prahipaikadel, raudteede ääres. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

210 Kandelehekesed (vähemalt osa) selgelt raolised 211
211 Kandelehekesed 5-20 mm pikad, kõik vähemalt 30 mm pikkuse raoga
  Atriplex longipes Drejer - väike malts
  Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised. Lehed odajad, sageli alusel tömbid. Õite kandelehekesed vähemalt 5 mm, koos raoga 25-30 mm pikad, kolmnurksed, terveservalised. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Savistel ja liivastel mererandadel Lääne- ja Põhja-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

211 Kandelehekesed 3-6 mm pikad, ainult mõned raolised
  Atriplex praecox Hülph. - varajane malts
  Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised või lamavad, sageli punakad. Lehed kuni 3 cm pikad, munajad kuni süstjad, alusel tömbid. Õite kandelehekesed rombjad, terved, 1,5-6 mm pikad, koos raoga kuni 15 mm pikad, terved, õhukesed. Kõrgus 10-25(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja klibustel mererandadel peamiselt Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

212 Leheserv hambuline. Varred püstised
  Mercurialis perennis L. - püsik-seljarohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, rootsuga, saagja servaga. Taimed piimmahlata. Õiekate olemas, emas- ja isasõied eri taimedel: isasõied peajates õisikutes, emasõied üksikult või 2-4-kaupa. Kõrgus 15-40 (45) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes, leht- ja segametsades, parkides, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

212 Leheserv terve. Varred lamavad 213
213 Lehed rootsutud. Õied kollakas-rohelised (enamasti kroonlehtedeta), koondunud lehekaenaldesse. Jäätmaadel
  Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi
  Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

213 Lehed ahenevad alusel rootsuks. Õied roosad, kellukjad (kuid sageli kroonlehtedeta), üksikult. Niiskete paikade taimed
  Peplis portula L. - muda-ojakapsas
  Iseloomulikud tunnused: Nõrkade lamavate või tõusvate vartega taimed. Lehed vastakud (harvem vahelduvad), kuni 1 cm pikad, äraspidimunajad, ümara tipuga, lühikese rootsuga. Õied väikesed, kellukjad, üksikult lehtede kaenlais. Kroonlehed roosad või valged. Kõrgus 2-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Madalsoodes, veekogude kallastel, niisketel põldudel. Harva. Õitsebjuunist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

214 Õied korvõisikutes, mida ümbritsevad rohelised väikesed kattelehed 215
214 Õied pole korvõisikus 218
215 Korvõisikus ühte värvi õied, kas kollased või roosakaslillad. Varrelehed rootsutud 216
215 Korvõisiku keskel kollased, serval valged õied. Varrelehed pika rootsuga 217
216 Õied kollased
  Bidens cernua L. - longus ruse
  Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, süstjad, rootsutud, pikalt teritunud. Õied kollased, õisikud enamasti longus, putkõitega või nii putk- kui keelõitega. Kõrgus (5)15-60(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude kallastel, vesistes kohtades. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

216 Õied lillad
  Succisa pratensis Moench - harilik peetrileht
  Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed terved, paljad või karvased. Õied sinised, kerajates nutitaolistes õisikutes. Kroon nelja hõlmaga, tupe servas tumedad harjased. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostuvatel niitudel ning põõsastikes. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

217 Varre ülaosa paljas või lühikeste lidus karvadega
  Galinsoga parviflora Cav. - paljas võõrkakar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed loogelise servaga või peensaagjad. Varte ülaosa ja õisikute raod pisut karvased, karvad kuni 0,5 mm pikad. Keelõied valged. Kõrgus 10-60 (130) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, umbrohuna. Harva. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

217 Varre ülaosa harali karvadega
  Galinsoga ciliata (Raf.) Blake - karvane võõrkakar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed saagjad, teravate hammastega. Varred, eriti ülaosas, kaetud kuni 2 mm pikkuste valgete harali karvadega. Keelõied valged, harva punased. Kõrgus 20-70 (120) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, umbrohuna põldudel, aedades ja parkides. Paiguti, Lõuna-Eestis sagedam. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

218 Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) 219
218 Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) 270
219 Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega 220
219 Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega 224
220 Õied pika kannusega 221
220 Õied kannuseta 222
221 Õied magusalõhnalised. Kannus niitjas, aheneva tipuga, ca 1,5 korda emakast pikem
  Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

221 Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi paksem, ca. 2 korda emakast pikem
  Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel
  Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

222 Õie alumine huul terve. Lehed ainult varre alusel
  Liparis loeselii (L.) Rich. - soohiilakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, vastakud, varre suhtes 45° nurga all, kuni 10 cm pikad, läikivad. Õisi 2-11, kollakasrohelised, hõredas õisikus. Kõrgus 6-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, soistel jõe- ja järvekallastel. Harva. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

222 Alumine huul lõhestunud kaheks. Vars lehistunud 223
223 Lehed munajad, üle 4 cm pikad. Alumine huul lõhestunud kaheks, ilma külghõlmadeta
  Listera ovata (L.) R. Br. - suur käopõll
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, munajaselliptilised kuni ümarad, vastakud, rootsutud, tuhmid, üle 5 cm pikad, varre suhtes enam-vähem täisnurga all. Õied rohelised, õisik pikk, paljuõieline. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, niiskemates metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

223 Lehed südajad, alla 4 cm pikad. Almine huul kaheks lõhestunud, alusel kahe lühikese külghõlmaga
  Listera cordata (L.) R. Br. - väike käopõll
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, vastakud, munajad või südajad. Õied punakasrohelised, õisik lühike, väheseõieline. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastunud kuuse- ja männisegametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

224 Kroon kotja kannusega
  Chaenorhinum minus (L.) Lange - pihkane haiklõug
  Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüstjad, sujuvalt lühikeseks rootsuks ahenevad. Vars hõredalt lehistunud, alumised lehed vastakud, õitseajaks kuivanud. Ülaosas lehed vahelduvalt. Õied helelillad, üksikult lehekaenaldes. Kroon kahehuuleline, lühikese kannusega. Taimed kleepuvad. Kõrgus 5-25 (40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, teeservades, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

224 Kroon ilma kotja kannuseta 225
225 Õis ainult alumise huulega, näivalt ainult ühe kroonlehega 226
225 Õis kahehuuleline 228
226 Õied roosad. Krooni putk seest paljas (luup!)
  Teucrium scordium L. - vinav tarinõges
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, tömpsaagja servaga, sageli punakasvioletsed, küüslaugu lõhnaga. Õied kahekaupa lehekaenaldes, punakaslillad, kuni 1 cm pikad. Kroon ülahuuleta, alahuul tupest pikem, tolmukad ulatuvad õiest välja. Kõrgus 10-25(45) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, jõekallastel, lubjarikastes soodes. Paiguti. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

226 Õied sinised (harva roosad kuni valged). Krooni putke sees karvaring 227
227 Vars ülaosas vastaskülgedelt karvane, karvased küljed vahelduvad igas sõlmevahes. Roomavate võsunditega taim
  Ajuga reptans L. - roomav akakapsas
  Iseloomulikud tunnused: Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsade servaaladel. Väga haruldane, ainult Abrukal ja Saaremaal. Kasvatatakse ka ilutaimena ja metsistub. Õitseb maist juulini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

227 Vars ülaosas ühtlaselt karvane. Taim ilma roomavate võsunditeta
  Ajuga pyramidalis L. - püramiid-akakapsas
  Iseloomulikud tunnused: Taim võsunditeta, ühtlaselt karvane. Juurmised lehed peaaegu rootsutud, õitseajal olemas. Õied alla 1,5 cm pikad, helesinised. Õisik neljatahuline, algab juba varre aluselt. Õite kandelehed suured, terveservalised, õitest 2 korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel metsaservadel ja nõlvadel, ainult Saaremaal. Haruldane. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

228 Õiekroon põhiliselt kollane 229
228 Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid 239
229 Lehed pika rootsuga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) 230
229 Lehed enam-vähem rootsutud. Vili - kupar 231
230 Õie alumine huul lillakate laikudeta, kooniliste väljakasveteta
  Galeobdolon luteum Huds. - koldnõges
  Iseloomulikud tunnused: Taim maapealsete võsunditega. Lehed pikarootsulised, munajad, sageli valkjate laikudega. Õied kollased, kahehuulelised, vähemalt 1 cm pikad, 6-kaupa männases. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salulehtmetsades ja -kuusikutes, sarapikes. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

230 Õie alumine huul lillade laikudega, alusel 2 koonilise väljakasvega
  Galeopsis speciosa Mill. - kirju kõrvik
  Iseloomulikud tunnused: Taimed karedakarvased, vars sõlmekohtades jämenenud. Lehed kuni 4 cm laiad. Õied 2-3,5 cm pikad, kollased, lilla alahuule ja valkjate hõlmadega. Kõrgus 12-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

231 Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised 232
231 Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega 234
232 Ülemine huul alla 1 mm pikkuse hambakesega. Krooni putk sirge
  Rhinanthus minor L. - väike robirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega. Näärmekarvu pole. Õiekroon määrdunud kollane, kuni 1,5 cm pikk, peaaegu sirge putkeosaga. Ülahuule hambake alla 1 mm pikk. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, sooservades. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

232 Ülahuul 1,3-2,5 mm pikkuste hambakestega. Krooni tupp kõverdunud 233
233 Õietupp paljas või ainult väheste näärmekarvadega
  Rhinanthus angustifolius C.C. Gmel. - suur robirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega, näärmekarvadeta. Õiekroon kuldkollane, umbes 2 cm pikk, putkeosa rohkem või vähem kõverdunud. Ülahuule hambake 2 mm pikk. Kõrgus 10-60(80) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

233 Õietupp vähemalt servadel tihedalt näärmekarvane
  Rhinanthus rumelicus Velen. subsp. osiliensis Ronninger & Saarsoo - saaremaa robirohi
  Iseloomulikud tunnused: Õietupp ja teised taimeosad näärmekarvased. Õiekroon kuni 2 cm pikk, helekollane, veidi kõverdunud putkega. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Lubjarikastes allikasoodes ja puisniitudel. Väga haruldane, ainult Saaremaa lääneosas. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.
Märkused: Eesti endeem.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

234 Õisik neljatahuline. Õisiku alumised kõrglehed südaja labaga, lõpevad 2-3 cm pikkse lineaalse jätkega. Tupe hambad erineva pikkusega
  Melampyrum cristatum L. - harjakas härghein
  Iseloomulikud tunnused: Õisikus punakaslillad kõrglehed, mille alumine osa on mõlemalt poolt kaarjalt üles käändunud ja kamjalt hambuline. Õied kollakad või punakad, neljatahulises tihedas õisikus. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel ja põõsastikes. Paiguti, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

234 Õisik pole neljatahuline. Alumised kõrglehed pole selgelt labaks ja jätkeks eristunud. Tupe hambad enam-vähem ühepikkused 235
235 Õiekrooni putkeosa valkjas, huul kollane. Tupe hambad kõverdunud, suunatud ülespoole
  Melampyrum pratense L. - palu-härghein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, serv alusel enamasti üksikute kõverdunud hammastega. Õiekroon 1-1,5 cm pikk, putk valkjas, huuled kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel, metsades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

235 Kroon üleni kollane. Tupe hambad sirged 236
236 Õisiku kõrglehed rohelised. Kroon 6-8 (11) mm pikk
  Melampyrum sylvaticum L. - mets-härghein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, enamasti terveservalised (hambakesteta). Õiekroon kuni 1 cm pikk, ühtlaselt kuldkollane. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Salu- ja laanemetsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

236 Õisiku kõrglehed purpursed kuni sinakaslillad. Kroon 15-30 cm pikk 237
237 Õisik tihe. Kõrglehed purpursed, katavad tihedalt katusekivitaoliselt õisikutelge
  Melampyrum arvense L. - põld-härghein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed roosakaspunased, sulgjalt lõhestunud. Õied punased, alumisel huulel kollane laik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Lääne-Eesti saartel paiguti, mujal pole. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

237 Õisik hõre. Kõrglehed sinakaslillad, hõredate katusekivide taoliselt, õisikutelge ei varja 238
238 Tupp karvane, karvad üle 0,5 mm pikad
  Melampyrum nemorosum L. - harilik härghein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinakaslillad, harva valged, servad ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, võsastikes, metsaservadel, lehtmetsades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

238 Tupp paljas või lühikeste (alla 0,25 mm) karvadega ainult soontel
  Melampyrum polonicum (P.Beauv.) Soó - poola härghein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinilillad, servadel ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Õietupp paljas või ainult roodudel üksikute karvadega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis.
Märkused: Üleminekuvormide esinemise tõttu harilikust härgheinast raskesti eristatav.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

239 Õied kahekaupa varre tipus
  Linnaea borealis L. - harilik harakkuljus
  Iseloomulikud tunnused: Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Lehed terved, ümardunud, pisut nahkjad, kuni 1,5 cm läbimõõduga. Õied valkjasroosad, rippuvad, 2-kaupa pikal püstisel raol. Pikkus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates okasmetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Nime saanud süstemaatik Carl Linne järgi, kelle lemmiktaim ta oli.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

239 Õied pole kahekaupa varre tipus 240
240 Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks
  Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt.
Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

240 Alumine huul teistsugune 241
241 Õied valged 242
241 Õied pole valged 244
242 Õied alla 8 mm pikad
  Lycopus europaeus L. - harilik parkhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

242 Õied üle 8 mm pikad 243
243 Lehed südaja alusega. Alumine huul alusel väljakasveteta
  Lamium album L. - valge iminõges
  Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, karvased, rootsulised. Õied valged, kahehuulelised, võrdlemisi suured, magusa mesimahlaga õieputke põhjas. Kõrgus 20-60(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, aedades. Sage. Õitseb maist septembrini.
Märkused: Lapsed armastavad õitest nektarit imeda.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

243 Lehed ahenevad aluse suunas. Alumine huul alusel kahe koonilise väljakasvega
  Galeopsis tetrahit L. - kare kõrvik
  Iseloomulikud tunnused: Karedakarvane taim, lehed munajassüstjad või munajad, 1,5-3 cm laiad. Õied 1,5-2 cm pikad, purpurpunased või harva valkjad. Krooni alahuule keskmine hõlm peaaegu ruudukujuline, laia heleda servaga. Kõrgus 10-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, aedades, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

244 Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
  Scrophularia nodosa L. - harilik sealõuarohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, saagja servaga, vastakud. Õied väikesed, tipmises õisikus. Kroon rohekas, ülahuul pruunikaspunane. Kogu taim muljumisel vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tee- ja metsaservadel, prahipaikades, rannikul. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Õis meenutab sea avatud lõugu.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

244 Kroon teistsugune 245
245 Õietupp nelja hambaga. Vili kupar 246
245 Õietupp 5 hambaga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) 248
246 Leheserv terve
  Melampyrum arvense L. - põld-härghein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed roosakaspunased, sulgjalt lõhestunud. Õied punased, alumisel huulel kollane laik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Lääne-Eesti saartel paiguti, mujal pole. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

246 Leheserv hambuline 247
247 Lehed teravad. Vars enamasti paljude poolpüstiste harudega. Alumised sõlmevahed lehtede pikkused või lühemad
  Odontites vulgaris Moench - harilik kamaras
  Iseloomulikud tunnused: Vars keskosast allpool harunev. Harud pikad, laiuvad. Lehed süstjad, teritunud tipuga. Õied lihakarva punased, ühekülgses kobaras. Kupar tupplehtedega ühepikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, teeservades, kallastel, umbrohuna põldudel. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

247 Lehed tömbid. Varred tavaliselt lihtsad. Alumised sõlmevahed lehtedest pikemad
  Odontites litoralis Fr. - randkamaras
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, enamasti harunemata. Lehed munajassüstjad, veidi lihakad, tömbi tipuga. Õied lillakaspunased, tipmises õisikus. Kupar tupest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

248 Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel 249
248 Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed 257
249 Lehed lineaalsed, vähemalt 7 korda laiusest pikemad
  Dracocephalum ruyschiana L. - sile tondipea
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, terveservalised, rootsuta. Õied suured, tupest 2-3 korda pikemad, sinised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, metsaservadel, loometsades. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

249 Lehed pole lineaalsed, vähem kui 5 korda laiusest pikemad 250
250 Krooni ülahuul selgelt kiiverjas (nõgus) 251
250 Krooni ülahuul enam-vähem lame 253
251 Õietupp selgmise lisemeta
  Prunella vulgaris L. - harilik käbihein
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

251 Õietupp selgmise õõnsa lisemega 252
252 Õietupp paljas või ainult mõne üksiku lihtkarvaga. Lehed hõredalt hambulised, pole odajad
  Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

252 Õietupp näärmekarvane. Lehed terveservalised, odajad
  Scutellaria hastifolia L. - odalehine tihashein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, odaja alusega. Õietupp näärmekarvane. Õied sinised, kandelehekestest pikemad, ühekülgse kobarana varre tipus. Kõrgus 10-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja jõekallastel. Paiguti rannikul, sisemaal harvem. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Väga harva võivad tihasheinad omavahel hübridiseeruda.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

253 Tolmukad kokkuhoiduvad. Leheserv hambuline. Lehed ei lõhna muljumisel liivatee järgi 254
253 Tolmukad eemalehoiduvad. Leheserv terve. Lehed lõhnavad muljumisel liivatee järgi 256
254 Vähemalt alumised lehed südaja alusega
  Dracocephalum thymiflorum L. - karvane tondipea
  Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, tömpsaagja servaga, lühirootsulised. Õied väikesed, tupest veidi pikemad, helelillakad. Kõrgus 20-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukana kuivadel nõlvadel, raudteedel, kruusaaukudes. Paiguti, peamiselt mandriosas. Õitseb juunist augustini.
254 Kõik lehed ümarad või aluse suunas ahenevad 255
255 Õied rohkem kui 10 kaupa kimpudes. Õietupe alusel kühmu pole, tupp ei ahene
  Clinopodium vulgare L. - harilik mägimünt
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,2-2 cm laiad, pehmekarvased, munajad, hõredalt hambulise servaga. Vars püstine. Õied lillakaspunased, tihedas ümaras õisikus, mis koosneb1-3 õitemännasest. Kõrgus 25-65(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, segametsades, võsastikes, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

255 Õied 2-6(8) kaupa kimpudes. Tupp alusel kühmuga, aheneb
  Acinos arvensis (Lam.) Dandy - väike nõmmemünt
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 0,5 cm laiad, peaaegu paljad, elliptilised, nõrgalt saagja servaga. Vars püstine või tõusev. Õied helelillad, hõredate kimpudena männases. Kõrgus 10-30(45) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, loodudel, raudteetammidel, liiva- ja kruusaaukudes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

256 Karvad ainult varre kantidel (luup!)
  Thymus pulegioides L. - paljalehine liivatee
  Iseloomulikud tunnused: Varred ülaosas selgelt neljakandilised, kantidel karvased, mujalt paljad. Lehed lühirootsulised, elliptilised, 0,3-0,8 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisiku alumised männased üksteisest eemal. Kõrgus 5-20(30) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeservadel, söötidel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

256 Varred ühtlaselt karvased või peaaegu paljad
  Thymus serpyllum L. - nõmm-liivatee
  Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, ühtlaselt karvased või peaaegu paljad. Lehed peaaegu rootsutud, süstjad, 0,2-0,3 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisik ühtlane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, luidetel, nõlvadel, metsades, loopealsetel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

257 Leheserv terve
  Origanum vulgare L. - harilik pune
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed rootsulised, piklikmunajad, terveservalised. Õietupp viietipmeline. Õiekroon lillakas või roosa, 0,5-1 cm pikk. Kõrglehed tumepunased. Õied koondunud paljuõielistesse kännasjatesse õisikutesse. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, teeservadel, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Ravimtaim ja maitsetaim, kasutatakse vorstirohuna. Tugeva iseloomuliku lõhnaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

257 Leheserv hambuline 258
258 Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest) 259
258 Õie alumine huul kühmukesteta 262
259 Õis kahvatukollane, alahuul lilla laiguga
  Galeopsis speciosa Mill. - kirju kõrvik
  Iseloomulikud tunnused: Taimed karedakarvased, vars sõlmekohtades jämenenud. Lehed kuni 4 cm laiad. Õied 2-3,5 cm pikad, kollased, lilla alahuule ja valkjate hõlmadega. Kõrgus 12-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

259 Õis roosa või valkjas, ilma lilla laiguta alahuulel 260
260 Vars pole sõlmekohtadel jämenenud. Karedad karvad puuduvad
  Galeopsis ladanum L. - ahtalehine kõrvik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, kuni 1,5 cm laiad, kummalgi küljel 3-8 jämeda hambaga. Pehmete lidus karvadega. Õied 2 cm pikad, purpurpunased, alahuul kollase täpi ja võrgulise joonisega. Õietuped tihedalt näärmekarvased. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, teeservadel, raudteede ääres, liivasel pinnasel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

260 Värske vars sõlmekohtadel jämenenud. Taim karekarvane 261
261 Krooni alahuule keskmine hõlm niisama pikk kui lai, terve
  Galeopsis tetrahit L. - kare kõrvik
  Iseloomulikud tunnused: Karedakarvane taim, lehed munajassüstjad või munajad, 1,5-3 cm laiad. Õied 1,5-2 cm pikad, purpurpunased või harva valkjad. Krooni alahuule keskmine hõlm peaaegu ruudukujuline, laia heleda servaga. Kõrgus 10-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, aedades, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

261 Krooni alahuule keskmine hõlm kitsas, selgelt kaheks lõhestunud
  Galeopsis bifida Boenn. - pügaldunud kõrvik
  Iseloomulikud tunnused: Üleni karekarvane taim. Õisiku näärmekarvad heledad. Õied alla 1,5 cm pikad, roosad või kollakasvalged. Õie alahuule keskmine hõlm selgelt kaheks lõhestunud. Kõrgus 10-45(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas adruvallidel, prahipaikades, umbrohuna aedades ja põldudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

262 Alumised lehed juurmise kodarikuna, õitseajal olemas
  Stachys officinalis (L.) Trevis. - tõnnike
  Iseloomulikud tunnused: Lehed enamasti juurmised, pikarootsulised, piklikmunajad, jämedalt täkilise servaga. Õied purpurpunased, kuni 2 cm pikad. Õisikud tihedad, piklikud. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, võsastikes. Paiguti, sagedam Kesk- ja Lõuna-Eestis. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

262 Alumised lehed pole kodarikuna, õitseajal enamasti puuduvad 263
263 Õied alla 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 2
  Lycopus europaeus L. - harilik parkhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

263 Õied üle 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 4 264
264 Lehed südaja alusega. Õied kahvatusinised. Tupp 13-15 rooga
  Glechoma hederacea L. - harilik maajalg
  Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad. Õitega varred püstised. Lehed neerjad, jämedalt sakilise servaga. Õied lillakassinised, 1,5 cm pikad, 2-4-kaupa lehtede kaenaldes. Pikkus 25-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, võsastikes, jõekallastel, teeservadel, umbrohuna aedades. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

264 Lehe alus sirge või kiiljas. Õied roosad kuni punakaslillad. Tupp 5-10 rooga 265
265 Krooni alahuul selgelt 3-hõlmaline 266
265 Krooni alahuule alumised hõlmad ebaselged või redutseerunud lühikesteks hammasteks 267
266 Ülemised lehed 3 korda laiusest pikemad. Tupp näärmekarvadega
  Stachys sylvatica L. - mets-nõianõges
  Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, rootsulised, ebameeldiva lõhnaga, tihedalt kaetud harali karvadega. Õied umbes 1,5 cm pikad, tumepunased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt kuuse-segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

266 Ülemised lehed 3-6 korda laiusest pikemad. Tupp lihtkarvadega
  Stachys palustris L. - soo-nõianõges
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, lühirootsulised või rootsutud, lühikarvased. Õied lillakaspunased, 1-1,5 cm pikad. Kõrgus (17)30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavide, ojade kallastel, soistel niitudel, umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

267 Õiekrooni tupeosa kõverdunud. Mitmeaastane
  Lamium maculatum L. - täpiline iminõges
  Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, rootsulised, vahel heledate laigukestega. Õied lillakaspunased, 2 cm pikad. Kõrgus 25-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paekalda nõlval varjukates kohtades, metsades, võsastikes. Harva, peamiselt Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

267 Õiekrooni tupeosa sirge. Üheaastane 268
268 Ülemised lehed varreümbrised. Krooni sees karvaringi pole
  Lamium amplexicaule L. - - hõlmine iminõges
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed varreümbrised, peaaegu neerjad, alumised rootsulised, südajad. Õied lillakaspunased, alla 2 cm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades ja põldudel, elamute ümbruses. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti t

268 Ülemised lehed pole varreümbrised. Krooni sees karvaring (luup!) 269
269 Õielehed südaja alusega, tavaliselt veinpunased
  Lamium purpureum L. - verev iminõges
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed munajad, täkilise servaga, südaja alusega. Õied lillakaspunased, krooni putkeosa tupest kuni poole pikem. Kõrgus 10-30(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel ja elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

269 Õielehed ovaalsed, kiilja alusega, kollakasrohelised
  Lamium hybridum Vill. – hambune iminõges
  sügavalt sisselõikunud serva, laikiilja aluse ja laiatiivalise rootsuga. Õied lillakaspunased, kahehuulelised, väheldased, tihedate männastena. Kõrgus 5-30(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

 
270 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 271
270 Kroonlehed vabad 309
271 Lehed mündi lõhnaga 272
271 Lehed ei lõhna mündi järgi 274
272 Õisik kerajas, tipmine
  Mentha aquatica L. - vesimünt
  Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, rootsuga, ebakorrapäraselt saagja servaga, paljad või karvased. Õied lillad, ülemised moodustavad varre tipus keraja õisiku, alumised kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

272 Õied üksteisest eemalasetsevate õiekimpudena lehekaenaldes 273
273 Õietupp kooniline, pole seest karvane, tupe tipmed lai-kolmnurksed
  Mentha arvensis L. - põldmünt
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, munajad, lühiraolised, täkilise servaga, veidi karvased. Õietupp seest paljas, tupe tipmed laikolmnurksed. Varre tipus lehed, õied üksteisest eemalasuvate männastena lehtede kaenlas. Kõrgus 15-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel põldudel, aedades, rohumaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

273 Õietupp silindriline, seest karvane, tupe tipmed piklik-kolmnurksed
  Mentha x verticillata L. - männasmünt
  Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, munajaselliptilised, rootsuga, hõredalt sakilise servaga, paljad või hõredalt karvased. Õied tumeroosad. Õietupp seest karvane, tupe tipmed piklik-kolmnurksed. Varre tipus lehed, õied üksteisest eemalasuvate männastena lehtede kaenlas. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja kaldavees, soodes. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

274 Õied erekollased 275
274 Õied pole kollased 277
275 Varred lamavad
  Lysimachia nummularia L. - roomav metsvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, tihedalt lehistunud. Lehed vastakud, ümarad, lühikese rootsuga. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus, üksikult keskmiste lehtede kaenaldes. Pikkus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, murudes. Hajusalt, sagedam Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

275 Varred püstised 276
276 Kroonlehti 5. Õisik hõre, püramiidjas
  Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

276 Kroonlehti 7. Õisik tihe, nutitaoline
  Lysimachia thyrsiflora L. - ussilill
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud. Varre alaosas lehtede asemel pruunid soomused. Õied kollased, väga väikesed, tihedates nutitaolistes raolistes õisikutes lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kraavides, lodudes, lodumetsades, soodes, veekogude kaldaosas. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

277 Õied valged 278
277 Õied pole valged 280
278 Kroonlehti 4
  Veronica catenata Pennell - vesimailane
  Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, tömbitipulised, rootsutud. Õieraod kandelehtedest lühemad, püstised või rõhtsalt eemale hoiduvad. Kõrgus 15-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal. Väga haruldane
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

278 Kroonlehti 5 279
279 Lehed üle 4 cm pikad
  Vincetoxicum hirundinaria Medik. - lood-angervars
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed vastakud, 6-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, tervete servadega. Õied kollakasvalged, viietised, alla 1 cm läbimõõduga, hõredates õisikutes. Seemnetel ühes otsas pikad karvad. Kõrgus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, loodudel, nõlvadel. Paiguti Saaremaal, harvem Lääne-Eesti mandriosas. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.
279 Lehed alla 4 cm pikad
  Montia fontana L. - harilik allikrohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev, peenike, harkjalt harunev. Lehed lihakad, mõlajad. Õied valged, tipmised. Seemned mustad, läikivad. Kõrgus 4-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude liivastel või soostunud kallastel, kraavides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

280 Õied oranžikaspunased
  Anagallis arvensis L. - põld-varsapõlv
  Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, lehistunud. Lehed munajad, vastakud, rootsutud, alaküljel mustade täppidega. Õied telliskivipunased, üksikult pikkadel raagudel lehtede kaenaldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, teede ääres. Paiguti, valdavalt Saaremaal. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

280 Õied teistsugust värvi 281
281 Kroonlehti 5 või rohkem 282
281 Kroonlehti 4 293
282 Varred ja lehed tihedate, pikkade, jäikade karvadega
  Asperugo procumbens L. - karerohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, tagasipöördunud ogadega, habras. Varrelehed piklikelliptilised, karedad. Õied algul lillad, hiljem helesinised, valgete mühksoomustega, väikesed (läbimõõt 3 mm), üksikult või mõnekaupa suurte kõrglehtede kaenlais. Õietupp suureneb pärast õitsemist ja käändub kahe hõlmana ümber vilja. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, varemetes, elamute ümbruses niiskel kõdul. Paiguti rannikualadel, mujal haruldane. Õitseb maist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

282 Varred ja lehed paljad või hõredate, lühikeste, pehmete karvadega 283
283 Õied kogu varrel lehekaenaldes 284
283 Õied üksikult või koondunud varre tippu 286
284 Õied üle 1 cm läbimõõdus
  Vinca minor L. - väike igihali
  Iseloomulikud tunnused: Õiteta varred lamavad, juurduvad. Lehed vastakud, tumerohelised, nahkjad, elliptilised, paljad, pealt läikivad, 1-2 cm laiad. Õied lillakassinised, üksikult lehekaenaldes.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane, puitunud. Kasvatatakse aedades, parkides, metsistub. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

284 Õied alla 1 cm läbimõõdus 285
285 Õied sinised, tupe ja krooniga
  Anagallis arvensis L. - põld-varsapõlv
  Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, lehistunud. Lehed munajad, vastakud, rootsutud, alaküljel mustade täppidega. Õied telliskivipunased, üksikult pikkadel raagudel lehtede kaenaldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, teede ääres. Paiguti, valdavalt Saaremaal. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

285 Õied kahvaturoosad, ainult kroonlehetaoliste tupplehtedega (seetõttu näivalt ilma tupeta)
  Glaux maritima L. - rannikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, lihakad, varrel tihedalt, allosas ristvastakud, ülal vahelduvad. Õied roosakasvioletsed, raotud, ühekaupa keskmiste lehtede kaenaldes. Kõrgus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

286 Õied alla 8 mm läbimõõdus
  Valerianella locusta (L.) Laterr. - põldkännak
  Iseloomulikud tunnused: Terved lihtlehed, varrelehed piklikud, juurmised mõlajad. Õied väikesed, sinakad, tipmises tihedas õisikus. Viljad veidi lapikud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Lääne-Eestis mererannal, umbrohuna põldudel. Paiguti. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

286 Õied üle 8 mm läbimõõdus 287
287 Kroonlehed roosad. Emakael niitjas, vilja küljes ei säili 288
287 Kroonlehed sinised, lillad või veinipunased. Emakakael jääb vilja külge 290
288 Varrelehed 1-roolised, enamvähem paralleelsete servadega. Juurmised lehed 1-3 rooga, 3-5 mm laiad
  Centaurium littorale (Turner) Gilmour - linalehine maasapp
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed talbjad, veidi lihakad, varrelehed lineaalsed, 1-3 rooga. Õied roosad, erineval kõrgusel. Õietupp õitsemise ajal peaaegu krooni putke pikkune. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Paiguti mererannikul ja rannaniitudel. Lääne-Eestis ja -saartel sagedam. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

288 Varrelehed 3-roolised, lineaar-mõlajad kuni lantsetjad. Juurmised lehed 3-7 rooga, tavaliselt üle 5 mm laiad 289
289 Kaheaastane taim juurmise lehekodarikuga. Õietupp ¾ krooni putkeosa pikkune
  Centaurium erythraea Rafn - harilik maasapp
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed süstjas-äraspidimunajad, varrelehed piklikelliptilised, 5 ebaselge rooga. Õied roosad, enamasti ühel kõrgusel. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest palju lühem. Kõrgus 10-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, raiesmikel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

289 Üheaastane taim, juurmine lehekodarik puudub. Õietupp enam-vähem krooni putkeosa pikkune
  Centaurium pulchellum (Sw.) Druce - väike maasapp
  Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud, juurmist lehekodarikku pole. Lehed munajad, 5 ebaselge rooga. Õied roosad, üksikult lehekaenlais. Keskmised õied raotud, külgmised 1 cm raoga. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest lühem. Kõrgus 2-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Mererannikul, rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

290 Õiekroon ratasjas, lühikese putkeosaga. Iga kroonlehe aluse lähedal 2 narmalist nektaariumi
  Swertia perennis L. - püsiksannikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, juurmised pikarootsulised, ülemised rootsutud, terava tipuga. Õiekroon ratasjas, sügavalt 5-jagune. Õied määrdunudsinised, tumedate täppidega, raolised, pöörisõisikutena. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ida- ja Lõuna-Eesti soistel niitudel ja soodes. Haruldane. Õitseb juunist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

290 Õiekroon pole ratasjas, putkeosa pikk 291
291 Õied sinised. Krooni putke neel karvadeta
  Gentiana pneumonanthe L. - sinine emajuur
  Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik puudub. Alumised lehed soomusjad, varrelehed lineaalsed, sileda servaga, enamasti ühe rooga. Õied tumesinised, suured, 5 roheka triibuga, kroon 5-tipmeline. Kõrgus 15-45(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lammi- ja niisketel niitudel. Harva, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

291 Õied lillad. Krooni putke neel karvadega 292
292 Ülemine sõlmevahe ja tipmine õieraag koos moodustavad kõige rohkem 1/6 taime kõrgusest. Sõlmevahesid tavaliselt üle 3. Õisi palju, kroonlehed teravad
  Gentianella amarella (L.) Börner - mõru emajuurke
  Iseloomulikud tunnused: Vars rohkem kui 3 sõlmevahega. Juurmised lehed mõlajad, sageli osa neist õitseajaks kuivanud. Õisi palju. Õied määrdunudlillad, (punaka varjundiga) või valkjad. Kroon 4 või 5 teritunud tipmega. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel, kadastikes, loodudel, teeservadel, söötidel. Kohati. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

292 Ülemine sõlmevahe ja tipmine õieraag koos moodustavad vähemalt poole taime kõrgusest. Sõlmevahesid kõige rohkem 3. Õisi vähe, kroonlehed tömbid
  Gentianella uliginosa (Willd.) Boerner - rand-emajuureke
  Iseloomulikud tunnused: Väike taim, vars 2 või 3 sõlmevahega. Juurmisi lehti vähe, äraspidimunajad või süstjad, tipuosas ahenevad. Varrelehed munajad kuni süstjad, terava tipuga. Õisi vähe. Õied määrdunud-helelillad või valkjad. Õiekroon 5 tömbi tipmega. Kõrgus 3-15(20) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel, savikal mererannal. Läänerannikul küllalt sage, põhjarannikul väga harva. Õitseb augustist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

293 Õied üle 1 cm läbimõõdus. Lehed paralleelsete roodudega. Tolmukaid 5
  Gentiana cruciata L. - südame-emajuur
  Iseloomulikud tunnused: Taim heleroheline, püstine. Juurmised lehed olemas. Lehed munajassüstjad, kareda servaga, 3 rooga, alusel tupena kokku kasvanud. Õied seest sinised, väljast hallikassinised. Kroon 4-tipmeline. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, paepealsetel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

293 Õied alla 1 cm läbimõõdus. Lehed pole paralleelsete roodudega. Tolmukaid 2 294
294 Lehed lineaalsed, vähemalt 7 korda laiusest pikemad
  Veronica scutellata L. - kännasmailane
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, süstjad kuni lineaalsed, hõredate hammastega. Õied valkjad, roosade või siniste joontega. Õieraod nõrgad, alla kaardunud. Õisikud hõredad, enamasti ainult lehepaari ühes kaenlas. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, soodes jt. niisketes kasvukohtades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

294 Lehed pole lineaalsed 295
295 Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes 296
295 Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes 301
296 Varred ja lehed karvased 297
296 Varred ja lehed paljad 299
297 Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk
  Veronica officinalis L. - harilik mailane
  Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, ülemises osas tõusev, ühtlaselt karvane. Lehed vastakud, lühirootsulised, elliptilised, kiilja alusega. Õied helelillakassinised. Pikkus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

297 Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk 298
298 Tupe hambad võrdse pikkusega. Kupar pikkusest oluliselt laiem. Varrel karvad kahe vastaku pikireana
  Veronica chamaedrys L. - külmamailane
  Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

298 Üks neljast tupeh ambast teistest oluliselt väiksem. Kupar sama pikk kui lai. Vars ühtlaselt karvane
  Veronica teucrium L. - laialehine mailane
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba munajas, saagja või täkilise servaga, kuni 5,5 cm pikk. Õied sinised, neljatised, ratasjad. Õietupp viietine, üks tipe teistest palju väiksem. Õied 2-4 lehekaenlast lähtuva kobarana. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsaservades, nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

299 Õiekroon roosa, punakate soontega
  Veronica catenata Pennell - vesimailane
  Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, tömbitipulised, rootsutud. Õieraod kandelehtedest lühemad, püstised või rõhtsalt eemale hoiduvad. Kõrgus 15-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal. Väga haruldane
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

299 Õiekroon sinine, tumesiniste soontega 300
300 Keskmised ja ülemised lehed ümarad kuni elliptilised, lühirootsulised, lehe tipp tömp. Õitsvad varred lamavad või tõusvad
  Veronica beccabunga L. - ojamailane
  Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed lühirootsulised, elliptilised, tömbitipulised. Taim paljas. Õied sinised. Õisikud lehtede kaenlais. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ojades, kraavides, allikasoodes, lodudes. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

300 Keskmised ja ülemised lehed lantsetjad, rootsutud (vähemalt ülemised), teravad. Õitsvad varred püstised
  Veronica anagallis-aquatica L. - allikmailane
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed rootsulised, ülemised rootsutud (varreümbrised), süstjasmunajad, terava tipuga. Vars püstine, neljakandiline. Õiekroon sinine, tumedamate joontega. Õisikud lehtede kaenaldes. Kõrgus 10-90(150)cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, allikasoodes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

301 Õied pikkades lehtedeta tähataolistes õisikutes. Krooniputke laius ja pikkus võrdsed 302
301 Õied lehekaenaldes. Krooniputk pikkusest laiem 303
302 Lehed teravate hammastega. Taim tavaliselt üle 60 cm kõrge
  Veronica longifolia L. - pikalehine mailane
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4(5)-kaupa männases, piklikmunajad, tihedalt sakilise servaga, enamasti paljad. Õied sinised, õietupp tihedalt karvane. Õisikuid sageli mitu, 10-30 cm pikad, varte tippudes. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

302 Lehed tömpide hammastega. Taim tavaliselt alla 60 cm kõrge
  Veronica spicata L. - kassisaba
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud või vahelduvad. Lehed süstjad, harvade madalate hammastega, liht- ja näärmekarvane. Õied sinised, õiertupp ainult serval lühiripsmeline. Õisikuid üks, varre tipul. Kõrgus 15-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, teeservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

303 Õied koondunud varre ülaossa tavalistest varrelehtedest palju väiksemate kõrglehtede kaenaldesse 304
303 Õied ühtlaselt kogu varrel tavaliste varrelehtede kaenaldes 305
304 Õieraag lühem kui tupp . Üheaastane
  Veronica arvensis L. - põldmailane
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised või tõusvad. Ülemised varrelehed terve servaga, keskmised täkilised. Õied helesinised, väikesed. Õisikud hõredad, lehtede kaenlais. Kõrgus 3-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna kuivadel liivastel põldudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

304 Õieraag tupe pikkune või pikem. Mitmeaastane
  Veronica serpyllifolia L. - liivateelehine mailane
  Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad või tõusvad, tipus püstised. Varrelehed enam-vähem terveservalised, alumised rootsuga, ülemised rootsutud. Õied valged või helesinised, 0,6-1,5 cm läbimõõdus. Õisikud hõredad, tipmised. Kõrgus 10-25(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, põldudel, teeservadel, eriti savikal mullal. Tavaline. Õitseb maist augusti ja septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

305 Kupar kerajas, mitte lapik ega 2-hõlmalise tipuga. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed
  Veronica hederifolia L. - hõlmlehine mailane
  Iseloomulikud tunnused: Vars lamav. Lehed 3-7(9) hõlmaga, sõrmroodsed, lühikeste karvadega. Õied väikesed, helesinised, üksikult lehekaenlais. Kõrgus 6-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja teeservadel. Väga haruldane, peamiselt Saaremaal.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

305 Kupar tugevalt lapik, 2-hõlmalise tipuga. Lehed pole hõlmised, ainult hambulise servaga, sulgroodsed või sooned halvasti nähtavad 306
306 Õieraag alusel olevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
  Veronica filiformis Sm. - niitjas mailane
  Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, kergesti juurduvad. Lehed munajad, täkilise servaga. Alumised lehed vastakud, ülemised vahelduvad. Õied helesinised või valkjad, üksikult lehekaenlais, õieraag lehest 3-4 korda pikem. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatakse ilutaimena, metsistub, esineb ka umbrohuna. Paljuneb ainult vegetatiivselt. Hajusalt. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

306 Õieraag kuni 2 korda alusel olevast lehest pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk 307
307 Kupar andruga, hõlmad laiali hoiduvad. Õiekroon 8-12 mm läbimõõdus
  Veronica persica Poir. - pärsia mailane
  Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, kaetud käharate karvadega. Lehed ümarmunajad, sügavalt saagja servaga. Õied sinised, rohekaskollase neeluga. Õieraag ligikaudu 2 korda alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukumbrohuna põldudel, aedades. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

307 Kupar andruta või nõrga andruga, hõlmad paralleelsed või veidi eemale hoiduvad. Õiekroon all 8 mm läbimõõdus 308
308 Kupar ainult pikkade hõredate näärmekarvadega. Õis valkjas või kahvatu helesinine
  Veronica agrestis L. - kesamailane
  Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, lehed veidi lihakad, hõredalt karvased. Ülemised lehed piklikmunajad, alumised munajad. Õied peaaegu valged, sinakate joontega, üksikult lehe kaenlas. Õieraag kõrvaloleva lehega ühepikkune. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, hajusalt. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

308 Kupar pikkade näärmekarvade ja lühikeste lihtkarvadega. Õis sinine
  Veronica opaca Fr. - tumeroheline mailane
  Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, tihedalt karvane. Lehed ümarmunajad, täkilise servaga, karvased. Õied sinised, õieraag alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Hajusalt. Õitseb aprillist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

309 Lehed männastes
  Spergula arvensis L. - harilik nälghein
  Iseloomulikud tunnused: Vars liht- ja näärmekarvadega, vahel kleepuv, väga harva paljas. Lehtedeta varreosa õisiku all õisiku pikkune. Lehed lineaalsed, 2-3 cm pikad, näärmekarvased. Õied valged, õieraood niitjad, tupest palju pikemad. Kõrgus 10-50(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel põldudel umbrohuna, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb juunist augusti ja septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

309 Lehed pole männastes 310
310 Lehed paksud ja lihakad 311
310 Lehed pole lihakad 312
311 Lehed üle 2 cm laiad, varrel hõredalt
  Sedum maximum (L.) Suter - suur kukehari
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, terveservalised, piklikovaalsed, alusel südajalt laienenud, enam-vähem varreümbrised. Õied valged või kollakasvalged, paljuõielistes tipmistes õisikutes. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel põldudel, kruusaaukudes, loodudel. Kohati. Õitseb juulist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

311 Lehed alla 2 cm läbimõõdus, carrel tihedalt
  Honckenya peploides (L.) Ehrh. - merihumur
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, paljad, munajad, rootsutud, 1-3 cm pikad. Lehed asuvad varrel tihedalt ristvastakult, seetõttu tundub vars neljatahulisena. Taim kollakasroheline. Vars algul püstine, hiljem lamav. Õied üksikult lehtede kaenlais, kroonlehed tupplehtede pikkused, kollakad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

312 Õied erekollased 313
312 Õied pole kollased 317
313 Tupplehti näivalt 3 (tegelikult 5, 3 ülejäänutest palju laiemad)
  Helianthemum nummularium (L.) Mill. - harilik kuldkann
  Iseloomulikud tunnused: Tõusva või lamava varrega. Lehed vastakud, veidi nahkjad, ovaalsed, pisut allakäändunud sirgete servadega, alt hallikarvased. Õied kollased, viietised, 1,2-2,5 cm läbimõõdus, 3-8-kaupa õisikus. Pikkus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane rohttaime välimusega poolpõõsas. Kuivadel lubjarikastel niitudel, puisniitudel, loodudel, loomännikutes, harvem liival. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis ja läänesaartel. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

313 Tupplehti 5, kõik ühesuurused 314
314 Taime varred ja lehed karvased
  Hypericum hirsutum L. - karvane naistepuna
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, ruljas, vars ja lehed tihedalt karvased. Lehed alusel kiiljad, lühikese rootsuga. Õied kollased, kroonlehed väljast mustade täppidega. Tupplehtede serv mustatipuliste hammastega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, lehtmetsades. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

314 Taime varred ja lehed paljad 315
315 Tupplehed roodudel ja servades selgete näärmekarvadega
  Hypericum montanum L. - mägi-naistepuna
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, ruljas, paljas. Lehed alumisel pinnal soonte kohal väheste karedate karvadega. Lehe alus südajas, vart ümbritsev. Õied kollased, kroonlehed täppideta. Tupplehtede serv mustatipuliste hammastega. Kõrgus 30-70(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades leht- ja segametsades. Haruldane, ainult Saaremaal. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

315 Tupplehed näärmekarvadeta 316
316 Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline
  Hypericum maculatum Crantz - kandiline naistepuna
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, selgelt nelja kandiga (eriti keskosas), seest õõnes. Lehed ovaalsed, servadel mustad näärmetäpid. Õied kollased, kroonlehtede välisküljed üleni mustatäpilised. Tupplehed tömbid, enamasti 5 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

316 Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve
  Hypericum perforatum L. - liht-naistepuna
  Iseloomulikud tunnused: Vars 2 pikikandiga, säsikas, püstine. Lehed ovaalsed, läbipaistvate näärmetäppidega. Õied kollased, kroonlehtede väliskülgedel hõredalt musti täppe. Tupplehed teravatipulised, enamasti 3 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservades. Tavaline. Õitseb juunist augusti, septembrini.
Märkused: Ravimtaim

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

317 Väikesed põõsad soomusjate lehtedega
  Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik
  Eesti puud ja põõsad

Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad, pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline nõmmedel, rabades ja männikutes, õitseb juulis, augustis. Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas.
Märkused: Sarnane soo-erikaga, mis Eestis looduslikult ei kasva, küll aga kasutatakse haljastuses, esineb Soomes ja Rootsis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

317 Rohttaimed, lehed pole soomusjad 318
318 Õied valged 319
318 Õied pole valged 344
319 Kroonlehti 2-4 320
319 Kroonlehti 5 322
320 Lehed pole lineaalsed, üle 4 korra laiusest pikemad
  Cornus suecica L. - rootsi kukits
  Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, hõredalt karvane. Lehed elliptilised, rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad. Õisik meenutab üksikut õit – rohkearvulisi väikesi punakaspruune õisi ümbritseb neli valget kandelehte. Viljad marjataolised, erepunased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Puitunud risoomiga rohttaime välimusega poolpõõsas. Niisketes metsades, soostuvatel niitudel. Harva Põhja-Eesti saartel ja rannikul ning Hiiumaal. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

320 Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad 321
321 Varred tihedalt harunenud, moodustavad padjandeid. Mitmeaastane
  Sagina procumbens L. - lamav kesakann
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

321 Varred hõredalt harunenud, padjandeid ei moodusta. Üheaastane
  Sagina maritima G. Don - rand-kesakann
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatippudeta, tömbid, kitsaslineaalsed, kuni 1 cm pikad. Varred püstised või tõusvad. Kroonlehed sageli puuduvad. Tupplehed õitsemisajal püstised. Pikkus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel mererandadel, haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

322 Kroonlehed terved 323
322 Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud 328
323 Lehed lineaalsed, üle 5 korra laiusest pikemad, alla 5 mm laiad 324
323 Lehed pole lineaalsed 326
324 Tupplehed kokkukasvanud
  Gypsophila fastigiata L. - kännas-kipslill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, ühe rooga, varre alusel kimbuna, varrel vastakud. Õied valged, emakad ja tolmukad ulatuvad õiest välja, kroonlehed tupplehtedest veidi pikemad. Õisik tihe, kännasjas, harud näärmekarvased. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel alade. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

324 Tupplehed vabad 325
325 Lehed alla 1 cm pikad. Emakakaelu 5
  Sagina nodosa (L.) Fenzl - sõlmine kesakann
  Iseloomulikud tunnused: Varsi palju, lamavad või tõusvad. Juurmised lehed kimbuna, lineaalsed, kuni 3 cm pikad, varrelehed vastakud, väiksemad. Varrelehtede kaenaldes lühivõrsed, mistõttu vars tundub sõlmelisena. Õied valged, 1 cm läbimõõdus, püstised. Kroonlehed tupplehtedest kaks korda pikemad. Kõrgus 4-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

325 Lehed üle 1 cm pikad. Emakakaelu 2
  Arenaria procera Spreng. - palu-liivkann
  Iseloomulikud tunnused: Vars kuni õisikuni harunemata. Lehed kitsaslineaalsed, paljad, peenesaagja servaga, enamik varre alusel kimbuna, varrel vastakult. Õied valged, tipmises pöörisjas õisikus. Tupplehed tömbid, kroonlehtedest kuni 2 korda lühemad. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes männikutes ja nende raiesmikel, teede ääres. Haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

326 Tolmukaid 5 (luup!)
  Linum catharticum L. - aaslina
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, terveservalised. Vars haruneb ülaosas korduvalt harkjalt, jagunemiskoha keskel on õis. Õied valged, kuni 1 cm läbimõõdus, enne puhkemist longus. Tupplehtede serv näärmekarvane. Kõrgus 4-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

326 Tolmukaid 10 327
327 Lehed alla 8 mm pikad, enam-vähem rootsutud, rood pole nähtavad. Kupra hambad moodustavad kupra pikkusest alla 1/3
  Arenaria serpyllifolia L. - harilik liivkann
  Iseloomulikud tunnused: Vars alates alusest harunev. Lehed munajad, 0,2-0,4 cm laiad, terveservalised, karedakarvased. Õied valged. Tupplehed teravatipulised, kroonlehtedest palju pikemad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, liivikuil, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

327 Lehed üle 8mm pikad, 3 selge rooga, vähemalt alumised lehed rootsuga. Kupra hambad vähemalt 1/3 kupra pikkused
  Moehringia trinervia (L.) Clairv. - harilik võsalill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, selgelt 3-roolised, alumised lehed rootsuga. Õied valged. Kroon tupest lühem. Tupplehed teravatipulised. Pikkus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Varjukates metsades, puisniitudel põõsaste varjus. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

328 Tupplehed kokku kasvanud 329
328 Tupplehed vabad 333
329 Lehed alla 8 mm laiad. Kroonlehed narmastunud
  Dianthus arenarius L. - nõmmnelk
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab tiheda mättana, hallikas. Varrelehed peaaegu nõeljad, alumised lehed mõni mm laiad. Kroonlehed sügavalt narmastunud, valged, harva roosad või verupunase laiguga. Õietupe alusel kaks paari kõrglehti, mis ulatuvad veerandi õietupe pikkuseni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivikutel. luidetel. Harva. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

329 Lehed (vähemalt alumised) üle 1 cm laiad. Kroonlehed sämpunud kuni nõrgalt 2-hõlmalised, mitte narmastunud 330
330 Tupp karvane 331
330 Tupp paljas 332
331 Emakakaelu 5 (luup!)
  Silene alba (Mill.) E.H.L.Krause - valge pusurohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas udekarvane, ülaosas näärmekarvadega. Lehed süstjad või elliptilised, karvased, 4-5 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied valged, ühesugulised, hõredas õisikus. Õieraag ja –tupp näärmekarvased. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Luhaniitudel, põldudel, kraavikallastel, teeservades, aedades. Sage. Õitseb mais septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

331 Emakakaelu 3
  Silene nutans L. - longus põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

332 Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Õietupp põisjas. Emakakaelu 3 (luup!)
  Silene vulgaris (Moench) Garcke - harilik põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Taim sinakasroheline, paljas. Lehed lineaal- või munajassüstjad. 3-6 cm pikad ja 1-2 cm laiad, teravatipulised. Õied valged, kroonlehed peaaegu aluseni 2-jagused. Tupp paljas, valkjasroheline kunilillakas, võrrkja soonestusega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel puisniitudel, põllu- ja teesrvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

332 Kroonlehed madalalt 2-hõlmalised. Õietupp silinderjas. Emakakaelu 5
  Saponaria officinalis L. - harilik seebilill
  Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

333 Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp 334
333 Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem 337
334 Kroonlehed üle 8 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui tupp
  Cerastium arvense L. - põld-kadakkaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikarvased kuni paljad, kuni 2 cm pikad, vähemalt kolm korda laiusest pikemad. Lehtede kaenlais lühivõrsed. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad. Tupplehed tömbi tipuga, laia kileja äärisega. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, jäätmaadel, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

334 Kroonlehed alla 8 mm pikad 335
335 Õieraag 2-3 korda õiest pikem. Taim mitmeaastane, lühikeste steriilsete võrsetega
  Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

335 Õieraag õie pikkune või lühem. Taim üheaastane, ilma steriilsete võrseteta 336
336 Taim karvane, tavaliselt kleepuv. Õite kandelehed (pisikesed lehed õite all) kitsa äärisega
  Cerastium glutinosum Fr. - madal kadakkaer
  Iseloomulikud tunnused: Taim enamasti kleepuv, kollakasroheline. Lehed noorelt valgeviltjad, kuni kolm korda laiusest pikemad. Õied valged. Õisik tihe, sest õite raod on õitest palju lühemad. Tupplehed tihedalt näärmekarvased. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel: niitudel, puisniitudel, männimetsa servas ja raiesmikel, liivikuil. Haruldane, ainult läänesaartel. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

336 Taim karvadeta. Õite kandelehed selge heleda äärisega
  Cerastium semidecandrum L. - kevad-kadakkaer
  Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed liht- ja näärmekarvadega, kleepuv. Lehed kuni 8 mm pikad ja 6 mm laiad, alumised õitseajaks kuivanud. Õied valged, õisik hõre, õite raod õite pikkused või pikemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, teeservades liivastel kohtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

337 Emakakaelu 5 (luup!)
  Myosoton aquaticum (L.) Moench - vesitähthein
  Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, mahlane, sageli lamav. Lehed 3-7 cm pikad, munajad, rootsutud. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad, sügavalt lõhestunud nii et näivalt on kroonlehti kümme. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes põõsastikes, metsaservades, teede ja kraavide ääres. Mandriosas tavaline, saartel harva. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna salu-tähtheinaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

337 Emakakaelu 3 338
338 Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed 339
338 Kõik lehed rootsutud 341
339 Varred ühtlaselt karvased (luup!)
  Stellaria nemorum L. - salu-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Vars ülaosas ühtlaselt karvane, alaosas paljas, ümar, kergesti murduv. Lehed 3-8 cm pikad, ülemised väiksemad. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni kaheks lõhestunud (näivalt kroonlehti 10). Kroon 2 korda pikem kui tupp. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, peamiselt Mandri-Eestis. Tavaline. Õitseb maist juulini.
Märkused: Võib segi minna vesitähtheinaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

339 Varred igas sõlmevahes ühe vertikaalse karvareaga, harva paljad või kahe karvareaga 340
340 Vars neljakandiline. Õite kandelehed kilejad
  Stellaria media (L.) Vill. - vesihein
  Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline pehme mahlane taim. Lehed 1-2 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehed 2-jagused. Kroon ja tupp enam-vähem ühepikkused. Pikkus 5-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres. Sage. Õitseb aprillist oktoobrini.
Märkused: Võib segi minna võsalillega, mille lehed on aga kolme rooga (vesiheinal sulgroodsed).

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

340 Vars ruljas. Õite kandelehed rohtsed
  Stellaria uliginosa Murray - oja-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, murduv, kergesti juurduv. Lehed kuni 1,5 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, leheserv vahel lainjas. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni 2-jagused. Kroon tupest selgelt lühem. Õisikud väikesed, külgmised, lehtede kaenldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, allikate ümbruses, kraavides. Paiguti, saartel ja Kesak-Eestis haruldane.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

341 Kroonlehed tupplehtedest lühemad või võrdsed 342
341 Kroonlehed tupplehtedest palju pikemad 343
342 Varred ja lehtede servad siledad
  Stellaria graminea L. - oras-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 6 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, alusel ripsmelise servaga, rohirohelised. Kroonlehed valged, sügavalt 2-jagused, tupplehtedega ühepikkused. Tupplehed luubiga vaadates ripsmelise servaga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel ja niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres. Sage. Õitseb maist juulini.
Märkused: Meenutab soo-tähtheina, kui selle lehed on hallikad ja kroonlehed tupest pikemad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

342 Varte ülaosa servad ja lehtede servad karedad
  Stellaria longifolia Willd. - varju-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Taim hele- kuni kollakasroheline. Vars tõusev kuni lamav, õrn, murduv, servadest kare. Lehed kuni 3 cm pikad ja alla 0,3 cm laiad, aluse poole ahenevad. Õied valged. Kroon peaaegu putke pikkune, kroonlehed rohkem kui pooleni pikkusest kaheks lõhestunud. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kuuse-segametsades. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

343 Lehed tumerohelised. Kroonlehed lõhestunud pooleni. Kandelehed rohtsed
  Stellaria holostea L. - mets-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-9 cm pikad ja 1 cm laiad, pisut jäigad, varrest rõhtsalt eemale hoiduvad, serval ja roodudel karedad. Kroonlehed valged, ainult keskpaigani 2-jagused, tupest kuni 2 korda pikemad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, põõsastikes, puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

343 Lehed sinakasrohelised. Kroonlehed lõhestunud peaaegu aluseni. Kandelehed kilejad
  Stellaria palustris Retz. - soo-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 3 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, ülespoole suunatud. Kroonlehed valged, aluseni 2-jagused, tupest oluliselt pikemad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, märgadel niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Meenutab oras-tähtheina, kuid selle lehed on rohirohelised ja kroonlehed tupplehtedega ühepikkused.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

344 Lehed südaja alusega. Õied 2 kroonlehe ja 2 kroonlehetaolise tupplehega 345
344 Lehed pole südaja alusega. Kroonlehti ja tupplehti 4 või 5 346
345 Lehed tuhmid, roodudel karvased. Õisik pikeneb enne kroonlehtede pudenemist. Vili kahepesaline
  Circaea lutetiana L. - pori-nõiakold
  Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, leherootsud pole tiivulised. Õied väikesed, kobarates, mille alusel kõrglehti pole. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjulistes metsades. Väga haruldane.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

345 Lehed läigivad, peaaegu paljad. Õisik enne kroonlehtede pudenemist ei pikene. Vili ühepesaline
  Circaea alpina L. - harilik nõiakold
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, südajad, õhukesed, lainjashmbulise servaga. Leheroots kitsatiivuline, lehelaba pikkune. Õied väikesed, valged, pikaraolistes tipmistes või kaenlasisestes kobarates, mille alusel kõrglehed. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kuuse- ja segametsades, raiesmikel, lodudes. Hajusalt. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

346 Õied rohekad või sinakashallid 347
346 Õied sinised, roosad või lillad 349
347 Õied alla 3 mm läbimõõdus, lehtede kaenaldes
  Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi
  Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

347 Õied üle 3 mm läbimõõdus, pole lehtede kaenaldes 348
348 Varre ülaosa ja lehed näärmekarvased
  Silene nutans L. - longus põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

348 Varre ülaosa ja lehed paljad
  Silene chlorantha (Willd.) Ehrh. - palu-põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata. Juurmised lehed kodarikuna, mõlajassüstjad, 3-5 cm pikad ja 0,5 cm laiad. Varrelehed sõlmevahedest poole lühemad. Kroonlehed rohekad või kollakasrohekad, sügavalt 2-jagused. Kroon lühikese lisakrooniga. Õied longus, kitsastes enam-vähem ühekülgsetes õisikutes. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel nõlvadel ja hõredates männikutes. Haruldane, peamiselt Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

349 Kroonlehti 4 350
349 Kroonlehti 5 356
350 Emakasuue selgelt 4-hõlmaline 351
350 Emakasuue pole neljahõlmaline (tõlvjas või peajas) 353
351 Vars enam-vähem paljas või lühikeste lidus karvadega. Lehed (vähemalt alumised) umbes 1 mm pikkuse rootsuga
  Epilobium montanum L. - mägi-pajulill
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljasLehed munajad, ebakorrapäraselt hambulised, peaaegu rootsutud, rohirohelised, kuni 10 cm pikad. Kroonlehed roosad, tipul kitsa terava sämbuga. Kroon 0,7-1 cm pikk. Emakasuue neljahõlmaline. Õieraagu meenutav sigimik näärme- ja lihtkarvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades ja võsastikes, veekogude kallastel, teeservadel, raiesmikel, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

351 Vars harali karvadega. Kõik lehed enam-vähem rootsutud 352
352 Kroonlehed 1,5-2 cm pikad, kaks korda nii pikad kui tupplehed. Lehed varreümbrised. Taimed 50-150 cm kõrged
  Epilobium hirsutum L. - karvane pajulill
  Iseloomulikud tunnused: Taim tihedalt käharakarvane, näärmekarvade tõttu pisut kleepuv. Lehed pooleldi varreümbrised, pikliksüstjad, saagja servaga ja teritunud tipuga, 5-12 cm pikad ja kuni 3 cm laiad. Õiekroon 1,5-2 cm läbimõõdus, lillakaspunane. Emakasuue neljahõlmaline. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades, veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

352 Kroonlehed 3-8 mm pikad, 1/3 tupplehtede pikkusest. Lehed pole varreümbrised. Taimed 80-100 cm kõrged
  Epilobium parviflorum Schreb. - väikeseõiene pajulill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lühirootsulised, taim madaltihedalt karvane, esinevad ainult lihtkarvad. Õied lillakasroosad, 0,5-0,8 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades, veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

353 Taimed niitjate lehitute roomavate võrsetega. Leheserv terve. Seemned 1,5-2 mm
  Epilobium palustre L. - soo-pajulill
  Iseloomulikud tunnused: Taim peaaegu paljas, vars ümar. Lehed kitsad, terveservalised, rootsutud, 2-8 cm pikad. Õiekroon 0,5-0,7 cm läbimõõdus. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, niiskel pinnasel, soodes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

353 Roomavad võrsed puuduvad või on lehtedega. Leheserv tavaliselt hambuline. Seemned alla 1,5 mm 354
354 Lehed rootsutud. Vars 4-kandiline
  Epilobium tetragonum L. - laskuvalehine pajulill
  Iseloomulikud tunnused: Varred neljakandilised. Lehed helerohelised, rootsutud. Kroon 0,4-0,6 cm läbimõõdus, lillakasroosa. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannikuil, peamiseltläänesaartel. Haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

354 Lehed rootsulised. Vars pole 4-kandiline 355
355 Lehed 4-15 mm pikkuse rootsuga. Vars näärmekarvadeta (ainult lihtkarvad). Seemned ümarate otstega, pole näsalised (luup!)
  Epilobium roseum Schreb. - roosa pajulill
  Iseloomulikud tunnused: Vars 2-4 servataolise kandiga. Lehed elliptilised, 0,5-1 cm pikkuse rootsuga. Õied puhkedes peaaegu valged, hiljem roosad. Emakasuue nuiataoline. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, veekogude kallastel, põõsastikes, aedades. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

355 Lehed alla 5 mm pikkuse rootsuga. Vars ülaosas näärmekarvadega. Seemned vöödilised-näsalised, otsast teravnevad
  Epilobium adenocaulon Hausskn. - mets-pajulill
  Iseloomulikud tunnused: Vars 2-4 servataolise kandiga, ülaosas näärmekarvane. Leherootsud kuni 0,5 cm pikkused, lehelaba piklikmunajas. Õiekroon lillakasroosa, 0,5-0,7 cm läbimõõdus. Varre alusel sageli punakate ümarate lehtedega lühivõrsed. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, karjäärides, niisketes metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

 
356 Kroonlehed terved 357
356 Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud 361
357 Lehed silindrilised või okka moodi, pikkus ületab laius vähemalt 5 korda 358
357 Lehed lamedad, alla 5 korra laiusest pikemad 359
358 Abilehed noortel võrsetel pooleni pikkusest kokku kasvanud, moodustavad tupe. Seemned helepruunid, sageli tiivulised
  Spergularia salina J. & C. Presl - rand-sõlmhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, kuni 3 cm pikad, piklikud, tömbid, kollakasrohelised. Tupplehed tömbitipulised, laia kileja äärisega, kroonlehtedest pikemad. Kroonlehed roosakad. Õieraod tupplehtede pikkused või lühemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Paiguti rannikul. Õitseb mais septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

358 Abilehed noortel võrsetel lühidalt kokku kasvanud. Seemned tumepruunid, vähemalt mõned tiivutud
  Spergularia rubra (L.) J. & C. Presl - punane sõlmhein
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed teravatipulised, naaskeljad, 0,5-1,5 cm pikad. Tupplehed laia kileja äärisega, kroonlehtede pikkused või veidi pikemad. Õieraod õitseajal tupplehtede pikkused, hiljem kuni 3 korda pikemad. Kroonlehed roosad või helelillad. Kõrgus 4-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Umbrohuna põldudel, söötidel. teede ääres. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

359 Lehed 3 enam-vähem paralleelse rooga
  Saponaria officinalis L. - harilik seebilill
  Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

359 Lehed selgelt sulgroodsed 360
360 Varred püstised, üle 30 cm kõrged. Õied pikkades tipmistes õisikutes
  Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

360 Varred roomavad ja sõlmekohtadest juurduvad, alla 30 cm pikad. Õied lehetede kaenaldes
  Peplis portula L. - muda-ojakapsas
  Iseloomulikud tunnused: Nõrkade lamavate või tõusvate vartega taimed. Lehed vastakud (harvem vahelduvad), kuni 1 cm pikad, äraspidimunajad, ümara tipuga, lühikese rootsuga. Õied väikesed, kellukjad, üksikult lehtede kaenlais. Kroonlehed roosad või valged. Kõrgus 2-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Madalsoodes, veekogude kallastel, niisketel põldudel. Harva. Õitsebjuunist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

361 Õied alla 1 cm läbimõõdus
  Gypsophila muralis L. - müür-kipslill
  Iseloomulikud tunnused: Vars peenike, alates alusest harunenud, alumises osas lühikarvane. Lehed lineaalsed, 1-2 cm pikad ja 0,2-0,3 cm laiad. Õied roosakaspunased, niitjatel raagudel, tipmised või lehtede kaenaldes. Kroonlehed sämpunud, tumedate joontega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Põldudel, jäätmaadel, teeservades. Harva, peamiselt Kagu-Eestis. Õitseb juunist septembrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

361 Õied üle 1 cm läbimõõdus 362
362 Emakakaelu 2 (luup!) 363
362 Emakakaelu 3-5 365
363 Lehed pole lineaalsed, vähemalt alumised üle 8 mm laiad. Kroonlehed madalalt lõhestunud
  Saponaria officinalis L. - harilik seebilill
  Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

363 Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad. Kroonlehed hambulised kuni narmastunud 364
364 Kroonlehed sügavalt narmastunud
  Dianthus superbus L. - aasnelk
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate mätastena. Varrelehed üle 4 cm pikad ja 0,3-0,6 cm laiad. Üietupe alusel 2 (harva 3) paari kõrglehti, mis ulatuvad kuni kolmandikuni tupe pikkusest. Kroonlehed roosakasvalged kuni helelillad, narmastunud. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel ja niitudel, põõsastikes. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria - ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

364 Kroonlehed lühikeste hammastega
  Dianthus deltoides L. - nurmnelk
  Iseloomulikud tunnused: Varred lühikarvased, hallikad. Lehed kuni 3 cm pikad ja 0,5 cm laiad, alusel ripsmelised. Tupe alusel üks paar kõrglehti, ulatuvad pooleni tupe pikkusest. Kroonlehed punakad, hambulise servaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ääres. Tavaline. Õitsebjuunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

365 Tupp pikem kui õiekroon. Õied üksikult
  Agrostemma githago L. - harilik äiakas (nisulill)
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, alusel kokku kasvanud, 6-12 cm pikad. Vars ja lehed pehmekarvased. Õied punased, suured, 2,5-3,5 cm läbimõõdus, tipmised, pikaraolised. Seemned mustad. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna viljapõldudel, söötidel. Väga haruldane.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud
Märkused: Seemned mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

365 Tupp lühem kui õiekroon. Õied pole üksikult 366
366 Kroonlehed lõhestunud 4 hõlmaks
  Lychnis flos-cuculi L. - käokann
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kitsassüstjad, 3-9 cm pikad, alumised lehed piklikmunajad, kodarikuna. Vars sageli punakas, pole kunagi kleepuv. Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lõhestunud. Õie keskel lisakroon. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, veekogude kallastel, põõsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Sage

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

366 Kroonlehed madalalt sämpunud kuni kaheks lõhestunud 367
367 Emakakaelu 3 (luup!). Üheaastasedal
  Silene noctiflora L. - öö-põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, alusel hõredalt karekarvane, ülaosas näärmekarvane ja veidi kleepuv. Lehed piklikud, 3-5 cm pikad. Õied 1-3-kaupa varre tipus, avanevad ööseks, lõhnavad. Kroonlehed valged või kahvaturoosad, sügavalt lõhestunud, lühikese lisakrooniga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Metsaservadel, põõsastikes, põldudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

367 Emakakaelu 5. Mitmeaastased 368
368 Taim kleepuv. Kroonlehed veidi sämpunud. Kuprad 5 hambaga
  Lychnis viscaria L. - tõrvalill
  Iseloomulikud tunnused: Taim ühe väheharunenud punaka varrega, mis on sõlmekohtades ja õisiku all kleepuvad. Lehed lineaalsüstjad, 4-7 cm pikad, kodarikuna. Õied lühiraolised, roosad või punased, kroonlehed ümarad, tipus pügaldunud, esineb lisakroon. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõlvadel, kuivadel niitudel, teeservadel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

368 Taim pole kleepuv. Kroonlehed kaheks lõhestunud. Kuprad 10 hambaga
  Silene dioica (L.) Clairv. - punane pusurohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed pehmekarvased. Lehed munajad, 5-7 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad. Kroon punane, õied ühesugulised. Õieraag ja tupp lihtkarvased. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates lehtmetsades ja põõsatikes, jõgede kaldavõsas, aedades. Tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

369 Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) 370
369 Terved lihtlehed 651
370 Lehed kolmetised 371
370 Lehed pole kolmetised 408
371 Taimed asteldega 372
371 Taimed asteldeta 374
372 Lehed üle 2 cm pikad. Õied valged, radiaalsümmeetrilised. Vili lihakas
  Rubus saxatilis L. - lillakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Taim juurduvate vegetatiivsete võsunditega. Viljuvad varred hõredate penikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Viljad helepunased, hapukad, koosnevad vähestesr suurtest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

372 Lehed alla 3 cm pikad. Õied roosad, bilateraalsümmeetrilised. Vili kuiv 373
373 Õied üksikult lehtede kaenaldes. Varred asteldega, näärmekarvadeta, pole kleepuvad
  Ononis repens L. - roomav jooksjarohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, asteldega, näärmekarvadeta. Enamik lehti kolmetised.Õied roosad, üksikult, harva 2-kaupa ülemiste lehtede kaenlais. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, teeservadel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

373 Õied kahekaupa lehtede kaenaldes. Varred enamasti asteldeta, näärmekarvased, kleepuvad
  Ononis arvensis L. - haisev jooksjarohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars püsine või tõusev, asteldeta, näärme- ja lihtkarvadega. Enamik lehti kolmetised. Taim kleepuv, ebameeldiva lõhnaga. Õied roosad, 2- või 3-kaupa ülemiste lehtede kaenlais. Kõrgus kuni 80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Paiguti Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

374 Õied radiaalsümmeetrilised 375
374 Õied bilateraalsümmeetrilised 387
375 Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud 376
375 Kroonlehed vabad 377
376 Kroonlehed lillad, terved. Vili lihakas
  Solanum dulcamara L. - harilik maavits
  Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

376 Kroonlehed valged, narmastunud. Vili kuiv
  Menyanthes trifoliata L. - ubaleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, pikarootsulised, paljad. Õisikuvarb lehistumata, õied valged või roosakad, viietised, karvased, kobarates. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, õõtsikutel, lodudes. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

377 Leheserv terve, lehetipp pügaldunud
  Oxalis acetosella L. - harilik jänesekapsas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed pügaldunud tipuga, helerohelised, rosetina. Kroonlehed valged, roosade soontega, õieraod lehtedest pikemad. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkus: Hapuka maitsega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

377 Leheserv hambuline, lehetipp terav 378
378 Õied valged või roosad 379
378 Õied kollased 383
379 Õietupp puudub. Vili kuiv
  Anemone nemorosa L. - võsaülane
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed rootsulised, juurmisi lehti üks, harva kaks. Taim paljas või üksikute karvadega. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus. Viljad paljad. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsades, raiesmikel. Sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

379 Õietupp olemas. Vili lihakas 380
380 Õied roosad, üksikult. Vili lihakas
  Rubus arcticus L. - soomurakas (mesimurakas)
  Iseloomulikud tunnused: Maapealseid võsundeid pole. Varred ogadeta. Lehed kolmetised. Tavaliselt varre tipus üks õis, kroonlehed punased. Viljad lillakaspunased, maitsvad, koosnevad paljudest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja metsaservades mandriosas. Haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

380 Õied valged, pole üksikult. Vili lihakas (maasikas) 381
381 Õied kollakasvalged. Tupplehed püstised, hoiavad tihedalt vastu vilja
  Fragaria viridis Duchesne - muulukas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas teistest väiksem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed hoiduvad vilja ümber, vili kerajas, alumises osas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, liivastel aladel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

381 Kroonlehed puhasvalged. Tupplehed tagasikäändunud, ei ümbritse vilja 382
382 Õitsvad varred lehtedest veidi pikemad, ülaosas lidus karvadega. Õied 1-1,5 cm läbimõõdus. Valminud vili eraldub tupplehtedest
  Fragaria vesca L. - metsmaasikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

382 Õitsvad varred lehtedest 1,3-1,5 korda pikemad, ülaosas harali karvadega. Õied üle 1,5-2,5 cm läbimõõdus. Valminud vili ei eraldu tupplehtedest
  Fragaria moschata Duchesne - kõrge maasikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Õisikuvars lehtedest oluliselt kõrgem. Õied valged, õieraod harali karvadega. Õie läbimõõt kuni 2,5 cm. Viljad piklikud, tupplehed tagasi käändunud. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Parkides, parkmetsades, metsaservades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

383 Õietupp puudub
  Anemone ranunculoides L. - kollane ülane
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed peaaegu rootsutud, taimed paljad, ühe varakult kuivava pikarootsulise juurmise lehega. Õied kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, metsaservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

383 Õietupp olemas 384
384 Lehed abilehtedeta 385
384 Lehed abilehtedega 386
385 Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad, pole alusel paksenenud
  Ranunculus repens L. - roomav tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Taim pikkade, sõlmekohtadest juurduvate võsunditega, roomavate vartega. Alumised lehed rootsulised, kolmetised, ülemised rootsutud. Õied kollased, seest läikivad. Pikkus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kraavikallastel, soodes, teeveertel. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

385 Varred püstised, pole roomavad ega sõlmekohtadest juurduvad, alusel muguljalt paksenenud
  Ranunculus bulbosus L. - mugultulikas
  Iseloomulikud tunnused: Varre alus muguljalt paksenenud. Juurmised lehed pikarootsulised, kolmetised, keskmine hõlm rootsuline. Õied kollased, seest läikivad, kuni 3 cm läbimõõdus, tupplehed allapoole suunatud. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades männikutes, loodudel, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

386 Emakakael pikk, jääb vilja külge
  Geum urbanum L. - maamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

386 Emakakael lühike, ei jää vilja külge
  Potentilla norvegica L. - norra maran
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate pikkade karvadega püstised taimed. Lehed rootsulised, kolmetised, keskmine leheke jaguneb sageli hõlmadeks. Õied kollased, viietised, rohkeõielises õisikus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Jäätmaadel, kuivendatud turbapinnasel, teeveertes. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

387 Õied kollased 388
387 Õied pole kollased 397
388 Lehe alusel 2 lehetaolist abilehte, seetõttu näivalt leht 5 lehekesega 389
388 Lehe alusel selliseid suuri abilehti pole 390
389 Õied üksikult, üle 1 cm pikad
  Tetragonolobus maritimus (L.) Roth - niidu-asparhernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, 2 paari lehekestega, lidus karvadega. Õied suured, kollased, üksikult, harva 2-kaupa, õieraod kuni 5 cm pikad. Kaunad nelja tiivaga, kuni 5 cm pikad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Lääne-Eestis rannaniitudel ja puisniitudel. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

389 Õied pole üksikult, alla 1 cm pikad
  Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

390 Õisik üle 4 korra laiusest pikem 391
390 Õisik kerajas kuni ovaalne, alla 4 korra laiusest pikem 392
391 Keskmiste varrelehtede abilehed terveservalised
  Melilotus officinalis (L.) Lam. - kollane mesikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, korrapäratult hambulised, alumised äraspidimunajad, ülemised süstjad. Abilehed terveservalised. Õied kollased, pika püstise õisikuna. Kaunad ühe seemnega. Kõrgus 20-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, põllupeenardel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

391 Keskmiste varrelehtede abilehed 6-10 selge hambaga
  Melilotus dentatus (Waldst. & Kit.) Pers. - hambune mesikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed tihedalt hambulise servaga, pikliksüstjad kuni ovaalsed. Keskmiste varrelehtede abilehed 6-10 hambaga. Õied kahvatukollased, pika püstise õisikuna. Kaunad 4-5 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lääne-Eesti mererandadel. Harva. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

392 Puri (keskmine kroonleht) sile. Vili kõver või spiraalselt keerdunud, pole valminult tupe sees 393
392 Puri (keskmine kroonleht) peenelt kurrutatud. Vili ovaalne, valminult tupe sees 395
393 Õisik kerajas, tihe, alla 7 mm lai. Vili neerukujuline, alla 3 mm pikk
  Medicago lupulina L. - humal-lutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad, keskmine leheke pisikese rootsuga. Õied kollased, 4 mm pikad, väikese nutitaolise õisikuna. Kaunad neerjad, ühe seemnega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

393 Õisik pole kerajas, üle 7 mm lai. Vili (kaun) piklik, kõverdunud või spiraalne 394
394 Kõik õied kollased. Kaun sirge, sirpjas või kuni ¾ ringi kõver
  Medicago falcata L. - sirplutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad või lineaalsed, keskmine leheke rootsuline. Õied kollased, kobarõisikus. Kaunad sirpjad või sirged, püstistel raagudel, paljad või hõredalt karvased. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Teeservades, põllupeenardel, karjamaadel, loopealsetel. Kasvatatakse põllul. Tavaline, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

394 Õied sinised, lillad, rohekaskollased kuni pruunikad. Kaun spiraalne
  Medicago x varia Martyn - hübriidlutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, tipmine leheke rootsuline. Õied kirjud, sinakad, pruunikad, rohekad, kollased, kobarõisikus. Kaun spiraalne. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Heinapõldudel, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Sirplutserni ja hariliku lutserni hübriid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

395 Ülemised lehed peaaegu vastakud. Õied peale viljumist tumepruunid. Õisikuid 2 või 3, tipmised
  Trifolium spadiceum L. - pruun ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud. Alumised varrelehed 2-5 cm rootsudega, lehekesed äraspidimunajad või süstjad. Õisikud õitseajal kollased, hiljem kastanpruunid, läikivad. Õisikuid 2 või 3. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, puisniitudel, põllu- ja teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

395 Kõik lehed vahelduvalt. Õied pole peale viljumist tumepruunid. Õisikuid palju, külgmised, lehekaenaldes 396
396 Ülemiste lehtede keskmine leheke külgmistest pikema rootsuga
  Trifolium campestre Schreb. - lamav ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, keskmine leheke teistest pikema rootsukesega. Varred lamavad või tõusvad. Õied kollased. Õisi õisikus 20-40. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Saaremaa ja Kihnu rannaniitudel, mandriosas harva tulnukana. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

396 Ülemiste lehtede kõik lehekesed rootsutud
  Trifolium aureum Pollich - kuldristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud. Alumiste varrelehtede rootsud 1 cm pikad, lehekesed äraspidimunajad. Õied kollased, peale õitsemist kollakad või helepruunid. Õisikuid palju. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, teeservades, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

397 Õied valged 398
397 Õied pole valged 402
398 Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem
  Melilotus albus Medik. - valge mesikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed 1-2 cm pikad, tömbid, hambulised. Õied valged, pikkades püstistes kobarates. Kaunad munajad, 1-3 seemnega. Kõrgus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teepervedel, jäätmaadel, põlluservades, põllukultuurina. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

398 Õisik kerajas kuni ovaalne 399
399 Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
  Trifolium repens L. - valge ristik
  Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, heleda kolmnurgaga keskel. Õied valged, tupp peale õitsemist ei suurene. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teepervedel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

399 Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu 400
400 Õisik täiskasvanult silinderjas. Õied alla 1 cm pikad, tupe karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastane
  Trifolium arvense L. - kassiristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, lineaalsed, tipus peenehambalised. Õiekroon roosa, tupest lühem, tupp pikkade hallide karvadega, õisik hall ja pehme nutt. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel, põlluservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

400 Õisik kerajas. Õied üle 1 cm, hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased 401
401 Lehed ja vars selgelt karvased. Lehekese serv peenehambaline
  Trifolium montanum L. - mägiristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, peensaagja servaga, kõik lehekesed rootsutud. Vars püstine, karvane, vähe harunenud. Lehed peamiselt juurmised. Õied valged. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Õisikutest saab magusa tee.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

401 Lehed ja varred enam-vähem paljad. Lehekese serv terve, sile
  Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

402 Õied sinakaslillad. Kaunad spiraalsed, tupest palju pikemad
  Medicago sativa L. - harilik lutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, tipmine leheke rootsuline, lehekesed piklikovaalsed. Õied sinised, kobarõisikus. Kaunad 1,5-4 ringi spiraalselt keerdunud. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Söödataim põldudel. Metsistub hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Hübridiseerub kergesti sirplutserniga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

402 Õied roosad. Vili pole kõver, lühike, tupe sees 403
403 Õisikud rootsutud 404
403 Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk 405
404 Õietupp paljas, 10-12 rooga
  Trifolium medium L. - keskmine ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, tumerohelised, kõige laiemad keskkohas. Taim paljas või väheste lidus karvadega. Õied lillakaspunased, õietupp viljumisel paljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsaservades, teepervedel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Märkus: Võib segi minna aasristikuga, mille lehed on keskel heledama kolmnurgaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

404 Õietupp pikkade karvadega, 20 rooga
  Trifolium alpestre L. - alpi ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed lineaalsed, ühtlaselt tumerohelised, nahkjad. Taim karvane. Õied tume-lillakaspunased, õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades segametsades, puisniitudel. Harva, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

405 Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
  Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

405 Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist 406
406 Õisikud silinderjad, laiusest pikemad. Õied tupe pikkade karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastased
  Trifolium arvense L. - kassiristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, lineaalsed, tipus peenehambalised. Õiekroon roosa, tupest lühem, tupp pikkade hallide karvadega, õisik hall ja pehme nutt. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Õhe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel, põlluservadel Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

406 Õisikud kerajad. Õied hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased 407
407 Õietupp pole viljunult puhetunud. Varred püstised kuni tõusvad, üle 30 cm pikad
  Trifolium pratense L. - aasristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, heledama kolmnurgaga keskel (herbaartaimedel vähe märgatav), hõredalt karvased. Varred püstised või lamavad, ei juurdu. Õied lillakaspunased. Õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, heinamaadel, kasvatatakse heintaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

407 Õietupp viljunult põisjalt puhetunud. Varred lamavad, alla 30 cm pikad
  Trifolium fragiferum L. - randristik
  Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, äraspidimunajad, pehmed. Õied roosad, tupp peale õitsemist põisjalt puhetunud. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Lääne-Eesti rannaniitudel. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

408 Taimed ogadega vartel või lehtede servades 409
408 Taimed ogadeta 421
409 Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
  Rubus idaeus L. - harilik vaarikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

409 Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv 410
410 Taim sinakasroheline ja igalt poolt paljas
  Eryngium maritimum L. - rand-ogaputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed torkavate ogadega, nahkjad, sinakashallid, peaaegu hõlmised. Õied valkjad, tihedates nutitaolistes lihtsarikates, mida ümbritsevad ogalised kõrglehed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Rannavallidel, liivaluidetel. Harva, peaaegu ainult läänesaartel. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

410 Taimed pole sinakasrohelised ega paljad 411
411 Õisikus ainult keelõied (ebasümmeetrilised)
  Sonchus asper (L.) Hill - kare piimohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lõhestumata, paljad, suurte pehmelt torkavate hammastega, alusel suurte ümarate kõrvakestega, pealt läikivad, jäigad. Õied tumekollased, õisikute läbimõõt kuni 2,5 cm. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, mererannal, umbrohuna aedades ja põldudel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

411 Õisikus ainult putkõied (korrapärased) 412
412 Õied kollased 413
412 Õied roosad kuni lillad 414
413 Üldkatise lehed pole radiaalselt. Õied üle 1,5 cm pikad, õisik pole lame
  Cirsium oleraceum (L.) Scop. - seaohakas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed helerohelised, lopsakad. Õied valkjaskollased. Õisikud mõnekaupa varre ja harude tippudes ümbritsetud õisikust pikemate kõrglehtedega. Kõrgus 70-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soostunud metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

413 Seesmised üldkatise lehed radiaalselt kogu õisiku ümber. Õied alla 1,5 cm pikad, õisik lame
  Carlina vulgaris L. - harilik keelikurohi
  Iseloomulikud tunnused: Paljas või võrkkarvane ogaline taim, üldilmelt meenutab ohakat. Lehed süstjad kuni munajad. Õisikud kuldkollased, õlgjad. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Loodudel, kuivades hõredates metsades, lubjarikkal pinnasel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

414 Pappuse karvad siged (luup!) 415
414 Pappuse karvad sulgjad 417
415 Õisikud üksikult varte tippudes. Üldkatise lehed koosnevad kahest osast
  Carduus nutans L. - longus karuohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ja vars enamasti karvased. Õied roosakaslillad. Õisikud enamasti longus, 3,5-6 cm läbimõõdus. Üldkatise lehe ülemine ja alumine osa võrdse laiusega. Õisikuraag kuni 15 cm pikk. Kõrgus 25-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Teede ääres, karjamaadel, mererannas. Harva. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

415 Õisikuid varre tipus palju. Üldkatise lehed pole kaheosalised 416
416 Varred võrkvillased kuni viltjad
  Carduus acanthoides L. - torkav karuohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars üleni kitsalt ogatiivuline, võrkvillane kuni karvane. Ogad tugevalt torkavad, taimed sinakad või kollakad. Lehed nahkjad, alt rohelised. Õisikud tavaliselt üksikult ogatiivulistel raagudel. Õied purpursed, harva valged või kollased. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Mererannas, jäätmaadel. Haruldane. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

416 Varred paljad või peaaegu paljad
  Carduus crispus L. - kähar karuohakas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed tumerohelised, lehed alt hallviltjad, suhteliselt pehmete ogadega. Juurmine lehekodarik õitsvatel taimedel puudub. Õied purpursed. Õisikud mitmekaupa õisikuraagude ülaosas. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lämmastikurikkal pinnasel, teede ääres, jõgede kallastel, mererannas, parkides, varemetes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

417 Vars puudub või on alla 30 cm pikk
  Cirsium acaule Scop. - varretu ohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars madal, alla 30 cm kõrge, ühe õisikuga. Lehed pealt paljad, alt käharakarvased. Õied purpursed, õisik 3,5-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loopealsetel, puisniitudel, teeservadel, mererannal. Lubjalembene. Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

417 Vars üle 30 cm pikk 418
418 Õisikud tihedas liitõisikus varre tipus
  Cirsium palustre (L.) Scop. - soo-ohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed alaküljel käharakarvased, teravate jäikade ogadega. Õitsvad taimed juurmise lehekodarikuga. Õied purpursed, õisikud kuni 3,5 cm läbimõõdus, mitmekaupa tihedas liitõisikus varre tipul. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Soostunud niitudel ja puisniitudel, niisketes metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

418 Õisikud pole tihedalt varre tipus 419
419 Lehed alt valgeviltjad
  Cirsium heterophyllum (L.) Hill - villohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised, terved või lõhestunud. Õisikud 1-3-kaupa, purpurpunased, suured, läbimõõt 3-4 cm. Ühekojaline, mõlemasuguliste õitega taim. Kasvab enamasti hõremurusate kogumikena. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel ja puisniitudel, metsasihtidel ja –servadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

419 Lehed pole alt valgeviltjad 420
420 Õisiku üldkatis 3-5 cm pikk. Lehepind paljude 1-1,5 mm pikkuste ogakestega. Varred vähemalt ülaosas tiivulised ja ogalised
  Cirsium vulgare (Savi) Ten. - tuliohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed pealt tihedalt ogajate harjastega. Õisikud 5-6 cm läbimõõdus, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Karjamaadel, raiesmikel, metsaservades, mererannal, kraavikallastel, prahipaikades, hoonete ümbruses. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

420 Üldkatis 1-2 cm pikk. Lehe pinnal ogakesi pole (on inult servadel). Varred pole tiivulised ega ogalised
  Cirsium arvense (L.) Scop. - nõelohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

421 Lehed männastena sõlmekohtades 422
421 Lehed pole männastena 426
422 Lehed 1-4 korda dihhotoomselt jagunenud. Tolmukaid 10-20 423
422 Lehed sulgjad. Tolmukaid 8 424
423 Lehed 1-2 korda dihhotoomselt harunenud (2-4 hõlmaga), serv tihedalt jäikade hambakestega. Vili alusel 2 harali hoiduva ogaga
  Ceratophyllum demersum L. - räni-kardhein
  Iseloomulikud tunnused: Veesisene taim. Lehed männases, tumerohelised, veidi jäigad, üks või kaks korda harunenud, lamedad, alumisel küljel tihedate jäikade hambakestega. Õied lihtsa õiekattega, kattelehti 9-12, ühesugulised. Pikkus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mageveetaim. Mitmeaastane. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

423 Lehed 3 korda harunenud (5-8 hõlmaga), väheste hambakestega. Vili alusel ogadeta
  Ceratophyllum submersum L. - sile kardhein
  Iseloomulikud tunnused: Veesisene taim. Lehed männases, rohelised, pehmed, niitjad, 3 või 4 korda harunenud, väikeste jäikade hambakestega. Õied lihtsa õiekattega, ühesugulised, kattelehti 9-12. Pikkus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mage- ja riimvee taim. Väga haruldane. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

424 Veesisesed lehed 5 kaupa männases. Õitsvad varred lehtedega (õied lehekaenlais)
  Myriophyllum verticillatum L. - männas-vesikuusk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vähe harunenud, lehed kamjad, tavaliselt 5-, harva 4- või 6-kaupa männases. Iga õie alusel üks kandeleht, mis on varrelehtede sarnane, kamjas. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates ja aeglaselt voolavates vetes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

424 Veesisesed lehed 4 kaupa männases. Õitsvad varred lehtedeta 425
425 Lehed koosnevad 15-35 enam-vähem vastakust segmendist. Kõik õied männastena. Tähad üle 4 cm pikad
  Myriophyllum spicatum L. - tähk-vesikuusk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjad, enamasti 4-kaupa männases. Iga õie alusel kolm kandelehte. Ülemiste õite kandelehed terved. Õied roosad, männases, õisik paljuõieline. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

425 Lehed koosnevad 9-19 vahelduvast segmendist. Ülemised õied vahelduvalt. Tähk alla 3cm pikk
  Myriophyllum alterniflorum DC. - vahelduvaõiene vesikuusk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjad, enamasti 4-kaupa männases. Iga õie alusel kolm kandelehte. Ülemiste õite kandelehed terved. Õied kollakad, ülemised vahelduvad, alumised männases. Õisik väheseõieline. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

426 Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad 427
426 Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja 435
427 Juured puuduvad, taimed hõljuvad vees. Lehed paljude väikeste põiekestega 428
427 Taimed juurtega põhja kinnitunud. Lehed põiekesteta 430
428 Lehesegmendid ripsmeteta (luup!). Õie kannus kotjas või laikooniline, tömp, nii lai kui pikk
  Utricularia minor L. - väike vesihernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – ühed põitega, teised ilma. Põitega ja põiteta lehed pole väliselt erinevad. Lehe tipud terveservalised. Õied kahvatukollased, alla 1 cm pikad, 2-6-kaupa tipmises õisikus. Kannus väga lühike, niisama pikk kui lai, alumisest huulest lühem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, lompides, kraavides. Harva, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

428 Lehesegmendid ripsmelised. Õie kannus terav, laiusest pikem 429
429 Kõik varred roheliste, sõrmjalt harunenud, püünispõisi kandvate lehtedega
  Utricularia vulgaris L. - harilik vesihernes
  Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed püünispõitega. Õied oranžkollased, 1-1,5 cm pikad, 5-10-kaupa õisikus. Krooni alumine huul külgedelt kokku surutud. Kannus alumisest huulest lühem ja sellest eemale hoiduv. Õisikuvarb 10-35 cm kõrge, veesisene osa üle 1 m pikk.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates ja aeglaselt voolavates vetes, turbaaukudes, kraavides, lompides. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

429 Varred kahesugused: roheliste, sõrmjalt jagunenud, ilma püünispõiteta lehtedega või püünispõisi kandvate, väikeste värvitute lehtedega varred
  Utricularia intermedia Hayne - vahelmine vesihernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – ühed põitega, teised ilma. Põiteta lehed rohelised, ujupõitega lehed värvusetud, vähearenenud. Lehe tipmed ripsmelissaagjad. Õied kahvatukollased, alla 1 cm pikad, 2-6-kaupa tipmises õisikus. Kannus alumise huule pikkune ja selle vastu surutud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates vetes, turbaaukudes, soodes. Hajusalt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

430 Lehed sulgjalt jagunenud 431
430 Lehed sõrmjalt jagunenud 432
431 Sulglehekesed alla 5 mm laiad, terve servaga. Õied pole sarikõisikus
  Hottonia palustris L. - harilik vesisulg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjalt sulgjagused, veesisesed, tihedalt varrel ja varreharudel. Veest ulatub välja õisikuvarb hõreda kobarõisikuga. Õied valged või veidi roosakad, kollase neeluga, varrel männastena. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudase või turbase põhjaga veekogudes. Hajusalt Eesti mandriosas, saartel väga haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

431 Sulglehekesed üle 5 mm laiad, serv hambuline. Õied sarikõisikus
  Berula erecta (Huds.) Coville - oja-haneputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenesooneline. Paaritusulgjad liitlehed. Sulglehekesed piklikmunajad, hõredalt saagja servaga. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiiri 10-20, ebavõrdse pikkusega. Katis ja osakatis paljulehelised. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede, kraavide kaldavees, eriti allikavees. Paiguti, tavalisem Saaremaal ja Järvamaal. Õitseb juulist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

432 Lehtede hõlmad ühel tasapinnal, jäigad, 1-2 cm pikad, veest välja võetult ei meenuta pintslit
  Ranunculus circinatus Sibth. - sõõr-särjesilm
  Iseloomulikud tunnused: Lehtede väline piirjoon ümar või poolümar. Lehtede hõlmad ühel tasapinnal ning enam-vähem jäigad. Ujulehti pole. Pikkus 50-150(200) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hajusalt. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

432 Lehtede hõlmad pole ühel tasapinnal, lõdvad, 2-5 cm pikad, veest väljs võttes pintsli moodi 433
433 Ujulehed alati puuduvad. Kroonlehed 3-5,5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Nektaariumid poolkuujad
  Ranunculus trichophyllus Chaix - jõgi-särjesilm
  Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, eriti ülemises osas karvane. Lehed veesisesed, rootsutud, lehtede väline piirjoon pole ümar. Lehetupp suur, karvane. Kroonlehed valged, kuni 5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Voolavates või seisvates vetes. Hajusalt. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

433 Ujulehed vahel olemas. Kroonlehed 5-15 (21) mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Nektaariumid ümarad või pirnjad 434
434 Viljaraag üle 50 mm pikk, sageli pikem kui kõrvaloleva ujulehe roots. Nektaariumid pirnjad
  Ranunculus peltatus Schrank - meri-särjesilm
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – vee peal ümarad hõlmised ujulehed, vee all peenjagused lehed. Veesisesed lehed tugevad, jäigad, vars tugev, hele. Õied valged, kroonlehed 5-10 mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Õiepõhi karvane, viljumisel pikeneb. Tupplehtede tipud värskel taimel sinakad. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust pikem. Kõrgus 0,5-2(3) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres ja riimvees. Paiguti. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

434 Viljaraag alla 50 mm pikk, harva pikem kui kõrvaloleva ujulehe roots. Nektaariumid ümarad
  Ranunculus aquatilis L. - tume särjesilm
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused. Ujulehed kuni aluseni 3-5-jagused, veesisesed lehed tumerohelised, peaaegu rootsutud, tupega. Tupplehtede tipud pole kunagi sinised. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust lühem. Kõrgus 10-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Järvedes, tiikides, soolompides, aeglaselt voolavates vetes. Paiguti, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

435 Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad) 436
435 Taimed õitega, paljunevad seemnetega 458
436 Lehed ühelisulgjad 437
436 Lehed 2-4 sulgjad 440
437 Taim rohelise varrega, millel on üks leht ja tipus tähakujuline eoseid kandev osa
  Botrychium lunaria (L.) Sw. - kuu-võtmehein
  Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa peaaegu rootsutu, sulgjalt lõhestunud, sulghõlmad poolkuujad või talbjad, rasvaselt läikivad. Eospesadega varreline osa leheosast tunduvalt pikem. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kuivadel kasvukohtadel niitudel. Hõredates metsades, liivikuil. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Võtmeheintest kõige sagedam.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

437 Taimed rohelise varreta, kõik lehed juurmised, eosed lehtede alakülgedel 438
438 Lehed enamasti alla 1,5 cm laiad, liitlehed, ümarate lehekestega. Eoslad lineaalsed
  Asplenium trichomanes L. - pruun raunjalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, pisut jäigad, pikad ja kitsad, sulglehekesed ümarad või munajad. Leheroots kuni tipuni tumepruun, läikiv. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Paepragudes. Harva, peamiselt Lääne-Eesti saartel ja mandri loodeosas. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

438 Lehed üle 1,5 cm laiad, sügavalt sisselõikunud-hõlmised, aga mitte liitlehed. Eoslad ümarad 439
439 Lehehõlmade servad terved. Eoslad paljad
  Polypodium vulgare L. - kivi-imar
  Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused lihtlehed nahkjad, ühekaupa. Leheroots labast lühem. Lehehõlmad vahelduvalt, harva vastakuti, eospesad lehe alaküljel. Kõrgus 10-30 cm
Levik ja ökoloogia: Rändrahnudel, kiviaedadel. Hajusalt, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

439 Lehehõlmade servad hambulised. Eoslad vähemalt noorelt kaetud membraaniga (indusium)
  Polystichum lonchitis (L.) Roth - odajas astelsõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, jäigad, talvehaljad, sõkalsoomustega. Sulglehekesi mitukümmend kummalgi küljel, ogaliselt saagja servaga. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kiviaedadel või kivistel kohtadel. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmielt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

440 Taim rohelise varrega, millel on 1-3 lehte ja tipus tähakujuline eoseid kandev osa 441
440 Taimed teistsugused, ilma varreta, kõik lehed juurmised 443
441 Lehehõlmad laiusest pikemad, lantsetjad kuni piklikud
  Botrychium matricariifolium (A. Braun ex Döll) W.D.J. Koch - haruline võtmehein
  Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa üldkujult munajas, rootsutu, hõlmad sulgjalt lõhestunud. Eospesadega varreline osa lehest pikem. Kõrgus 10-18 cm.
Levik ja ökoloogia: Kuivadel kasvukohtadel niitudel, hõredates metsades, liivikuil. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

441 Lehehõlmad lai-kolmnurksed, pikkusest laiemad 442
442 Lehed õhukesed, rootsutud, 3- kuni 4-li sulgjad, lehehõlmad teravad
  Botrychium virginianum (L.) Sw. - virgiinia võtmehein
  Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa peaaegu rootsuta, algab taime keskosast, lai-kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjalt jagunenud. Eoseid kandev osa lehest palju väiksem. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

442 Lehed veidi lihakad, rootsuga, 2- kuni 3-li sulgjad, lehehõlmad tömbid
  Botrychium multifidum (S.G. Gmel.) Rupr. - kummeli-võtmehein
  Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa rootsuga, algab taime alumisest osast, lai-kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjas. Eoseid kandev osa umbes lehe pikkune. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kuivad kasvukohad niitudel, nõmmedel, hõredates metsades. Üsna harva, peamiselt Ida-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

443 Leherootsud vähemalt 50 cm pikad. Taim vahel ligi 2 m kõrge
  Pteridium aquilinum (L.) Kuhn - kilpjalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kasvavad ühekaupa. Lehelaba kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjas, hoiab rõhtsalt. Leheroots pikk, kollakas, renjas. Kõrgus 50-120 (180) cm
Levik ja ökoloogia: Kuivades metsades, metsaservadel, võsastikes, raiesmikel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

443 Leherootsud alla 50 cm pikad. Taim alati lühem kui 2 m 444
444 Lehekeste servad terved 445
444 Lehekeste servad hambulised või hõlmised 446
445 Kõik lehed ühesugused, eoslatega, kasvavad kimbuna
  Thelypteris palustris Schott - harilik soosõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba üldkujult süstjas, lihtsulgjas, õrn, hel eroheline. Leheroots sõkalsoomusteta. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Soodes, lodudes, lodumetsades, soiste järvede kallastel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseod kannab juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

445 Lehed kahesugused: fertiilsed (eoseid kandvad) lehed väiksemad, vähem lõhestunud, pikema rootsuga kui steriilsed lehed, kasvavad lehtrina
  Matteuccia struthiopteris (L.) Tod. - harilik laanesõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, suured, kasvavad ilusate lehtritena. Lehtri keskel on väiksemad lehed, mis kannavad eoseid (suurte lehtede alakülgedel eoseid pole). Suurte lehtede sulgõhised lehekesed muutuvad lehe allosas järjest väiksemaks ja heledamaks, peaaegu valgeks. Leheroots lühike.
Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades, jõgede ja ojade kallastel varjus. Kasvatakse ka ilutaimena surnuaedades, parkides, aedades. Hajusalt, saartel haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

446 Kõige alumine sulglehekeste paar hoiab alaspidi
  Phegopteris connectilis (Michx.) Watt - harilik metssõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba üldkujult kolmnurkne, pikalt teritunud tipuga, lihtsulgjas, tuhmroheline. Sulglehekesed süstjad, kõige alumine paar hoidub alaspidi. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates niisketes metsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

446 Kõige alumised sulglehekesed ei hoia alaspidi 447
447 Lehelaba alla 25 cm pikk 448
447 Lehelaba üle 25 cm pikk 451
448 Lehelaba üldkujult süstjas, kõige laiem koht keskel
  Cystopteris fragilis (L.) Bernh. - habras põisjalg
  Iseloomulikud tunnused: Mitmelisulgjas lehelaba väga õrn, üldkujult süstjas. Leheroots väga peenike, habras, labast lühem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Paepragudes ja kivimüüridel. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

448 Lehelaba üldkujult munajas-kolmnurkne, kõige laiem koht alusel 449
449 Lehed igihaljad. Eoslad lineaalsed
  Asplenium ruta-muraria L. - müür-raunjalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, üldkujult kolmnurksed, viimase järgu sulglehekesed rombjad, kiilja alusega. Leheroots labast pikem, alumises osas tumepruun, ülaosas roheline. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Paepragudes ,a –müüridel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

449 Lehed pole igihaljad. Eoslad ümarad 450
450 Lehed paljad, näärmekarvadeta, ererohelised, õrnad
  Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman - harilik kolmissõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed õrnad, pehmed. Lehelaba võrdkülgse kolmnurga kujuline, mitmeli sulgjas. Leheroots peenike, mustjas, lehelabast pikem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

450 Lehed väikeste näärmekarvadega vähemalt roodudel (luup!), tumerohelised
  Gymnocarpium robertianum (Hoffm.) Newman - paas-kolmissõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed pisut jäigad, tumerohelised, näärmekarvadega. Lehelaba võrdhaarse kolmnurga kujuline, kolmelisulgjas. Leheroots labast pikem, kollane, alusel tumepruun. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Paelõhedes ja rusukalletel. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ????.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

451 Sulglehekesed sirpjad. Eoslate kattemembraan (indusium) kinnitub keskelt 452
451 Sulglehekesed pole sirpjad. Kattemembraan ei kinnitu keskelt 453
452 Lehed jäigad, talvehaljad. Sulglehekesed pealt paljad
  Polystichum aculeatum (L.) Roth - ogane astelsõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, jäigavõitu, pealt paljad, sulglehekesed odaja tipuga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Lehtmetsades. Väga haruldane. Eesti ja võimalusel üldine levik. Sagedus Eestis. Tüüpiline kasvu Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

452 Lehed pehmed, suvehaljad. Sulglehekesed pealt hõredalt karvased
  Polystichum braunii (Spenn.) Fée - Brauni astelsõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, pehmed, süstja laba ja sellest 6 korda lühema rootsuga. Sulglehekesi palju, hõredalt karvased, saagja servaga. Kõrgus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Metsastel nõlvadel. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

453 Eoslad laiusest pikemad
  Athyrium filix-femina (L.) Roth - harilik naistesõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult süstjad, suhteliselt õrnad, ebakorrapärase lehtrina, sageli heledamad rohelised. Lehelaba kahelisulgjas, lehe serv saagjas või lõhine. Leheroots lühike, alusel laienenud, kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

453 Eoslad ümarad 454
454 Lehed kahelisulgjad 455
454 Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad 456
455 Lehed pehmed, 20-35 paari lehekestega, leheroots palju lühem kui lehelaba
  Dryopteris filix-mas (L.) Schott - maarja-sõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Leheroots labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 50-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

455 Lehed jäigad, lehekesi 10-20 paari, leheroots labast veidi lühem
  Dryopteris cristata (L.) A. Gray - suga-sõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut jäigad, mõnekaupa hõredas kimbus. Alumised ja keskmised sulglehekesed ühepikkused. Leheroots labast pisut lühem, sõkalsoomustega. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Soostuvatel aladel, rabaservades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

456 Sõkalsoomused leherootsul ühevärvilised, pruunikad. Eoslate kattemembraan näärmeteta (binokulaar!)
  Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

456 Sõkalsoomused leherootsul kahevärvilised, keskelt tumepruunid kuni mustad, serval helepruunid. Eoslate kattemembraan varreliste näärmetega 457
457 Sõkalsoomused keskelt väga tumedad. Lehed tumerohelised
  Dryopteris austriaca (Jacq.) Woyn. ex Schinz et Thell. - austria sõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed vaevalt üksteisega kokkupuutuvad. Sulglehekeste hõlmad veidi alla käändunud. Esimese järgu sulglehekeste kõige alumise paari alumine sulgleheke moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest 1/3. Lehed püsivad talveni. Leheroots labast poole lühem, sõkalsoomused selgepiirilise tumeda keskosaga. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

457 Sõkalsoomused keskelt keskmiselt pruunid. Lehed helerohelised
  Dryopteris expansa (C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy - laiuv sõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tugevalt allapoole kaarduvad, lehterja kimbuna. Esimese järgu sulglehekesed puutuvad üksteisega kokku, kõige alumise paari kõige alumine sulgleheke pikk, moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest umbes poole. Sõkalsoomuseid vähe, hajusa tumepruuni keskosa ja heledama servaga. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

458 Õied kroonlehtedeta 459
458 Õied kroonlehtedega 466
459 Lehed lehviku moodi, sõrmjalt jagunenud
  Aphanes arvensis L. - harilik põldkortsleht
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed puuduvad, varrelehed 0,5-1,5 cm pikad sügavalt kolmehõlmalised lihtlehed. Õied kollakasrohelised, väga väikesed (õiekroon puudub), koondunud rohkeõielisse õisikusse. Viljad kuivad. Kõrgus 2-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Saaremaal umbrohuna põldudel. Väga harva. Õitseb maist septembrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

459 Lehed sulgjalt jagunenud 460
460 Lehed lihtsulgjad 461
460 Lehed 2-4-li sulgjad 463
461 Õied kobaratena
  Lepidium ruderale L. - haisev kress
  Iseloomulikud tunnused: Vars rikkalikult harunev. Lehed tumerohelised, sulgjagused. Õied väikesed, rohelised, kroonlehed puuduvad. Viljaraod sirged, kõdrake ovaalne, tipul pügaldunud, kitsa tiivaga. Kogu taim vastiku haisuga. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Raudteejaamades, sadamates, prahipaikades, asulates, teede ääres, tänavasillutise pragudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

461 Õied nuttidena 462
462 Lehekese ühel serval vähemalt 12 hammast, lehekesed elliptilised, 2,5-6 cm pikad. Õied tumepunased. Niiskete kohtade taimed
  Sanguisorba officinalis L. - ürt-punanupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, lehekesed piklikud, koos rootsuga 2,5-6 cm pikad. Õied tumepunased, kahesugulised, tipmistes nuttides. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes, metsa- ja sooservadel. Paiguti, peamiselt Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

462 Lehekese ühes servas vähem kui 12 hammast, lehekesed ümarad, 1-1,5 cm pikad. Õied rohekad. Kuivade kohtade taimed
  Sanguisorba minor Scop. - harilik mustnupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, lehekesed munajad kuni ümarad, koos rootsuga 1-1,5 cm pikad. Õied rohekad, enamasti ühesugulised, tipmistes kerajates, viljunult elliptilistes nuttides. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, tee- ja põlluservades, jäätmaadel. Haruldane. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

463 Lehekesed äraspidimunajad või ümarad. Õied 8-15 mm läbimõõdus. Tolmukaniit lapik, ülaosas sama lai kui tolmukapea
  Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

463 Lehekesed lantsetjad või lineaalsed. Õied 3-5 mm läbimõõdus. Tolmukaniit peenike 464
464 Lehekesed lineaalsed, 10-20 korda laiusest pikemad. Õisik lineaalne, 2-3 cm lai. Tupplehed roosad
  Thalictrum simplex L. - liht-ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, lehekesed 5-15 mm laiad. Tolmukad sinakad, rippuvad, terava tipuga. Õiekattelehed rohekaspunased, varisevad varakult. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

464 Lehekesed ovaalsed kuni lantsetjad, suuremad 2-4 korda laiusest pikemad. Õisik kännasjas, (3)5-20 cm lai. Tupplehed kollakad 465
465 Maa-aluste võsunditega. Lehed tuhmid. Alumiste lehtede lehekesed lantsetjad, kuni 4 mm laiad
  Thalictrum flavum L. - kollane ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed 20-35 mm laiad. Tolmukad kollased, püstised, tolmukapea tömp. Õiekattelehed kollased, varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, luhaniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

465 Võsundid puuduvad. Lehed läikivad. Alumiste lehtede lehekesed lantsetjad, alla 4 mm laiad
  Thalictrum lucidum L. - ahtalehine ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni kolmelisulgjad, lehekesed süstjad kuni lineaalsed, terveservalised, 1-10 mm laiad, pealt läikivad. Abilehed puuduvad. Tolmukad kollased, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, metsaservadel, võsastikes. Harva. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

466 Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes 467
466 Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed 499
467 Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) 468
467 Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad 479
468 Õied sinised
  Cichorium intybus L. - harilik sigur
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulghõlmised, pooleldi varreümbrised, karedalt lühikarvased. Õied sinised, õisikud 3-4(5) cm läbimõõdus, rühmadena varrel. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede servadel, jäätmaadel, elamute ümbruses, kasvatatakse aedades. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Juurikaid kasutatakse sigurikohvi tegemiseks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

468 Õied kollased 469
469 Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna) 470
469 Õitsvad varred lehistunud 473
470 Õisikud üksikult. Varred ei harune 471
470 Õisikud pole üksikult. Varred harunevad 472
471 Õitsvad varred karvased kuni peaaegu paljad, pole siledad ega õõnsad. Pappuse karvad sulgjad (vaadake keskmisi vilju!)
  Leontodon hispidus L. - kare seanupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, enamasti lõhestumata, hambulise servaga, karvased või paljad. Varred enamasti 1 või 2 õisikuga, karvased või paljad, harva väikeste kõrglehtedega. Õied kollased keelõied. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

471 Õitsvad varred paljad, siledad, õõnsad. Pappuse karvad ei harune (luup!)
  Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill
  Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline.
Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

472 Õisikupõhi karvane. Lehed veidi jagunenud, karvased
  Hypochaeris radicata L. - püsik-põrsashein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sulghõlmised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Varred paljad, väikeste naaskeljate kõrglehtedega. Õied kollased keelõied, õisikud kuni 3 cm läbimõõdus, 2-3- kaupa. Seemned lendkarvadega. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, nõlvadel, enamasti liivasel pinnasel. Lõuna-Eestis, paiguti. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

472 Õisikupõhi paljas. Lehed sügavalt suljagused, paljad
  Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

473 Viljad ilma pappuseta (tehke õisik lahti ja vaadake luubiga õisikupõhja)
  Lapsana communis L. - harilik linnukapsas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed rootsulised, kanneljad, varrelehed süstjad, lõhestumata, rootsutud. Õied kollased, õisikud 0,7-1,2 cm läbimõõdus, kännasjas liitõisikus. Seemned lendkarvadeta. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

473 Viljad pappuse karvadega 474
474 Õisikus ainult 5 õit. Viljad pika nokaga
  Mycelis muralis (L.) Dumort. - harilik jänesesalat
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, paljad, sageli punakad, vart ümbritsevate kõrvakestega. Õisikud enamasti viieõielised, helekollased, hõredas laiuvas liitõisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

474 Õisikus rohkem kui 5 õit. Vili nokata 475
475 Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed pole servas ogalised. Viljad silinderjad 476
475 Õisiku üldkatis laiusest pikem. Leheservad ogalised. Vili lame 477
476 Ülemised varrelehed pole lineaalsed, serv on lame. Viljad helepruunid, 13-20 roidega (luup!)
  Crepis biennis L. - kaheaastane koeratubakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, lehed sulghõlmised või –jagused, varrelehed veidi varreümbrised. Õied kollased, õisikud 2,5-3 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Seemned kollased, valgete lendkarvadega. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lubjalembene, metsa- ja teeservades, põllupeenardel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

476 Ülemised varrelehed kitsaslineaalsed, tagasikäändunud servaga. Vili tumepruun, 10 roidega
  Crepis tectorum L. - liiv-koeratubakas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed vastu maad surutud, sopilishambulised, aluse suunas ahenevad. Õied helekollased, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Seemned valgete lendkarvadega. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivikutel, liivastel põldudel, loodudel, teeservades, kuivadel nõlvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

477 Õisikuraod ja üldkatise lehed kollaste näärmekarvadega (luup!)
  Sonchus arvensis L. - põld-piimohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed südaja alusega, jäigad, pealt läikivad, ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, õisikud 3-6 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, põllu- ja teeäärtel, kraavikaldail, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

477 Õisikuraod ja üldkatise lehed ilma kollaste näärmekarvadeta 478
478 Lehed tuhmid, leheservad ogadeta või veidi ogalised, ümbritsevad vart kahe kõrvataolise terava hõlmaga. Vili ristkortsuline (luup!)
  Sonchus oleraceus L. - harilik piimohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused või –lõhised, väikeste teravate ogadega, suure kolmnurkse tipmise hõlmaga, alusel nooljad. Õied helekollased, õisikud 2-2,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tee- ja põlluservadel, prahipaikades, umbrohuna. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

478 Lehed veidi läikivad, suurte pehmelt torkavate hammastega, ümbritsevad vart suurte ümarate kõrvakestega. Vili sile
  Sonchus asper (L.) Hill - kare piimohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lõhestumata, paljad, suurte pehmelt torkavate hammastega, alusel suurte ümarate kõrvakestega, pealt läikivad, jäigad. Õid tumekollased, õisikute läbimõõt kuni 2,5 cm. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, mererannal, umbrohuna aedades ja põldudel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

479 Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad 480
479 Vähemalt osa õisi kollased või valged 483
480 Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks
  Achillea millefolium L. - harilik raudrohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

480 Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus 481
481 Õied sinised. Üheaastane
  Centaurea cyanus L. - rukkilill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, alumised sageli sulgjad, pehmekarvased või paljad. Õisikud siniste (harva punakate või valgete) õitega, pikavarrelised, 2,5-3,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluumbrohi, aedades ilutaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Kultuuris erivärviliste õitega sordid. Eesti rahvuslill.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

481 Õied roosad kuni lillad. Mitmeaastased 482
482 Üldkatise lehed terved
  Serratula tinctoria L. - värvi-paskhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, peensaagja servaga, alt pisut heledamad, sulglõhised kuni sulgjagused. Kõik õied putkjad, violetsed. Õisikud varte ja varreharude tippudes suhteliselt tihedate liitõisikutena. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, võsastikes. Harva. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

482 Üldkatise lehed tumedanarmalise äärisega
  Centaurea scabiosa L. - põldjumikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhestunud, 4-10 cm laiad ja koos rootsuga kuni 25 cm pikad, lehehõlmad pikliksüstjad. Juur tugev, peaaegu puitunud. Õied lillakaspunased. Õisikute läbimõõt 3,5-5,5 cm, hõredas liitõisikus. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

483 Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied) 484
483 Keelõied õisikus olemas 491
484 Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad
  Artemisia vulgaris L. - harilik puju
  Iseloomulikud tunnused: Lehed teravate väljalõigetega, alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised. Õisikud 2,5-3 mm laiad ja 3-4 mm pikad, rohekad. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Prahipaikadel, asulate ümbruses, mererannas, söötidel, umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

484 Lehed pole kahevärvilised 485
485 Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud
  Senecio vulgaris L. - harilik ristirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu paljad, sopilis-sulglõhised. Õied kollased, õisikud keelõiteta. Üldkatise sisemised lehed mustatipulised. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Aedades ja põldudel umbrohuna, teeservadel, prahipaikadel, mererannas. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

485 Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga 486
486 Varred ja lehed hallikarvased 487
486 Varred ja lehed pole hallikarvased 488
487 Õisiku üldkatis 2-3 cm läbimõõdus. Õisiku servas emasõied
  Artemisia absinthium L. - koirohi
  Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikad, karvased. Lehed tömpide väljalõigetega, alt viltjad, pealt karvased. Õisikud 2,5-4 mm laiad. Aromaatne taim. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, kuival liivasel või kivisel pinnasel. Sagedamini saartel ja rannikualadel. Õitseb augustis, septembris.
Märkused: Ravimtaim. Absindi komponent.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

487 Üldkatis 3-6 cm läbimõõdus. Kõik õied kahesoolised
  Artemisia maritima L. - meripuju
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lõhestunud, hõlmad kuni 1,5 mm laiad, tihedalt valgeviltjad. Aromaatne taim. Õied kollased, õisikud laiusest oluliselt pikemad, püstised, 2-3 mm läbimõõdus. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Savikal ja klibusel mererannal, peamiselt Lääne-Saaremaal. Harva. Õitseb augustis, septembris.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

488 Lehehõlmad üle 3 mm laiad, hambulised. Õisikud vihmavarjutaolises kännasjas liitõisikus
  Tanacetum vulgare L. - harilik soolikarohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lehehõlmad pikliksüstjad, sulgjagused, näärmetega. Õisikud ainult putkõitega, 7-12 mm läbimõõdus, kollased, tihedas kännasjas liitõisikus. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannavallidel, rähal, tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

488 Lehehõlmad alla 3 mm laiad. Õisikud pole kännasjas liitõisikus 489
489 Õisikud üle 8 mm laiad. Taim paljas
  Chamomilla suaveolens (Pursh) Rydb. - lõhnav kummel
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, hõlmad tihedalt, kitsad. Keelõisi pole, õisikus ainult kollased putkõied. Õisikud lühikestel raagudel. Taim lõhnav. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, jalgteedel, tallatud kohtades, mererannal. Sage. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

489 Õisikud alla 8 mm laiad. Taim karvane 490
490 Õisiku üldkatis paljas
  Artemisia campestris L. - põldpuju
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad lineaalsed, teravatipulised. Õisikud 2-3 mm läbimõõdus, raotud, külgmistes kobarjates liitõisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikuil, teede ääres, jäätmaadel, mererannal. Sage. Õitseb augustis, septembris.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

490 Õisiku üldkatis karvane
  Artemisia rupestris L. - kaljupuju
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhised, hõlmad süstjad, lineaalsed. Õisikud 4-7 mm läbimõõdus, kerajad, longus, kitsas liitõisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuival rähal. Eesti lääneosas, paiguti. Õitseb augustis, septembris.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

491 Kõik õied kollased 492
491 Vähemalt keelõied valged 495
492 Üldkatis poolkerajas, spiraalselt asetunud katiselehtedega
  Anthemis tinctoria L. - kollane karikakar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sügavalt kaheli-sulgjagused, pealt paljad või veidi karvased, alt tihedalt karvased. Keel- ja putkõied kuldkollased, õisikupõhi kumer. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põlluumbrohuna, teede ääres, prahipaikadel, jäätmaadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

492 Üldkatis silinderjas, katise lehed kahe reana (üks kõrgem, teine palju madalam) 493
493 Üldkatis 13 pika ja 1-9 lühikese lehekesega
  Senecio jacobaea L. - voolme-ristirohi
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed sulgjagused, paljad, õitseajaks alumised lehed kuivanud. Keelõied kuldkollased. Üldkatise välimisi lehekesi 1-3. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel ja hõrendikes. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

493 Üldkatis 21 pika ja 6-12 lühikese lehekesega 494
494 Taim kleepuv. Lühemad üldkatise lehed umbes ½ pikemate pikkusest
  Senecio viscosus L. - pihkane ristirohi
  Iseloomulikud tunnused: Taim näärmekarvane, kleepuv, iseloomuliku nõrga lõhnaga. Lehed sulghõlmised. Keelõied silmapaistmatud, lühikese väljapoole rulluva helekollase naastuga. Välimisi üldkatise lehekesi 6-8, musta tipuga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukas raudteedel, laoplatsidel, mererandadel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

494 Taim pole kleepuv. Väiksemad üldkatise lehed palju lühemad kui ½ pikemate pikkusest
  Senecio sylvaticus L. - mets-ristirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised, hõlmad lineaalsed, ebaühtlaselt hambulised. Taim hajusalt võrkvillane, hiljem paljas, tugevalt ebameeldiva lõhnaga. Keelõied kollased, 2-3 mm pikad, servad väljapoole rullunud. Välimisi üldkatise lehekesi 3-5, rohelise tipuga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel aladel, männikutes, raiesmikel, sihtidel, metsapõlendikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

495 Kõik õied valged
  Achillea millefolium L. - harilik raudrohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

495 Servmised õied valged, keskmised kollased 496
496 Õisikupõhi paljas 497
496 Õisikupõhi vilja aluseid ümbritsevate harjastega (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga!) 498
497 Taim tugeva aromaatse lõhnaga
  Chamomilla recutita (L.) Rauschert - teekummel
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised, hõlmad peenikesed. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kuhikjas, seest õõnes. Õisikud pikkadel raagudel. Taimed tugeva lõhnaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult tee- ja põlluservadel, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Ravimtaim. Sarnane kesalillele, mille õisikupõhi on lame ja pole õõnes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

497 Taim peaaegu lõhnatu
  Matricaria perforata Merat - harilik kesalill
  Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused liitlehed, lehehõlmad niitjad, teritunud tipuga. Keelõied valged, putkõied kollased, õisikupõhi kumer või lame, pole seest õõnes. Üldkatise lehed 3-5 mm pikad ja 0,2 mm laiuse helepruuni äärisega. Kõrgus 25-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põldudel umbrohuna, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist oktoobrini.
Märkused: Meenutab teekummelit, mille õisikud on aga keskelt õõnsad ja taimed lõhnavad tugevalt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

498 Varred õisiku all tugevalt jämenenud. Üheaastane
  Anthemis arvensis L. - valge karikakar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sügavalt kahelisulgjad, hõlmad süstjad, terveservalised või hõredalt hambulised. Õisikupõhi kuhikjas, seest säsikas. Keelõied valged, putkõied kollased. Üldkatise lehekesed piklikud. Õisikud 2-3 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivematel lubjarikastel põldudel umbrohuna, prahipaikadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

498 Varred pole õisiku all jämenenud. Mitmeaastane
  Matricaria maritima L. - rand-kesalill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lihakad, lehehõlmad niitjad, tömbid. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kumer, seest säsikas. Üldkatise lehekesed 5-6 mm pikad, kuni 0,5 mm laiuse pruuni äärisega. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannal, paiguti. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

499 Õied bilateraalsümmeetrilised 500
499 Õied radiaalsümmeetrilised 537
500 Lehed sõrmjalt jagunenud 501
500 Lehed sulgjalt jagunenud 503
501 Õis pika kannusega
  Consolida regalis Gray - põld-varesjalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused või kolmetised, hõlmad niitjad. Õied sinakaslillad, ühe pika kannusega. Seemned pruunid, paljad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

501 Õis kannuseta 502
502 Õietupp olemas. Vili on kaun
  Lupinus polyphyllus Lindl. - hulgalehine lupiin
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, pikarootsulised, lehekesi 7-15. Õied pikkades tipmistes rohkeõielistes õisikutes, sinised, valged või punased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, paiguti metsistunud ja naturaliseerunud, eriti Lõuna-Eesti okasmetsades. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Invasiivne liik, Eestis musta raamatu kandidaat.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

502 Õietupp puudub. Vili pole kaun (kupar)
  Aconitum napellus L. - sinine käoking
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Õied lillakassinised, viietised, ülemine kroonleht kiiverjalt kumer. Vars paljas. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistub sageli. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Väga mürgine.
503 Kroonlehed kokku kasvanud 504
503 Kroonlehed vabad 505
504 Õie roosad
  Pedicularis palustris L. - soo-kuuskjalg
  Iseloomulikud tunnused: Taim punakas, harunenud varrega, vars ühtlaselt lehistunud. Lehed peensulgjate hõlmadega. Õied roosad, kuni 2 cm pikad, lehistunud õisikutes ja üksikult lehtede kaenlais. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel ja soodes. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

504 Õied helekollased (ainult õie neel tavaliselt lillakasroosa)
  Pedicularis sceptrum-carolinum L. - kuninga-kuuskjalg
  Iseloomulikud tunnused: Taim roheline, harunemata varrega. Lehed sulglõhised, laiovaalsete hõlmadega. Õied kollased, suured, üle 3 cm pikad, hõredas tipmises õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

505 Õis kannuse või kotja sopistusega alusel 506
505 Õis kannuseta 508
506 Õied lühemad kui 1 cm. Üheaastane kultuurmaade taim
  Fumaria officinalis L. - harilik punand
  Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, hallikasrohelised. Õied kannusega, violetjasroosad. Kroon 0,7-0,9 cm pikk, huul tumedama laiguga. Õied kitsas, õisikuraost veidi pikemas kobaras. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

506 Õied üle 1 cm pikad. Mitmeaastased metsataimed 507
507 Kandelehed alumiste õie alusel sügavalt lõhestunud
  Corydalis solida (L.) Clairv. - harilik lõokannus
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, hallikasrohelised. Vars alusel muguljalt paksenenud. Õied kannusega, kannus moodustab õie pikkusest üle poole. Kandelehed õite alusel sügavalt lõhestunud. Õied roosakasvioletsed, kroon 1,5-2 cm pikk. Kobaras 10-20 õit. Viljaraod viljade pikkused. Kõrgus 7-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

507 Kandelehed terved või veidi hammastunud
  Corydalis intermedia (L.) Mérat - vahelmine käokannus
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, hallikasrohelised. Vars alusel muguljalt paksenenud. Õied kannusega, kannus moodustab õie pikkusest üle poole. Õied lillakasroosad, kobaras kuni 8 õit. Kroon kuni 1,5 cm pikk. Kandelehed õite alusel munajad, jagunemata. Viljaraod viljast 3 korda lühemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes. Haruldane. Õitseb aprillis, mais.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

508 Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega 509
508 Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) 519
509 Õied kollased 510
509 Õied pole kollased 513
510 Lehekesi rohkem kui 17
  Oxytropis pilosa (L.) DC - karvane lipphernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 7-14 paari, piklikud või süstjad, viltkarvased. Abilehed vabad, pole leherootsuga kokku kasvanud. Õied helekollased, piklikus või munajas kobaras, kinnituvad lehistunud vartele. Kaunad karvased. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, söötidel. Harva, peamiselt Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

510 Lehekesi vähem kui 17 511
511 Tipmine leheke külgmistest oluliselt suurem. Õietupp tugevalt puhetunud
  Anthyllis vulneraria L. - harilik koldrohi
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised või tõusvad, liduskarvased, paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke teistest suurem. Õied kollased, harvem punakad, nutitaolised õisikud tipmised või lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, nõlvadel, teede ääres, metsaservades. Lubjalembene. Õitseb juunis, juulis. Paiguti.
Märkused: Koldrohtusid on Eestis eristatud 8 liiki, mis on omavahel suhteliselt raskesti eristatavad, neid võib käsitleda ka ühe kollektiivliigina.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

511 Kõik lehed ühesuurused. Õietupp pole puhetunud 512
512 Lehekesi rohkem kui 9. Õied helekollased
  Astragalus glycyphyllos L. - magus hundihammas
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 4-6 paari, pealt paljad, alt hõredalt karvased, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied rohekaskollased. Kaunad pisut kõverdunud, paljad, 3-4 cm pikad. Pikkus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

512 Lehekesi 5. Õied erekollased
  Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

513 Õied liitsarikas. Vili seemnis 514
513 Õied pole liitsarikas. Vili on kaun 516
514 Vili kaetud haakjate ogakestega. Üheaastane
  Torilis japonica (Houtt.) DC. - jaapani harjasputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, karekarvased, hallikasrohelised. Vars harunev, karekarvane. Õied valged või roosad. Liitsarika kiired karvased. Katis koosneb 5 lehekesest, osakatise lehekesed püstised, karvased, rohkearvulised. Viljad haakjate ogadega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades võsastikes, teeservadel, põllupeenardel, prahipaikades. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

514 Vili haakjate ogakesteta. Mitmeaastased 515
515 Kroonlehed madalalt 2-hõlmased, kapuutsi moodi. Vili seljal sile
  Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

515 Kroonlehed sügavalt 2-hõlmased, pole kapuutsi moodi. Vili seljal roideline
  Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis koosneb 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

516 Kaun seemnete vahelt sissesoondunud. Varred jäigad, 70-150 cm kõrged, paljad
  Galega orientalis Lam. - ida-kitsehernes
  Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised, paljad. Lehekesi palju. Õied sinakaslillad. Õisik pikk kobar, õisi 30-60. Kaunad pikalt teritunud otstega, paljad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvab puhmastena. Põllukultuur, metsistub kergesti. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Invasiivne liik

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

516 Kaun pole sissesoondunud. Varred 10-80 cm kõrged, saledad, karvased 517
517 Õied sinakaslillad. Kaun pole hambuline
  Astragalus danicus Retz. - aas-hundihammas
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 6-12 paari, piklikud või piklikmunajad, lühikarvased. Õied sinised või lillakassinised, nutitaolistes kobarates. Õisikuraod lehtedest pikemad. Kaunad 7-8 mm pikad, ümarad, karvased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel, liivastel aladel. Paiguti, sagedam Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

517 Õied roosad kuni punased. Kaun hambakestega 518
518 Tupe hambad 2-3 korda tupe putkest pikemad. Õied helepunased. Õisik tihe
  Onobrychis viciifolia Scop. - harilik esparsett
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 6-14 paari, elliptilised. Õied helepunased, tiheda kobarana. Kroon 10-12 mm pikk. Tupe hambad 2-3 korda tupe putkest pikemad. Kaun 5-8 mm pikk, serval 6-8 hambaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatud heintaimena, metsistub, ka tulnukana. Kuivadel nõlvadel, niitudel. Haruldane.
518 Tupe hambad putke pikkused või veidi pikemad. Õied roosakaspunased. Õisik hõre
  Onobrychis arenaria (Kit.) DC. - liiv-esparsett
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 5-12 paari, pikliklineaalsed. Õied roosakaspunased, harva valkjad, hõredas kobaras. Kroon 8-10 mm pikk, tupe hambad putke pikkused või veidi pikemad. Kaun 4-6 mm pikk, serval 4-6 hambaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, peamiselt Ida-Eestis. Haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

519 Lehed maksimaalselt 6 lehekesega 520
519 Lehekesi rohkem kui 6 527
520 Õied kollased
  Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

520 Õied pole kollased 521
521 Lehed lõpevad teravikuga
  Lathyrus vernus (L.) Bernh. - kevadine seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, köitraagudeta, varred tiivutud. Lehekesed suured, piklikmunajad, 4-8 cm pikad ja 1-4 cm laiad, pikalt teritunud tipuga. Õied algul punakaslillad, hiljem sinakad, 3-5-kaupa kobaras. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

521 Lehed lõpevad köitraoga (enamus) 522
522 Varred tiivulised 523
522 Varred pole tiivulised 524
523 Ülemised lehed ainult 2 lehekesega
  Lathyrus sylvestris L. - mets-seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Vars kahe laia tiivaga, lehed köitraagudega. Lehekesi üks paar, piklikud. Abilehed süstjad. Õied roosad, kobaras. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

523 Ülemised lehed 2-6 lehekesega
  Lathyrus pisiformis L. - hernelehine seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Varred laiade tiibadega. Köitraod olemas. Lehekesed ovaalsed, tömbi tipuga. Abilehed lehekeste suurused. Õied punakad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loometsades, sarapikes, nõlvadel. Põhja- ja Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

524 Õied kuni 9 mm pikad 525
524 Õied alla 9 mm pikad 526
525 Õied pikaraolises õisikus
  Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

525 Õisik raotu, lehekaenlas
  Vicia lathyroides L. - väikeseõiene hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed äraspidimunajad. Alumised lehed 1 või 2(4), ülemised 2 või 3(4) lehekeste paariga. Köitraod lihtsad. Õied kuni 10 mm pikad, punakaslillad. Kaunad püstised, seemned näsalised. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel. Saaremaal, Ruhnul. Väga haruldane.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

526 Lehed lineaalsed kuni kitsas-lantsetjad, paralleelsete roodudega
  Lathyrus palustris L. - soo-seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Varred kitsatiivulised. Köitraod olemas, lehekesed kitsad, piklikud, terava tipuga. Abilehed lehtedest väiksemad. Õied sinakaslillad. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

526 Lehed lai-elliptilised, sulgroodsed
  Lathyrus japonicus Willd. subsp. maritimus (L.) P.W.Ball - rand-seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad, tiivutud. Taimed köitraagudega, lehekesi 3-5 paari, elliptilised. Abilehed munajad. Õied roosad, 4-7-kaupa. Pikkus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

527 Lehed tipus lühikese teravikuga
  Lathyrus niger (L.) Bernh. - must seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudeta, varred tiivutud. Lehekesed 5-12 mm laiad, ümardunud tipuga, kuivanult mustad. Õied lillakad, 3-10-kaupa kobaras. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel Saare- ja Muhumaal. Paiguti. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

527 Lehed (vähemalt osa) tipus köitraoga 528
528 Õied raotud, lehekaenaldes 529
528 Õied pikaraolises õisikus 531
529 Õietupe suu viltune või tupe hambad ebavõrdse pikkusega, alumine hammas palju pikem kui ülemised
  Vicia sepium L. - aed-hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed piklikmunajad, tipul ümarad või pisut sämpunud, kõige laiem koht alusel. Õied helelillad, 3-5-kaupa lehekaenaldes. Kaunad valminult mustad, läikivad, rippuvad. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, põlluservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

529 Tupe suu pole viltune, tupe hambad ühepikkused 530
530 Tupp 5-8 mm pikk. Seemned näsalised
  Vicia lathyroides L. - väikeseõiene hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed äraspidimunajad. Alumised lehed 1 või 2(4), ülemised 2 või 3(4) lehekeste paariga. Köitraod lihtsad. Õied kuni 10 mm pikad, punakaslillad. Kaunad püstised, seemned näsalised. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel. Saaremaal, Ruhnul. Väga haruldane.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

530 Tupp 10-30 mm pikk. Seemned siledad
  Vicia angustifolia L. - ahtalehine hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed kitsad, lineaalsed, köitraod harunenud. Õied lillakaspunased, 15-16 mm pikad. Õisikuraod lühikesed, õied lehekaenaldes, üksikult või kahekaupa. Kaunad valminult mustad, varrest eemale hoiduvad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, teeservadel, põllupeenardel. Hajusalt. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

531 Tupe hambad ühepikkused, kõik putkeosa pikkused või pikemad. Kaun karvane
  Vicia hirsuta (L.) Gray - karvane hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsa või harunenud köitraoga, 4-8 paari lineaalsete lehekestega. Lehekesed 2-4 mm laiad. Õied valkjad, sinaka varjundiga, 3-5 mm pikad. Kaunad rombjad, karvased, 6-10 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastes männikutes, raiesmikel, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

531 Tupe hambad ebavõrdsed, vähemalt ülemised putkeosast lühemad. Kaun paljas 532
532 Õis valge, lillade roodudega, 12-20 mm pikk. Abilehed hambulised
  Vicia sylvatica L. - mets-hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Taim õrn, paljas, vars harunev. Lehed pehmed, lehekesi 6-10 paari, ovaalsed, asetsevad vahelduvalt. Õied valged, lillade roodudega. Õisik lehtedest pikem. Pikkus kuni 200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, sihtidel, põõsastikes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

532 Õis roosa kuni sinine. Abilehed terved 533
533 Õied 4-9 mm pikad. Õisikus kuni 8 õit
  Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

533 Õied üle 9 mm pikad. Õisikus tavaliselt üle 8 õie 534
534 Õietupp alusel tugeva kühmuga. Purje (ülemine kroonleht) ülaosa poole alaosa pikkune
  Vicia villosa Roth - põld-hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehed pikkade pehmete karvadega, lehekesi 5-8 paari, lineaalsed või süstjad. Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaduv umbrohi põldudel, teeservades. Harva. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

534 Õietupp kühmuta või väikese kühmuga. Purje (ülemine kroonleht) ülaosa alaosaga ühepikkune või pikem 535
535 Kaun 6-8 mm lai, 1-3 seemnega. Õietupe alumised hambad putkeosast oluliselt lühemad
  Vicia cassubica L. - püstine hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, köitraod nõrgalt arenenud. Lehekesi 8-12 paari, elliptilised, liibuvate karvadega, asetsevad tihedalt. Õied lillad, 10 mm pikad, 8-15-kaupa kobaras. Õisikuraod lehtedest pisut lühemad. Kaunad peaaegu rombjad, tavaliselt 2 seemnega. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti kuivades männikutes, raiesmikel, nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

535 Kaun 4-6 mm lai, 4-8 seemnega. Õietupe alumised hambad enam-vähem putkeosa pikkused 536
536 Kroon 8-12 (13) mm. Purje ülemine osa sama pikk kui alumine osa
  Vicia cracca L. - harilik hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

536 Kroon (10)12-18 mm. Purje ülemine osa pikem kui alumine
  Vicia tenuifolia Roth - peenelehine hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikeste lidus karvadega, lehekesed lineaalsüstjad. Õisikud lehtedest kaks korda pikemad, hõredad, õisi kobaras 10-25. Kroon punakaslilla, heledamate tiibadega. Puri 12-15 mm pikk. Kaun pikalt ahenev. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa raiesmikel, metsaservades. Väga haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

537 Õied ja viljad liitsarikates 538
537 Õied ja viljad pole liitsarikates 573
538 Lehed pole liitlehed (ei koosne üksikutest lehekestest)
  Sanicula europaea L. - euroopa metsputk
  Iseloomulikud tunnused: Sõrmjalt lõhestunud lihtlehed (3-7-hõlmalised). Õied nutitaolises õisikus. Kroonlehed valkjad või punakad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt leht- ja salumetsades. Paiguti, rohkem lääneosas. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

538 Liitlehed 539
539 Lehed lihtsulgjad 540
539 Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised 547
540 Õied erekollased
  Pastinaca sativa L. - harilik moorputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, lihtsulgjad, karedakarvased, munajate sulglehekestega. Lehekeste serv ebakorrapäraselt hambuline, vahel mõne hõlmaga. Sulglehekesed 3-5 cm pikad, rootsutud. Õied kollased. Liitsarikas 8-20 kiirega. Vars vaoline, alaosas karvane. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

540 Õied valged kuni hele rohekasvalged 541
541 Viljad lamedad, servadel tiibadega. Tipmine leheke tavaliselt üle 10 cm lai 542
541 Vili pole lame ega tiibadega. Tipmine leheke alla 10 cm lai 544
542 Õied rohekaskollasd, kõik ühesuurused. Leherootsud renjad. Viljad paljad, alla 6 mm laiad
  Heracleum sibiricum L. - siberi karuputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, karekarvased. Alumine sulglehekeste paar rootsuline, leherootsud renjad. Õied rohekaskollased, kroonlehed ühesuurused. Liitsarikas 10-20 karvase kiirega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Puisniitudel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

542 Õied valged, servmised õied oluliselt suuremad. Leherootsud ümarad. Vili karvane, üle 6 mm lai 543
543 Õisiku servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vaheline sälk 45 kraadi. Vars paljas kuni hõredalt karvane
  Heracleum mantegazzianum Sommier & Levier - hiid-karuputk
  Iseloomulikud tunnused: Kahelisulgjad lehed pikalt teritunud hõlmadega. Vars paljas või hõredalt karvane. Õied valged, sarika välimiste õite servmised kroonlehed tunduvalt suuremad kui seesmised. Sarika servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vaheline sälk teravnurkne. Liitsarikas üle 50 kiire. Kõrgus 1,5-4 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Tulnukana, kultuuris ja naturaliseerunud. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Invasiivne, tehakse tõrjet.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

543 Õisiku servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vahel sälk 90 kraadi
  Heracleum sosnowskyi Manden - Sosnovski karuputk
  Iseloomulikud tunnused: Kahelisulgjad lehed, hõlmad pole teritunud, vahel tömbid. Vars karedakarvane. Õied valged, sarika välimiste õite servmised kroonlehed tunduvalt suuremad kui seesmised. Sarika servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vaheline sälk peaaegu täisnurkne. Liitsarikas üle 50 kiire. Kõrgus 1,5-4 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Tulnukana, kultuuris ja naturaliseerunud. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Invasiivne, tehakse tõrjet.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

544 Katise lehekesed liitsarika alusel sügavalt lõhestunud
  Berula erecta (Huds.) Coville - oja-haneputk
  Sulglehekesed piklikmunajad, hõredalt saagja servaga. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiiri 10-20, ebavõrdse pikkusega. Katis ja osakatis paljulehelised. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede, kraavide kaldavees, eriti allikavees. Paiguti, tavalisem Saaremaal ja Järvamaal. Õitseb juulist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

544 Katise lehekesed liitsarika alusel terved või katis puudub 545
545 Sarika alusel 2-6 katise lehekest
  Sium latifolium L. - harilik jõgiputk
  Iseloomulikud tunnused: Veest väljaulatuvate lehtede sulglehekesed pikliksüstjad, tihedalt saagja servaga. Veesisesed lehed lõhestunud, niitjate sulglehekestega. Vars tugev, kandiline. Õied valged. Liitsarikad kuni 20 kiirega, tipmised. Katis ja osakatis olemas. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogude kaldavees, ka madalsoodes ja luhtadel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

545 Sarika alusel katis puudub 546
546 Vars teravate kantidega, õõnes. Vilja roided silmapaistvad, valkjad
  Pimpinella major (L.) Huds. - suur näär
  Iseloomulikud tunnused: Vars sügavalt vaoline, paljas. Alumiste lehtede alumised sulglehekesed rootsulised, teravatipulised, paljad, munajad, sügavalt sakilise servaga, läikivad. Katis ja osakatis puuduvad. Õied valged. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastikes, peamiselt Eesti mandriosas. Hajusalt, kohati küllalt sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

546 Vars ruljas, peenevaoline, pole õõnes. Vilja roided vähemärgatavad
  Pimpinella saxifraga L. - harilik näär
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenevaoline, alumises osas lühikarvane. Varre alusel lehekodarik. Alumiste lehtede sulglehekesed rootsuta, tömbitipulised, peaaegu ümarad, sakilise servaga, pealt tuhmid. Õied valged. Katis ja osakatis enamasti puuduvad või koosnevad 1-2 lehekesest. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservadel, loodudel. Sage. Õitseb juunist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

547 Õied roosad 548
547 Õied valged 551
548 Sulglehekesed alla 8 mm laiad
  Carum carvi L. - harilik köömen
  Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini.
Märkused: Maitse- ja ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

548 Sulglehekesed üle 8 mm laiad 549
549 Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline
  Angelica sylvestris L. - harilik heinputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

549 Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta 550
550 Lehed kaheli kolmetised. Vili ovaalne
  Aegopodium podagraria L. - harilik naat
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

550 Lehed 2-4-li sulgjad. Vili silinderjas
  Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

551 Vili kaetud ogade või jäikade ripsmetega 552
551 Viljad ogadeta ja ripsmeteta 553
552 Katise lehekesed kolmeks lõhestunud
  Daucus carota L. - metsporgand
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni neljalisulgjad, kollakasrohelised, sulglehekesed kitsad, karedakarvased. Õied valged. Katise lehekesed sulglõhised, karvased, suured. Liitsarikas õitsemise ajal pealt lame, äraõitsenult hoiavad sarikakiired kokku. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, tee- ja põlluservadel. Paiguti, sagedam lubjarikastel muldadel. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

552 Katis puudub või katise lehekesed terved
  Torilis japonica (Houtt.) DC. - jaapani harjasputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, karekarvased, hallikasrohelised. Vars harunev, karekarvane. Õied valged või roosad. Liitsarika kiired karvased. Katis koosneb 5 lehekesest, osakatise lehekesed püstised, karvased, rohkearvulised. Viljad haakjate ogadega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades võsastikes, teeservadel, põllupeenardel, prahipaikades. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

553 Vili lame, servad tiivulised 554
553 Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal 558
554 Sulglehekesed lineaalsed kuni lantsetjad, 1-8 mm laiad 555
554 Sulglehekesed üle 1 cm laiad 556
555 Sulglehekesed 2-3 x 5-8 mm. Varre alusel surnud lehejäänuste kiud
  Peucedanum oreoselinum (L.) Moench - mägi-piimputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba põlvjalt allapoole käändunud. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, sulglehekesed laimunajad, hõlmised või lõhised, teritunud tipuga. Õied valged. Liitsarikas 11-25 kiirega. Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest. Vars ruljas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates liivastes männikutes, liivikuil, teeservadel. Haruldane, üksikud leiukohad peamiselt Tartu ümbruses. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

555 Sulglehekesed 0,5-1,2 x 5-15 mm. Varre alus kiududeta
  Peucedanum palustre (L.) Moench - soo-piimputk
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, sulglehekesed lõhestunud lineaalseteks, valkja ogaja tipuga hõlmadeks. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest. Vars kandiline. Kõrgus 50-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, soistes metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

556 Tupe hambad lai-ovaalsed, valkjad, hästiarenenud
  Angelica palustris (Bess.) Hoffm. - emaputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline. Lehelaba põlvjalt alla käändunud. Sulglehekesed südajasmunajad, kõverdunud. Õied valged. Sarikakiiri 8-30, tiivuliselt kandilised. Katis puudub, osakatis paljuleheline. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannas, jõgede ja kraavide kallastel. Paiguti rannikul ja Emajõe kallastel. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

556 Tupe hambad puuduvad või vähemärgatavad 557
557 Sulglehekesed pole laskuvad, tipmine leheke pole hõlmine. Vili kilejate tiibadega
  Angelica sylvestris L. - harilik heinputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades.
557 Sulglehekesed sageli rootsule laskuvad, tipmine leheke enamasti 3-hõlmaline. Vili kilejate tiibadega
  Angelica archangelica L. - kikkaputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, alumised 80 cm pikad, suure põisja tupega, kaheli- või kolmelisulgjad. Vars jäme, ruljas, sageli punakas. Alumised leherootsud ruljad. Kroonlehed rohekad. Liitsarikad suured (15 cm läbimõõdus), kerajad, 20-40 pehmekarvase kiirega. Katis puudub, osakatis paljudest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 80-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannikul ja jõgede kallastel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

558 Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad 559
558 Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad 562
559 Liitsarikas üle 20 sarikakiirega 560
559 Liitsarikas alla 20 sarikakiirega 561
560 Katis liitsarika alusel koosneb 8 või enamast lineaalsest lehekesest
  Libanotis montana Crantz - vahelmine põdrajuur
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, ülemised lihtsulgjad, paljad või hõredalt karvased. Alumised teise järgu sulglehekeste paarid asuvad lehe peateljel ristina. Vars teravakandiline, karvane. Õied valged, vahel roosakad. Liitsarikas 25-50 kiirega. Katis ja osakatis olemas. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel, nõlvadel. Paiguti, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

560 Katis liitsarika alusel puudub või koosneb vähem kui 8 lehekesest
  Cnidium dubium (Schkuhr) Thell. - niit-kõrveköömen
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-8 cm laiad, kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, ülemised pika ja kitsa punaka tupega. Viimase järgu sulglehekesed lineaalsed, pisut allarullunud servaga. Õied valged. Liitsarikas 20-35 kiirega, katis puudub või koosneb mõnest lehekesest, osakatis paljudest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes, kraavikallastel. Paiguti. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

561 Vilja tipus emakakaela jäänust pole või on see väga lühike. Parasniiskete kasvukohtade taim
  Carum carvi L. - harilik köömen
  Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini.
Märkused: Maitse- ja ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

561 Vilja tipus emakakaela jäänus vähemalt 1 mm pikk. Märgade kasvukohtade taim
  Oenanthe aquatica (L.) Poir. - harilik vesiputk
  Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline enamasti vees kasvav taim. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, õrnad, murtud välimusega, sulglehekesed lõhestunud. Veesiseste lehtede sulglehekesed 1-2 cm pikad, tipud niitjad. Katis puudub, osakatis koosneb 5-10 lineaalsest lehekesest. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- kuni mitmeaastane. Mudasel pinnasel, veekogude kalda lähedal vees. Paiguti. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

562 Liitsarikas 5-6 sarikakiirega
  Myrrhis odorata (L.) Scop. - mesiputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, pehmekarvased, kolmelisulgjad, hõõrumisel aniisi lõhnaga. Õied valged. Liitsarikas 8-10 karvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 5-7 ripsmelisest lehekesest. Viljad 2-2,5 cm pikad, valminult pruunikasmustad, läikivad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsistunult parkides endiste mõisate ümbruses, harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

562 Liitsarikas rohkem kui 6 sarikakiirega 563
563 Liitsarika alusel palju katiselehti 564
563 Liitsarika alusel katis puudub või koosneb 1-2 varakult varisevast lehekesest 566
564 Sulglehekesed südaja alusega, üle 3 cm laiad
  Laserpitium latifolium L. - laialehine kareputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed suured, 2-6 cm laiad, lõhestumata, täkilise servaga, pealt paljad. Vars ruljas, paljas, sinaka kirmega. Õied valged. Liitsarikas 15-40 kiirega. 15-30 cm läbimõõduga. Katis koosneb 8-10 lehekesest, osakatis vähestest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, leht- ja segametsades. Paiguti, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

564 Sulglehekesed pole südaja alusega ja on alla 3 cm laiad 565
565 Vars tihedalt punaselaiguline. Vili 2-4 mm pikk
  Conium maculatum L. - täpiline surmaputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars paljas, vahel sinaka kirmega, alusel punakate laikudega. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, üldkujult laikolmnurksed, hallikasrohelised. Õied valged. Liitsarikad 12-20 kareda kiirega. Osakatis koosneb 3-6 lehekesest, ühekülgne. Taim ebameeldiva hiirehaisuga. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Prahipaikadel, jäätmaadel, teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Surmavalt mürgine. Sarnane mets-harakputkega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

565 Vars pole punaselaiguline. Vili 7-8 mm pikk
  Pleurospermum austriacum (L.) Hoffm. - austria roidputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, paljad. Alumised lehed pikarootsulised, kolmelisulgjad, lühidalt teritunud sakiliseservaliste sulglehekestega. Liitsarikad 12-20 lühikarvase kiirega, kuni 20 cm läbimõõdus. Viljad paljad, kuni 1 cm pikad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Kõrgetel jõekallastel, salumetsades. Haruldane, ainult Kagu-Eestis. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

566 Vili ümar, tipul tupe jäänustega
  Cicuta virosa L. - harilik mürkputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,2-1 cm laiad ja 3-5 cm pikad, pikliksüstjad, teravalt saagja servaga. Lehed läikivad, paljad, kaheli- või kolmelisulgjad. Risoom pikilõikes kambriline. Õied valged. liitsarikas 10-20 kiirega. Katis puudub või koosneb 1 või 2 lehekesest, osakatis 8-12 lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, soodes, kraavides. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Surmavalt mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

566 Vili ovaalne kuni silindriline, tipul tupe jäänuseid pole 567
567 Liitsarikas üle 20 kiirega
  Selinum carvifolia (L.) L. - harilik aruputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, teravate kantidega. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, tupeta. Sulglehekesed süstjad, kuni 2 mm laiad, lühikese valkja ogatipuga. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis puudub või variseb varakult, osakatise lehekesed kileja äärisega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes. Tavaline, sagedam Lääne- ja Kesk-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

567 Liitsarikas alla 20 kiirega 568
568 Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad 569
568 Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad 570
569 Vars paljas. Juurmiste lehtede rootsud ja pealmine külg paljad. Alumiste varrelehtede lehekesed laiusest alla kahe korra pikemad
  Aegopodium podagraria L. - harilik naat
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

569 Vars karvane. Juurmiste lehtede rootsud ja pealmine külg karvased. Alumiste varrelehtede lehekesed 3 korda laiusest pikemad
  Chaerophyllum aromaticum L. - lõhnav varesputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed meenutavad naadi lehte, sulglehekesed piklikmunajad, 2-4 cm laiad, terved, kahelisaagja servaga, hõredalt pikakarvased. Vars sõlmekohtadest jämenenud. Liitsarikas 12-20 sileda kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 5-8 kilejast, ripsmelise servaga, allapoole käänatud lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, tee- ja põlluservades. Sagedam Ida- ja Lõuna-Eestis, puudub saartel. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

570 Vili ovaalne, umbes 2 korda nii pikk kui lai. Üheaastane
  Aethusa cynapium L. - koeraputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, pealt läikivad. Õied valged. Liitsarikas 12-18 erineva pikkusega kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 3 või 4 lehekesest. Taim meenutab peterselli. Kõrgus 10-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, aedades, parkides. Hajusalt. Õitseb juunist oktoobrini.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

570 Vili silinderjas, üle 2 korra nii pikk kui lai. Mitmeaastased 571
571 Kroonlehed nõrgalt 2-hõlmalised, kiiverjad. Vili seljapoolt sile
  Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

571 Kroonlehed sügavalt 2-hõlmalised, pole kiiverjad. Vili seljalt roideline 572
572 Taim pika risoomiga. Vars karvane. Katise lehed karvased
  Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

572 Taim lühikese, mugulja juurega. Vars vähemalt ülaosas paljas. Katise lehed paljad
  Chaerophyllum bulbosum L.- mugul-varesputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,5-1,5 cm laiad, omakorda sulgjalt lõhestunud, tömpide tipmetega, mõlemalt poolt karvased. Õied valged. Liitsarikas 6-12 kareda kiirega. Osakatis koosneb 6-8 tihedalt asetsevast lehekesest. Vars karvane, võib olla punaselaiguline. Kõrgus 80-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Tulnukana ja metsistunult vanades parkides ja aedades, veekogude kallastel, põõsastikes. Haruldane. Õitseb juunist augustini.
573 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 574
573 Kroonlehed vabad 575
574 Sulglehekesi vähem kui 7. Õied lillad. Vili lihakas
  Solanum dulcamara L. - harilik maavits
  Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

574 Sulgehekesi rohkem kui 7. Õied sinised. Vili kuiv
  Polemonium caeruleum L. - harilik sinilatv
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, sulglehekesi 15-20, teravatipulised. Õied sinised, kellukjad, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, ilutaimena aedades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

575 Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad 576
575 Õied kollased 612
576 Lehed sõrmjalt jagunenud 577
576 Lehed sulgjalt jagunenud 588
577 Õied valged
  Anemone sylvestris L. - metsülane
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2-6, taimed karvased. Varrelehed rootsulised. Õied valged, 3-6 cm läbimõõdus, õielehed väljast punakad, karvased. Viljad karvased. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel, metsaservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

577 Õied roosad kuni lillad 578
578 Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5
  Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

578 Lehed ka varrel. Kroonlehti 5 579
579 Õietupp puudub. Õied üksikult. Vili ilma nokata
  Pulsatilla patens (L.) Mill. - palu-karukell
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused kuni kolmetised, juurmised lehed ilmuvad pärast õitsemist. Õied püstised, kellukjad, hiljem tähtjalt laiuvad, sinakaslillad. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel nõlvadel, loometsades. Harva. Õitseb aprillis, mais.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

579 Õietupp olemas. Õied pole üksikult. Vili pika nokaga 580
580 Kroonlehed tipus sämpunud 581
580 Kroonlehed ümara tipuga 584
581 Kroonlehed üle 1,5 cm pikad
  Geranium sanguineum L. - verev kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

581 Kroonlehed alla 1,5 cm pikad 582
582 Lehed üldkujult viisnurksed. Mitmeaastane
  Geranium bohemicum L. - böömi kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Taime vars ja leherootsud kaetud ebameeldivalt lõhnavate näärmekarvadega, kleepuvad. Juurmised lehed 5-7-lõhised, 2-6 cm läbimõõdus. Kroonlehed kuni 1,5 cm pikad, sinakaslillad tumedate soontega, tupplehtedest pisut pikemad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-või kaheaastane. Segametsades, raiesmikel, põlendikel. Väga haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

582 Lehed üldkujult ümarad. Üheaastased 583
583 Varre karvad 1-2 mm pikad. Kroonlehed roosad, 4-6 mm pikad. Viljad paljad, ristsoonelised
  Geranium molle L. - pehme kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, ümarneerjad, laba läbimõõt alla 3 cm, sõrmlõhised, 7-9 hõlmaga. Kroonlehed roosakaspunased, pügaldunud tipuga, tupplehtedest pisut pikemad. Vili paljas, alumises osas pisut ristsooneline. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluäärtel, söötidel, teede ääres, prahipaikadel. Harva, peamiselt rannikul ja saartel. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

583 Varre karvad alla 1 mm pikad. Kroonlehed lillad, 2,5-4 mm pikad. Viljad karvased, siledad
  Geranium pusillum L. - madal kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sõrmhõlmised, 7-9 hõlmaga, üldkujult peaaegu ümmargused, alla 3 cm läbimõõdus. Õieraod tihedalt näärmekarvased. Kroonlehed lillad kuni roosad, pügaldunud tipuga, tupplehtede pikkused. Viljad liduskarvased, nokaots näärmekarvadega. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna jäätmaadel, söötidel, teeservades. Hajusalt, peamiselt saartel. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

584 Lehed liitlehed (koosnevad üksikutest lehekestest)
  Geranium robertianum L. - haisev kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

584 Lehed sügavalt hõlmised, kuid mitte liitlehed 585
585 Lehed läikivad. Üheaastane
  Geranium lucidum L. - läikiv kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed läikivad, sügisel sageli punakad, sõrmlõhised, üldkujult ümarad, 2-5 cm läbimõõdus. Õied 2-kaupa lehekaenaldes. Kroonlehed roosad, kuni 1 cm pikad, tupplehtedest pikemad, ümara tipuga. Viljade küljed kortsulised. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, rannavallidel, kadastikes. Haruldane, peamiselt Saare- ja Hiiumaal ja väikesaartel. Õitseb maist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

585 Lehed tuhmid. Mitmeaastased 586
586 Õied lillakassinised
  Geranium pratense L. - aas-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu aluseni 7-lõhised. Kroonlehed sinised, kuni 2,2 cm pikad. Tugeva püstise kasvuga, paljuvarreline, hallikasroheline taim. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ja kraavide kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

586 Õied roosad 587
587 Õieraagudel harali karvad
  Geranium sylvaticum L. - mets-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod rõhtsate karvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates segametsades, puisniitudel, põõsastikes, kaldavõsas. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Sarnane soo-kurerehale, mille õieraod on aga lidus karvadega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

587 Õieraagudel lidus karvad
  Geranium palustre L. - soo-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

588 Õied pole valged 589
588 Õied valged 601
589 Õied tumepunased või erepunased 590
589 Õied teist värvi 593
590 Kroonlehti 5. Õied alla 3 cm läbimõõdus. Vili pole kupar
  Potentilla palustris (L.) Scop. - soopihl
  Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, puituvad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed lihtsulgjad, lehekesi 2-3 paari, teravahambalise servaga. Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, veidi karvased. Õied suured, tumepunased, väheseõielises õisikus. Pikkus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, lodudes. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

590 Kroonlehti 4. Õied üle 3 cm läbimõõdus. Vili kupar 591
591 Kupar pikkade karvadega. Tolmukaniidid ülaosas laienenud
  Papaver argemone L. - liivmagun
  Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Vars ja lehed hõredate lidus harjaskarvadega. Lehed sügavalt sulgjagused. Õienupud karvased. Õied telliskivipunased. Kupar karvane, emakasuudme kiiri kupra tipul 4-6. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna põldudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

591 Kupar paljas. Tolmukaniidid pole ülaosas laienenud 592
592 Kupar ümar kuni äraspidimunajas, alla 2 korra laiusest pikem
  Papaver rhoeas L. - kukemagun
  Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sulgjagused. Vars harali karvadega. Õied helepunased (kultuursortidel ka punased, roosad, valged). Õienupud karvased. Kupar paljas, äraspidimunajas. Emakasuudme kiiri kupra tipul (6)8-12(14). Kõrgus 16-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Ilutaim, harva umbrohuna põldudel, raudteede ääres, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

592 Kupar piklik-elliptiline, üle 2 korra laiusest pikem
  Papaver dubium L. - põldmagun
  Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sulgjagused. Taimed kaetud pikkade valgete lidus karvadega. Õied helepunased või roosad, harva valged. Õienupud karvased. Kupar paljas, laiusest mitu korda pikem. Emakasuudme kiiri kupra tipul 6 või 7(9). Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna ja tulnukana, sagedamini Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

593 Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga
  Papaver somniferum L. - unimagun
  Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

593 Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti üle 2. Piimmahl puudub 594
594 Lehed 2-4-li sulgjad 595
594 Lehed lihtsulgjad 598
595 Kroon 5 konksja kannusega
  Aquilegia vulgaris L. - harilik kurekell
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed ümarad, täkilise servaga. Õied suured, longus, mitme kannusega, kollakad, valged, sinakad, roosad või punakad. Viljad 2 cm pikad paljuseemnelised kuivad kukkurviljad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes, aedades ilutaimena. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

595 Kroon kannusteta 596
596 Õietupp olemas
  Erodium cicutarium (L.) L'Hér. - harilik kurekael
  Iseloomulikud tunnused: Sulgjad liitlehed. Õied roosad, õieraod karvased, õied 3-8-kaupa sarikates. Vilja valmides keerduvad osaviljade ülemised osad vedrudena rulli. Kõrgus 6-40(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, teeservades, raudteede ääres, umbrohuna põldudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

596 Õietupp puudub 597
597 Kroonlehed alla 1 cm pikad, varisevad varakult
  Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

597 Kroonlehed üle 1 cm pikad, püsivad
  Pulsatilla pratensis (L.) Mill. - aas-karukell
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulgjagused, juurmised lehed ilmuvad õitseajal. Taimed pehmekarvased. Õied lillad, kellukjad, longus. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel nõlvadel, loodudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

598 Kroonlehti 5
  Geum rivale L. - ojamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline.
Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

598 Kroonlehti 4 599
599 Lehed lihakad. Liivaste randade taimed
  Cakile maritima Scop. - liiv-merisinep
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lineaalsete tömbitipuliste sulghõlmadega. Vars aluselt alates rikkalikult harunev. Õied roosad, lõhnavad, neljatised. Vili kahelüliline, ei avane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas, eriti adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

599 Lehed õhukesed, pole lihakad. Teistsuguste kasvukohtade taimed 600
600 Ülemiste lehtede kaenlas sigipungi pole. Kroonlehed alla 11 mm pikad
  Cardamine pratensis L. - aas-jürilill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjad, lehekesed peaaegu terve servaga, rootsuta või väga lühikese rootsuga. Õied neljatised, valged või pisut lillakad, umbes 1 cm pikkuste kroonlehtedega. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel, metsalagendikel, ojakallastel, soodes. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

600 Ülemiste lehtede kaenaldes pruunikaspunased sigipungad. Kroonlehed enamasti üle 11 mm pikad
  Cardamine bulbifera (L.) Crantz - hammasjuur
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, süstjad, alumised enamasti kahe paari sulglehekestega. Lehtede kaenlas mustjad sigipungad. Õied neljatised, helelillad või roosad, lühikeses kobaras. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, sarapikes, puisniitudel. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

601 Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga
  Papaver somniferum L. - unimagun
  Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

601 Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti rohkem kui 2. Piimmahl puudub 602
602 Kroonlehti 5 või rohkem 603
602 Kroonlehti 4 604
603 Alumised lehed vähemalt 8 paari suuremate lehekestega. Lehekesed kuni 2 cm pikad. Kroonlehed 5-9 mm
  Filipendula vulgaris Moench - angerpist
  Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed paljude sulglehekeste paaridega, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga. Õied kuuetised, kreemikasvalged, koondunud tipmisesse kohevasse õisikusse. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

603 Alumised lehed kuni 5 paari suuremate lehekestega. Lehekesed üle 2 cm pikad. Kroonlehed 2-5 mm
  Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks
  Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

604 Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas
  Actaea spicata L. - salu-siumari
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed terava tipuga, sakilised. Õied väikesed, valged, neljatised, koheva pikaraolise õisikuna. Viljad mustad lihakad marjad. Kõrgus kuni 70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

604 Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed) 605
605 Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem 606
605 Vili üle 3 korra laiusest pikem 609
606 Liitleht, lehekesed lineaalsed, alla 3 mm laiad
  Hornungia petraea (L.) Rchb. - kaljukress
  Iseloomulikud tunnused: Violetse varjundiga, alusel tugevalt harunev taim. Lehed peenelt sulgjagused. Õied valged, neljatised. Kroonlehed tupplehtede pikkused või veidi lühemad. Kõdrakesed ovaalsed, tihedas kobaras. Kõrgus 3,5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannavallidel, kaljudel, kuivadel nõlvadel, kuivas kivises okasmetsas. Paiguti, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

606 Hõlmised lihtlehed, hõlmad üle 3 mm laiad 607
607 Vili kolmnurkne, tipus 2 hõlmaline
  Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv
  Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed peaaegu terve servaga või juurmised lehed sopilis-hambulised kuni sulgjagused, liht- ja harunenud karvadega. Varrelehed vart ümbritsevate kõrvakestega. Õied valged, väikesed, neljatised. Kõdrake kolmnurkne, lame, sämpunud, poole pikema raoga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

607 Vili pole kolmnurkne ega 2-hõlmaline 608
608 Lehed rohelised. Vili pole kaheks osaks jagunenud
  Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas
  Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

608 Lehed sinakasrohelised. Vili jagunenud kaheks ebavõrdseks osaks
  Crambe maritima L. - merikapsas
  Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

609 Lehed hõlmised lihtlehed (mitte liitlehed) 610
609 Lehed liitlehed (koosnevad eraldi lehekestest) 611
610 Kroonlehed 6-8 mm pikad
  Cardaminopsis arenosa (L.) Hayek - harilik liivrohi
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sulglõhised kuni –jagused. Lehed hallikasrohelised, mitmeharuliste karvadega. Õied valged või violetse varjundiga, neljatised, silmapaistvad. Vili peenike kõder. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel liivastel ja kruusastel kasvukohtadel, ka kuival turbamullal. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

610 Kroonlehed 3-4 mm pikad
  Sisymbrium supinum L. - madal unilook
  Iseloomulikud tunnused: Varsi mitu, lamavad või tõusvad. Lehed sulglõhised või –jagused, hõredalt karekarvased. Õied valged, õied ja viljad kandelehtedega. Kõdrad varrest eemalehoiduvad, kõverdunud. Kõrgus 7-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niiskematel loodudel, kallastel, põlevkivikarjäärides, kamardumata kohtades. Lääne- ja Põhja-Eestis, paiguti. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

611 Kroonlehed alla 3 mm pikad, vaevu tupplehtedest pikemad. Üheaastane
  Cardamine hirsuta L. - kare jürilill
  Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik tihe, varred hõredalt lehistunud, harunevad alusel. Lehed sulgjad. Õied väikesed, valged, tolmukaid 4. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti läänesaarte klibustel rannavallidel, paekalda pankadel teeservades, klibuseljandikel okasmetsades, Soome lahe saartel haruldane. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

611 Kroonlehed üle 4 mm pikad, tupplehtedest selgelt pikemad
  Cardamine amara L. - mõru jürilill
  Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik puudub. Varrelehed sulgjad, tipmine leheke külgmistest tunduvalt suurem. Lehekesed ebakorrapäraselt hammastunud kuni terve servaga. Õied silmapaistvad, valged või kahvatuvioletsed, tolmukapead violetsed. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Allikate ääres, allikasoodes, ojakaldail, kraavides, lodumetsades ja lodudes. Hajusalt. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

612 Oranži piimmahlaga taim (murdke vars pooleks!)
  Chelidonium majus L. - harilik vereurmarohi
  Iseloomulikud tunnused: Piimmahl kollane. Lehed sulgjagused, pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Õied kollased, neljatised, õisikus. Vili 2-5 cm pikk, avaneb kahe poolmena. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsasihtidel, parkides, elamute ümbruses, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

612 Oranž piimmahl puudub 613
613 Kroonlehti 4 614
613 Kroonlehti 5 või rohkem 625
614 Lehed sõrmjad
  Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

614 Lehed sulgjalt jagunenud 615
615 Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem 616
615 Vili üle 3 korra laiusest pikem 617
616 Vili sile. Mitmeaastane
  Rorippa amphibia (L.) Besser - vesikerss
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, alumised hõlmised kuni kamjalt jagused. Õied erekollased, väheldased, kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Kõdrakesed munajad või ovaalsed, viljast palju pikematel raagudel. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudastel kallastel seisvas või aeglaselt voolavas vees, tiikides, sooniitudel. Paiguti, Ida-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

616 Vili ebakorrapäraselt krobeline. Üheaastane
  Bunias orientalis L. - harilik tõlkjas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, tipmine hõlm pikk, aegamööda aheneva tipuga. Varrel mustad näärmeköbrukesed. Õied kollased. Vili ümarmunajas, jääb suletuks. Kõrgus 50-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohuna põldudel, jäätmaadel, teede ääres. Tavaline, Põhja-Eestis sagedam.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

617 Leht ümbritseb alusega varte 618
617 Leht ei ümbritse vart 620
618 Alumised lehed üle 20 cm pikad. Vilja ristlõige ümar. Vilja nokk moodustab üle 10% ülejäänud vilja pikkusest
  Brassica rapa L. subsp. oleifera (DC.) Metzg. - põld-kapsasrohi
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed sügavalt südaja alusega, vart ümbritsevad, sinaka kirmega, terveservalised. Alumised lehed lõhestunud. Õied kollased, silmapaistvad. Kõdrad püstiselt kaldu. Kõrgus 20-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, sagedam Lõuna-Eestis. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

 
618 Alumised lehed alla 20 cm pikad. Vili ristlõikel nelinurkne. Vilja nokk moodustab alla 10% ülejäänud vilja pikkusest 619
619 Emakakael viljal 2-3 mm. Pungad paljad. Viljad varrest eemalehoiduvad, noorelt kaarjad
  Barbarea vulgaris R. Br. subsp. arcuata (Opiz) Hayek - kaarkollakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, mõne paari külghõlmadega, kõige ülemised lehed ebakorrapäraselt hõlmised. Õied kollased, kuni 9 mm pikad. Kõdrad eemalehoiduvad, noorelt kaarjad. Viljaraod peaaegu rõhtsad, kuni 1 cm pikad. Taim kahar. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohi põldudel, niiskematel rohumaadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

619 Emakakael viljal 0,5-1,5 mm. Pungad karvased. Viljad hoiduvad vastu vart, sirged
  Barbarea stricta Andrz. - püstkollakas
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed rombjasmunajad, ebakorrapäraselt lainja servaga, alusel kõrvakestega. Alumised lehed kanneljad, ühe või kahe paari külghõlmadega. Kõdrad koos raagudega hoiduvad vastu vart, sirged, viljaraod alla 5 mm pikad. Õied väikesed, helekollased. Taim sageli kollakasroheline. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, kraavides, teeäärtel, umbrohuna niisketel põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

620 Vili seemnete vahekohtades tugevalt sisse soondunud
  Raphanus raphanistrum L. - põldrõigas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, keskmised varrelehed rootsuks ahenevad. Õied kollased, keskmise suurusega, tupplehed püstised. Viljad hoiduvad püstiselt, seemnete vahekohad on sisse soondunud, mistõttu vili meenutab helmekeed, murdub üheseemnelisteks osadeks. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, Lõuna-Eestis sagedam. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

620 Vili pole seemnete vahekohtades sisse soondunud 621
621 Alumised lehed tugevalt lõhestunud, varrelehed terved või veidi lõhestunud
  Sinapis arvensis L. - põldsinep
  Iseloomulikud tunnused: Vähemalt ülemised lehed terved, vahel ka kõik terved. Õied erekollased, tupplehed hoiduvad rõhtsalt. Kõdrad paljad või hõredalt karvased, vilja nokk koonusjas, kergelt murduv. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, eriti sage Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

621 Kõik lehed lõhestunud 622
622 Lehed 2-3-li sulgjagused
  Descurainia sophia (L.) Webb ex Prantl - rihu-peenlook
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad kitsad, kaheharuliste karvadega. Õied kahvatukollased, väga väikesed, tihedas õisikus. Vili peenike kõder. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Teede ääres, prahipaikadel, asulates, raudteedel, aedades, põldudel, adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

622 Lehed lihtsulgjad 623
623 Vili üle 10 korra laiusest pikem, külgedel 1-3 soonega
  Sisymbrium officinale (L.) Scop. - harilik unilook
  Iseloomulikud tunnused: Vars jäigalt püstine, rõhtsate harudega. Lehed sulglõhised. Õied kahvatukollased, ilma kandelehtedeta. Kõdrad hoiduvad vastu vart, lühikesed, tipul naaskeljalt teravnenud. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, elamute ümbruses, teeäärtel, raudteedel, mererannas, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

623 Vili 3-6 korda laiusest pikem, küljed soonteta 624
624 Kroonlehed tupplehtedest selgelt pikemad. Õisik pole pöörisjas
  Rorippa sylvestris (L.) Besser - metskerss
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine või tõusev, harunev. Lehed sulglõhised või –jagused. Õied erekollased, väheldased. Kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Vili lühike sirge või kõverdunud kõder, umbes vilja pikkuse raoga. Kõrgus 20-55 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kallastel, prahipaikadel, raudteedel. Harva. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

624 Kroonlehed kõige rohkem tupplehtede pikkused. Õisik paljude harudega, moodustavad pöörise
  Rorippa palustris (L.) Besser - sookerss
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised. Vars harunev, püstine või tõusev. Õied kahvatukollased, väikesed. Kroonlehed tupplehtede pikkused. Vili ruljas lühike kõder või ovaalne kõdrake. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kallastel, kraavides, niisketel rohumaadel, ka umbrohuna niisketel põldudel. Tavaline.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

625 Õietupp puudub 626
625 Õietupp olemas 629
626 Lehed sõrmjad. Kroonlehti üle 5, püsivad, erekollased
  Trollius europaeus L. - harilik kullerkupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, 3-5-jagused. Taimed paljad. Õied kollased, kerajad, paljude õielehtedega. Viljad kuivad, mustad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades. Mandril paiguti, saartel harva. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

626 Lehed sulgjad. Kroonlehti 5, varisevad varakult, helekollased 627
627 Sulglehekesed lineaalsed, 10-20 korda laiusest pikemad. Õisik piklik, 2-3 cm lai
  Thalictrum simplex L. - liht-ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, lehekesed 5-15 mm laiad. Tolmukad sinakad, rippuvad, terava tipuga. Õiekattelehed rohekaspunased, varisevad varakult. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

627 Sulglehekesed äraspidimunajad kuni lantsetjad, suuremad 2-4 korda laiusest pikemad. Õisik pöörisjas, (3)5-20 cm lai 628
628 Maa-aluste võsunditega. Juurmiste lehtede lehekesed lantsetjad, üle 4 mm laiad
  Thalictrum flavum L. - kollane ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed 20-35 mm laiad. Tolmukad kollased, püstised, tolmukapea tömp. Õiekattelehed kollased, varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, luhaniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

628 Ilma maa-aluste võsunditeta. Juurmiste lehtede lehekesed lantsetjad, alla 4 mm laiad
  Thalictrum lucidum L. - ahtalehine ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni kolmelisulgjad, lehekesed süstjad kuni lineaalsed, terveservalised, 1-10 mm laiad, pealt läikivad. Abilehed puuduvad. Tolmukad kollased, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, metsaservadel, võsastikes. Harva. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

629 Väikesed põõsad
  Dasiphora fruticosa (L.) Rydb. - põõsasmaran
  Eesti puud ja põõsad

Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 50-120 cm kõrge. Sulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, terveservalised. Õied kollased (ilutaimedel ka roosad, punased, oranžid, valged), 20-30 cm läbimõõdus. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Loode-Eesti loopealsetel. Õitseb juulist septembrini. Istutatult parkides ja aedades. Ilutaimena kasvatatav alamliik on pärit Aasiast.
Looduskaitseline seisund: LK III katekooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

629 Rohttaimed 630
630 Lehed abilehtedeta 631
630 Lehed abilehtedega 639
631 Viljad silindrilise tähana
  Ranunculus sceleratus L. - mürktulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed rootsulised, sõrmjalt 3-5-hõlmalised. Taim paljas, ülemises osas tugevalt harunev. Vars vaoline, õõnes. Õied kahvatukollased, kuni 1 cm läbimõõdus. Õiepõhi kuhikjalt pikenenud, tupplehed allapoole hoiduvad, varakult ära langevad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb maist augustini.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

631 Viljad ümara nutina 632
632 Varre alus paksenenud ca 1 cm laiuseks mugulaks
  Ranunculus bulbosus L. - mugultulikas
  Iseloomulikud tunnused: Varre alus muguljalt paksenenud. Juurmised lehed pikarootsulised, kolmetised, keskmine hõlm rootsuline. Õied kollased, seest läikivad, kuni 3 cm läbimõõdus, tupplehed allapoole suunatud. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades männikutes, loodudel, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

632 Varre alus pole paksenunud 633
633 Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud 634
633 Kõik lehed sügavalt jagunenud 636
634 Varre alusel nahkjad labata lehetuped
  Ranunculus cassubicus L. - metstulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

634 Varre alusel lehetuped puuduvad 635
635 Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehtede lehekesed hambulised ja sageli hõlmised
  Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

635 Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede lehekesed tavaliselt terved
  Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

636 Varred kollaste harali karvadega. Vili spiraalselt kõvera nokaga
  Ranunculus nemorosus DC. - salutulikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed jagunevad sõrmjalt 3-5 osaks, segmendid hambulise servaga. Juurmised lehed viisnurkse piirjoonega. Varred kollakate harali karvadega. Õied kollased, 3-4 cm läbimõõdus. Vili spiraalselt kõverdunud nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhiliselt saarte lehtmetsades, puisniitudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

 
636 Varred paljad või valkjate karvadega. Vili veidi kõvera nokaga 637
637 Lehtede hõlmad üle 1 cm laiad
  Ranunculus lanuginosus L. - villtulikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmhõlmised, kolme laia hõlmaga, üldkujult ümarad, südaja alusega. Varred pikkade valkjate harali karvadega, lehe alumine pind siidkarvane. Õied kollased, 3 cm läbimõõdus, õiepõhi paljas. Vili pika kõverdunud nokaga. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kirde-Eesti varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

637 Lehetede hõlmad alla 1 cm laiad, enamvähem lineaalsed 638
638 Taimed paljad või peaaegu paljad. Õiepõhi paljas
  Ranunculus acris L. - kibe tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

638 Taimed 1-2 mm pikkuste harali karavadega vähemalt varre alumises osas ja leherootsudel. Õiepõhi karvane
  Ranunculus polyanthemos L. - mitmeõiene tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed viietised, sisselõikunud segmendid kitsad, hambulised. Varrelehed samasugused kui juurmised, ainult väiksemad. Varred alumises osas alati tugevate harali karvadega. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi karvane. Vilja nokk 0,5 mm pikk, kõver. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

639 Lehed sõrmjad 640
639 Lehed sulgjad 645
640 Varred roomavad. Õied üksikult
  Potentilla reptans L. - roomav maran
  Iseloomulikud tunnused: Roomavate, sõlmekohtadest juurduvate vartega taim. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, hambulise servaga. Õied kollased, 15-25 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel õieraagudel. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, loodudel, rannavallidel, klibul. Paiguti, Lääne-Eestis tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

640 Varred pole roomavad. Õied pole üksikult 641
641 Õitsev vars tihedalt lehistunud, püstine. Juurmisi lehti vähe või puuduvad 642
641 Õisikuvars väheste väikeste lehtedega, külgmine. Lehed põhiliselt juurmise rosetina, leherosette taimel mitu 643
642 Lehekesed alt tihedalt valgeviltjad, lehepind täielikult kaetud
  Potentilla argentea L. - hõbemaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

642 Lehed alt rohelised
  Potentilla intermedia L. - keskmine maran
  Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev, keskosas harunev. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-8, ebaühtlaselt sakilise servaga. Lehed pealt paljad kuni hõredalt karvased, alt hõredalt karvased kuni hallviltjad, vars vahel punakas. Õied kollased, hõredas õisikus. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, põllupeenardel, niitudel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

643 Lehe alaküljel liht- ja tähtkarvad. Juurmised lehed 7-9 lehekesega
  Potentilla x subarenaria Borbas ex Zimmeter - värdmaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega. Juurekaela katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed pealt lihtkarvadega, alaküljel lihtkarvad ja haralised tähtkarvad (luup!). Õis kollane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti loopealsetel, sageli koos kevadmaranaga. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

643 Lehtedel ainult lihtkarvad. Juurmised lehed tavaliselt 5 lehekesega 644
644 Juurekael ümar, kaetud mustjate abilehejäänustega, mille servadel on jäigad valged karvad
  Potentilla neumanniana Rchb. - kevadmaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega, varrelehed kolmetised. Juurekael ümar, seda katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed ainult lihtkarvadega, vahel lehe tipus tihe heledatest karvadest tutt. Õied kollased. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel. Lääne-Eestis sage, mujal puudub. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

644 Juurekael lapik, kaetud pruunide paljaste abilehejäänustega
  Potentilla crantzii (Crantz) Beck - mägimaran
  Iseloomulikud tunnused: Juurekael lapik seda kaherealiselt katvate pruunide paljaste abilehejäänuste tõttu. Lehed sõrmjad, viietised, juurmise rosetina. Õied kollased, pikkadel väheste lehtedega õisikuraagudel. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, kuivematel puisniitudel. Paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

645 Õied tipmise pikliku õisikuna 646
645 Õied pole pikliku õisikuna 647
646 Õied erekollased. Lehekeste serv aluseni hambuline
  Agrimonia eupatoria L. - harilik maarjalepp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed aluseni hambulise servaga, varre alumine osa tihedalt lehistunud. Õied kollased, pikas tipmises, ülaosas tihedas õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, teede ääres, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Sarnane karvase maarjalepaga, kelle lehekesed on alumises osas terve servaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

646 Õied kahvatukollased. Lehekeste serv alumise veerandi osas terve
  Agrimonia pilosa Ledeb. - karvane maarjalepp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed alumises osas terveservalised, alumised varrelehed õitseajaks kuivanud. Õied kahvatukollased, pikas tipmises õisikus, mis on ülaosas hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, metsaservades, põõsastikes. Harva. Peamiselt mandri ida- ja lõunaosas. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.
Märkused: Sarnane hariliku maarjalepaga, kelle lehekesed on aluseni sakilise servaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

647 Emakakael lühike, ei jää vilja külge 648
647 Emakakael pikk, jääb vilja külge 649
648 Leht rohkem kui 5 sulglehekesega
  Potentilla anserina L. - hanijalg
  Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

648 Sulglehekesi 5
  Potentilla norvegica L. - norra maran
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate pikkade karvadega püstine taim. Lehed rootsulised, kolmetised, keskmine leheke jaguneb sageli hõlmadeks. Õied kollased, viietised, rohkeõielises õisikus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Jäätmaadel, kuivendatud turbapinnasel, teeveertes. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

649 Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
  Geum rivale L. - ojamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline.
Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

649 Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased 650
650 Kroonlehed alla 8 mm pikad
  Geum urbanum L. - maamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

650 Kroonlehed üle 8 mm pikad
  Geum aleppicum Jacq. - püstmõõl
  Iseloomulikud tunnused: Katkestunud sulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem. Õied kuldkollased, püstised, jämedatel karekarvastel raagudel, 1,7-2,3 cm läbimõõdus. Viljade kogumik piklik, emakakaelte jäänused hoiavad allapoole. Viljade ja tupplehtede vahel tühemikku pole. Kõrgus 40-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, elamute ja teede ümbruses. Harva Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

651 Lehed varrel sõlmekohtades männastena 652
651 Lehed pole männastena 675
652 Lehe serv selgelt hambuline 653
652 Lehe serv pole hambuline 656
653 Lehed pole lineaalsed, on üle 5 mm laiad. Maismaataimed 654
653 Lehed lineaalsed, alla 5 mm laiad. Veetaimed 655
654 Lehed talvehaljad, nahkjad, pealt läikivad. Kroonlehed kokku kasvanud
  Chimaphila umbellata (L.) W.P.C.Barton - harilik talvik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed talbjad, varrel männasjalt, kuni 6 cm pikad, tumerohelised, läikivad, saagja servaga. Õied roosad, longus, õisikuna. Kõrgus 10-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades liivastes männi- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

654 Lehed suvehaljad, õhukesed, pealt tuhmid. Kroonlehed vabad
  Trientalis europaea L. - harilik laanelill
  Iseloomulikud tunnused: Suuremad lehed varre tipus männasena, vahel mõned väiksemad lehed allpool vahelduvalt. Õisi 1 või 2, valged, tähtjad, peenikestel raagudel männselehtede kaenlas. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja okasmetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

655 Lehed koos hammastega 1-6 mm laiad. Varred ogalis-hambulised või siledad
  Najas marina L. - meri-näkirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed (1)2-4 mm laiad ja 1,2-4 cm pikad, loogelise kuni hambulise, ogajalt torkava servaga, kolmekaupa männases. Õied üksikult varrelehtede kaenlas. Varred harkjalt harunenud, ogalised. Pikkus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Meres, harva magevees. Haruldane. Õitseb juunist septembini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

655 Lehed koos hammastega alla 1 mm laiad. Varred alati siledad
  Najas flexilis (Willd.) Rostk. & W.L.E.Schmidt - nõtke näkirohi
  Iseloomulikud tunnused: Veesisene harunenud vartega ogadeta taim. Lehed kuni 1 mm laiad ja kuni 3 cm pikad, sujuvalt teritunud tipuga. Lehed ja lehetuped hõredalt peenehambalise servaga. Õied üksikult varrelehtede kaenlas. Pikkus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Magevees. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

656 Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed 657
656 Maismaataimed 659
657 Lehed pole lineaalsed, on üle 6 mm laiad
  Elodea canadensis Michx. - kanada vesikatk
  Iseloomulikud tunnused: Veesisene harunenud taim. Lehed varrel 3-kaupa männases, 5-12 mm pikad ja 2-3 mm laiad, piklikmunajad, peensaagja servaga. Õitsevaid taimi harva. Pikkus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas ja voolavas vees. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Naturaliseerunud tulnukas, esmakordselt leitud 1905. a.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

657 Lehed lineaalsed, alla 6 mm laiad 658
658 Varred pole niitjad, on üle 5 mm läbimõõdus
  Hippuris vulgaris L. - harilik kuuskhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed varrel 8-12-kaupa männases, lineaalsed, terava tipuga, 1-2 cm pikad ja 1-2 mm laiad. Õied lihtsa õiekattega, väga väikesed, kuni 2 mm pikad, lehekaenaldes. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides, lompides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

658 Varred niitjad, alla 5 mm läbimõõdus
  Zannichellia palustris L. - harilik hanehein
  Iseloomulikud tunnused: Veesisene taim, peenikese roomava risoomi ja haruneva niitja varrega. Kitsaslineaalsed kuni niitjad lehed 3-4 cm pikad, terveservalised, varrel enamasti vastakult. Pikkus kuni 50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mere- ja riimvees, harva ka magevees. Paiguti. Õitseb juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

659 Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas
  Paris quadrifolia L. - harilik ussilakk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad, tavaliselt 4-kaupa, vahel 5-8-kaupa männases varre tipus. Õisi üks, rohekas, väike, tipmine. Vili – sinakasmust mari. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu-, leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

659 Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv 660
660 Kroonlehed vabad 661
660 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 662
661 Lehed alla 2 mm laiad. Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus
  Spergula arvensis L. - harilik nälghein
  Iseloomulikud tunnused: Vars liht- ja näärmekarvadega, vahel kleepuv, väga harva paljas. Lehtedeta varreosa õisiku all õisiku pikkune. Lehed lineaalsed, 2-3 cm pikad, näärmekarvased. Õied valged, õieraood niitjad, tupest palju pikemad. Kõrgus 10-50(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel põldudel umbrohuna, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb juunist augusti ja septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

661 Lehed üle 2 mm laiad. Õied roosad, üle 8 mm läbimõõdus
  Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

662 Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
  Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

662 Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4 663
663 Õied tume- kuni helekollased 664
663 Õied valged kuni rohekasvalged 666
664 Lehed lineaalsed. Õied tumekollased
  Galium verum L. - hobumadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed niitjad või lineaalsed, tugevalt rullunud servaga, 8-10-kaupa männases. Varred ümarad. Õied kollased, väga tihedas liitõisikus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

664 Lehed pole lineaalsed. Õied helekollased 665
665 Õieraod kandelehtedeta. Vars paljas või väheste alla 0,5 mm pikkuste karvakestega
  Cruciata glabra (L.) Ehrend. - kevad-ristmadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-kaupa männases, männased lähestikku, sõlmevahed alla 3 cm pikad, paljad. Õied rohekaskollased, õieraod paljad, õied väikestes õisikutes lehtede kaenlas. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivemates hõredates metsades. Väga haruldane. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

665 Õieraod 2 väikese kandelehega. Vars karvane, karvad 1-2 mm pikad
  Cruciata laevipes Opiz - karvane ristmadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-kaupa männases, männased üksteisest kaugel, sageli alaspidi hoiduvad, sõlmevahed üle 5 cm pikad, karvased. Õied rohekaskollased, väikesed, õieraod karvased. Õisikud väikesed, ülemiste lehemännaste kaenlais. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivemates hõredates metsades, põõsastikes, parkides, teeservadel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

666 Kroonlehti 3
  Asperula tinctoria L. - värv-varjulill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, 4-6-kaupa männastes. Vars püstine või tõusev, paljas, püstiste harudega. Õied valged, väikesed, hõredas liitõisikus varte ja harude tippudes. Krooni servis kolmeosaline. Kuivades muutub taim mustjaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loometsades ja loopealsetel sage, mujal peaaegu puudub. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

666 Kroonlehti 4 667
667 Männases 4 lehte 668
667 Männases üle 4 lehe 669
668 Lehed ühe selge rooga
  Galium palustre L. - soomadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 2 cm pikad, 4(5)-kaupa männases, ühe rooga, ümara või tömbi tipuga. Varred nõrgad. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Pikkus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

668 Lehed 3 paralleelse rooga
  Galium boreale L. - värvmadar
  Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

669 Krooni putkeosa pikem kui krooni hõlmad
  Galium odoratum (L.) Scop. - lõhnav madar
  Iseloomulikud tunnused: Vars ei harune, püstine või alusel tõusev. Lehed 3-5 cm pikad, sageli 8-kaupa männases. Õisik varre tipus, üsna hõre. Õied valged. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

669 Krooni putkeosa palju lühem kui hõlmad 670
670 Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased 671
670 Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased 672
671 Kroon 1,5-1,7 mm läbimõõdus, valge. Vili 3-5 mm lai
  Galium aparine L. - roomav madar
  Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, allapoole suunatud ogakestega, taim haakuv. Lehed 3 cm pikad või pikemad, ogakestega, 4-8-kaupa männases. Õied mõnekaupa õisikus lehemännaste kaenlas. Õied valged, 3 mm läbimõõdus. Pikkus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Võsastikes, mererannal, aedades, põldudel, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

671 Kroon 0,8-1,3 mm läbimõõdus, rohekasvalge. Vili 2-3 mm
  Galium spurium L. - põldmadar
  Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, allapoole suunatud ogakestega, taim haakuv. Lehed 2 cm pikad, ogakestega, 4-8-kaupa männases. Õied rohekasvalged, 2 mm läbimõõdus, mõnekaupa õisikus. Pikkus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aedades, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

672 Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline 673
672 Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline 674
673 Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
  Galium album Mill. - valge madar
  Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik tihe. Õied valged, 3-5 mm läbimõõdus, õieraod lühemad kui õie läbimõõt. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, metsaservadel, kallastel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

673 Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
  Galium mollugo L. - pehme madar
  Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik hõre. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Õieraod pikemad kui õie läbimõõt, hoiduvad viljaajal märgatavalt harali. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, põõsastikes, kallastel. Hajusalt, esineb palju harvemini kui valge madar.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

674 Õiekrooni putkeosa kuni poole krooni hõlma pikkune. Lehed 30-40 x 2-3 mm
  Galium uliginosum L. - lodumadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1,5 cm pikad, lineaalsüstjad, ogaja tipuga, pealt pisut läikivad, paljad, serval ogakestega, 6-8-kaupa männases. Taim kergelt haakuv. Õied valged, õisikud varre ja harude tipus ja lehekaenaldes. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

674 Õiekrooni putkeosa krooni hõlmade pikkune või pikem. Lehed 30-40 x 4-8 mm
  Galium rivale (Sibth. & Sm.) Griseb. - ojamadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 2-3,5 cm pikad, süstjad, alusel märgatavalt ahenenud, läikivad, ogakestega, 6-8-kaupa männases. Õied valged. Kõrgus 40-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ojade ja jõgede ääres. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

675 Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega 676
675 Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad 701
676 Lehed kilpjad, ümarad, leheroots kinnitub leheplaadi keskele
  Hydrocotyle vulgaris L. - loim-vesipaunikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümmargused, kilpjad, täkilise servaga. Varred nõrgad, roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Õied valged või roosakad, 2- või 3-kaupa. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Soistes metsades ja lodudes. Haruldane, ainult Saare- ja Hiiumaa lääneosas ja Ruhnus. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

676 Lehed pole kilpjad 677
677 Lehe alus sirge, südajas või nooljas 678
677 Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas 684
678 Lehed noolja alusega
  Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

678 Lehe alus pole nooljas 679
679 Lehed laiusest palju pikemad. Õied tähkõisikuna
  Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi
  Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

679 Lehed üldkujult ümarad. Õied pole tähkadena 680
680 Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
  Hydrocharis morsus-ranae L. - konnakilbukas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed veepinnal ujuvad, ümarneerjad, pikarootsulised, 2-4 cm läbimõõdus; leherootsu alusel kaks kilejat abilehte. Õied valged, kolmetised, 2 cm läbimõõdus. Taimed kahekojalised, emasõied üksikult, isasõied 2- või 3-kaupa. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldaäärses vees, peamiselt mandriosas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

680 Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju 681
681 Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline 682
681 Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas 683
682 Emakasuudme ketas lame. Kõigi tolmukate niidid peenikesed
  Nymphaea alba L. - valge vesiroos
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, ujuvad, südaja alusega, leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline, kinnituskohas laienenud. Õied valged. Emakasuudme ketas lame, sigimiku laiune, 10-23 kiirega. Sigimik kerajas. Tolmukad kinnituvad sigimikule peaaegu emakasuudme ääreni. Pungad ümarad. Pikkus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

682 Emakasuudme ketas tugevalt nõgus. Sisemiste tolmukate niidid tolmukapeast oluliselt laiemad
  Nymphaea candida C. Presl - väike vesiroos
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, ujuvad, südaja alusega, leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline, ühelaiune. Õied valged. Emakasuudme ketas tugevalt nõgus, sigimikust kitsam, 8-14 kiirega. Tolmukad kinnituvad sigimikul emakasuudmest madalamal. Pungad teravatipulised. Pikkus 50-160 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

683 Õied 4-6 cm läbimõõdus. Emakasuue 15-20 kiirega
  Nuphar lutea (L.) Sm. - kollane vesikupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-25 cm laiad, paljad, ujuvad, alusel südajad, leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ümar. Õied kollased, 4-6 cm läbimõõdus. Tupplehtede väliskülg ainult alusel roheline. Emakasuue terveservaline, lehterjas, 10-20 kiirega. Pikkus 50-260 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

683 Õied 1,5-3,5 cm läbimõõdus. Emakasuudme kiiri 8-10
  Nuphar pumila (Timm) DC. - väike vesikupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-10 cm laiad, alt siidjalt karvased, ujuvad, leheroots ümar. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Tupplehtede väliskülg üleni roheline. Emakasuue hambulise servaga, kumer, 8-10 kiirega. Pikkus 70-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates vetes. Harva, peamiselt Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

684 Taimede juured hõljuvad vabalt vees 685
684 Taimed kinnituvad veekogu põhja 690
685 Lehed lineaalsed, kasvavad rosetina
  Stratiotes aloides L. - vesikarikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tiheda juurmise kodarikuna, jäigad, teravsaagja servaga, 15-40 cm pikad ja 2 cm laiad. Õitsemisajal ulatuvad taimed osaliselt veest välja. Õied valged, 1-3-kaupa õisikus, mis kinnitub kodarikulehtede kaenlasse. Kahekojaline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa kinnikasvavates järvedes ja turbaaukudes. Paiguti, Lääne-Eestis haruldane. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

685 Lehed pole lineaalsed, ei kasva rosetina 686
686 Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga
  Spirodela polyrrhiza (L.) Schleid. - hulgajuurine vesilääts
  Iseloomulikud tunnused: Ümarad või äraspidimunajad lehekesed juurtekimbuga alaküljel. Lehed hallikasrohelised, kaarjate roodudega, kuni 9 mm läbimõõdus, ujuvad veepinnal. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas või aeglaselt voolavas vees. Hajusalt, peamiselt mandriosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

686 Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga 687
687 Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised
  Lemna trisulca L. - ristlemmel
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed süstjad või elliptilised, väga õhukesed, rohelised, ühe juurega, täiskasvanult alusel rootsukesega, moodustavad ristikujulisi kolmikuid. Läbimõõt kuni 13 mm. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Tavaline.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

687 Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised 688
688 Lehed hallikasrohelised kuni punakaspruunid, alumisel pinnal käsnja paksendiga, alaküljel 40-50 võrgusilma laiusega 0,2-0,7 mm (binokulaar!)
  Lemna gibba L. - küürlemmel
  Iseloomulikud tunnused: Lehekese läbimõõt kuni 5 mm, äraspidimunajas, ühe juurega, ujub veepinnal. Ülemine pind lame, sageli punakas, alumine kumer, käsnja paksendiga, hele. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tiikides, rannaloikudes, kraavides. Harva.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

688 Lehed helerohelised, mõlemalt poolt lamedad, alaküljel 15-20 võrgusilma laiusega 0,1-0,25 mm 689
689 Lehed pealt siledad, alt rohelised, ilma talvituspungadeta (turioonideta)
  Lemna minor L. - väike lemmel
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed ümarad, kuni 4 mm läbimõõdus, rohelised või hallikasroosad, ühe juurega, ilma rootsukeseta, moodustavad mitmest isendist koosnevaid gruppe. Sageli massiliselt veepinda katvalt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas või aeglaselt voolavas vees. Sagedaim lemleliik Eestis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

689 Lehe pealmisel pinnal keskel rida väikeseid näsakesi (luup!). Alakülg punakas, vähemalt juurekese lähedal, sügisel moodustab väikeseid tumerohelisi kuni pruune talvituspungi (turioone)
  Lemna turionifera Landolt - punatäpp-lemmel
  Iseloomulikud tunnused: Veepinnal ujuvad lehekesed sageli punakad või vähemalt alumisel pinnal juure juures punase täpiga. Moodustab talvitumispungi. Lehekesed kuni 3 mm läbimõõdus. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas vees. Paiguti.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

 
690 Meretaimed 691
690 Magevee taimed 693
691 Lehed üle 2 mm laiad ja üle 10 cm pikad
  Zostera marina L. - pikk merihein
  Iseloomulikud tunnused: Jämeda roomava risoomi, tugeva varre ja pikkade lineaalsete lehtedega meretaim, õitseb harva. Õisik paljuõieline, veidi lapik, õitsemise ajal suletud ülemise lehe tuppe. Õied väga väikesed, ühesugulised. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres madalikel, eriti Väinameres. Paiguti. Õitseb juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

691 Lehed alla 2 mm laiad ja alla 10 cm pikad 692
692 Viljaraag alla 6 cm pikk, pole spiraalselt keerdunud. Tolmukapead 0,6-0,7 mm, elliptilised
  Ruppia maritima L. - harilik heinmuda
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 1 mm laiad, 4-6 cm pikad, teravatipulised, kitsaste lehetuppedega. Varred niitjad. Õisikuraag kuni 5 cm pikk, sirge või veidi kõverdunud. Pikkus kuni 30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel ja mudasel merepõhjal, lainetuse eest kaitstud kohtades. Paiguti. Õitseb juulis.
Märkused: Vegetatiivseid heinmuda taimi on võimalik eristada haneheina ja penikeelte liikidest lehe tipuosa mikroskoopiliste hammaste järgi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

692 Viljaraag 8-10 cm pikk, spiraalselt keedunud. Tolmukapead 1-7 mm, neerjad
  Ruppia cirrhosa (Petagna) Grande - keerd-heinmuda
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 1 mm laiad ja 6-7 cm pikad, tömbitipulised, pruunikate laienenud tuppedega. Varred niitjad. Pikkus kuni 50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel merepõhjal. Haruldane. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Vegetatiivseid heinmuda taimi on võimalik eristada haneheina ja penikeelte liikidest lehe tipuosa mikroskoopiliste hammaste järgi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

693 Kõik lehed juurmise rosetina (õitsvad varred ilma hästiarenenud lehtedeta) 694
693 Lehed pole rosetina (õitsvad varred lehistunud) 695
694 Lehed alla 5 mm laiad. Õied üksikult, radiaalsümmeetrilised
  Littorella uniflora (L.) Asch. - silmjärvikas
  Iseloomulikud tunnused: Veetaim roomavate võsundite ja lihakatest naaskeljatest lehtedest koosneva juurmise kodarikuga. Õied valged, väikesed, ühesugulised. Isasõied pikaraolised, emasõied lühirootsulised, asuvad kodarikulehtede vahel. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalates riimvee loikudes ainult Saaremaa lääneosas. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

694 Lehed üle 5 mm laiad. Õied pole üksikult, bilateraalsümmeetrilised
  Lobelia dortmanna L. - vesilobeelia
  Iseloomulikud tunnused: Veetaim. Lehed veesisesed, kodarikuna mitteharuneva varre alusel, lineaalsed, tagasikäändunud tipuga, kuni 6 cm pikad. Õied valged või helesinised, õitseajal veest välja ulatuvates kobarates. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosas liivapõhjalistes selgeveelistes järvedes. Haruldane. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

695 Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
  Polygonum hydropiper L. - mõru kirburohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, alusel pisut harunev. Lehed pikliksüstjad, pikalt teravneva tipuga, pisut lainja servaga, lühirootsulised, kibeda maitsega. Tõri avar, punakaspruun, paljas, ainult servadel lühikeste ripsmetega. Õisik hõre, katkestunud, kitsas, longus, 4-6 cm pikk. Õied roosakad. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, kraavides, lompides, mererannal, metsateedel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

695 Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta 696
696 Õied ja viljad kerajate nuttidena 697
696 Õied ja viljad pole kerajate nuttidena 698
697 Kõige alumise emasnuti juures olev lehetaoline kõrgleht 10-60 cm, vähemalt kaks korda nii pikk kui liitõisik. Lehed alusel puhetunud
  Sparganium angustifolium Michx. - lamedalehine jõgitakjas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 5 mm laiad, varrest pikemad. Üleni vees kasvav taim. Liitõisik harunemata. Isas- ja emasnutte mitu; emasnutid raolised, kinnituvad varrele kõrglehtedest ülalpool. Kõrgus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivase põhjaga järvedes. Harva. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

697 Lehetaoline kõrgleht 1-5(8) cm, vaevalt liitõisikust pikem. Leht alusel ainult veidi puhetunud
  Sparganium natans L. - väike jõgitakjas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, kuni 5 mm laiad, varrest lühemad. Liitõisik harunemata. Isasnutte enamasti 1, ülemisest emasnutist eemal; emasnutte 2 või 3, raotud, kõrglehtede kaenlas. Kõrgus 20-30 cm, ujuvad taimed pikemad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes, kallastel, mudastes kraavides, lodudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

698 Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad
  Potamogeton pectinatus L. - kamm-penikeel
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba läheb alusel üle torujalt vart ümbritsevaks tupeks. Kõik lehetuped aluseni lõhestunud. Lehed teravad, harjasjad, teritunud või ogatipuga. Vars haruneb ülaosas rikkalikult. Pikkus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres, rannaveekogudes, järvedes, ojades, tavaliselt liivasel või savikal pinnal. Rannikumeres ja Ida-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

698 Lehed pole lineaalsed, üle 1 cm laiad 699
699 Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
  Potamogeton natans L. - ujuv penikeel
  Iseloomulikud tunnused: Veesisesed lehed kitsaslineaalsed, rootsutaolised. Ujulehed pikarootsulised, nahkjad, pruunika varjundiga. Abilehed 5-15 cm pikad, jäigad. Pikkus 30-250 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

699 Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita 700
700 Lehed (vähemalt alumised) ümara kuni südaja alusega, varreümbrised
  Potamogeton perfoliatus L. - kaelus-penikeel
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tömbitipulised, südaja, peaaegu varreümbrise alusega, lai- kuni piklikmunajad, 2 või 3 külgroodude paari teistest tugevamad. Abilehed kilejad, kaovad varakult. Pikkus 0,3-3(6) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Järvedes, jõgedes, riimveelistes merelahtedes. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

700 Lehed kiilja alusega, pole varreümbrised (või ainult veidi)
  Potamogeton alpinus Balb. - ruske penikeel
  Iseloomulikud tunnused: Veesisesed lehed ahenevad pikkamisi tömbiks või tanujaks tipuks. Abilehed punakad, hävivad varakult. Vars sirge, harunemata. Ujulehed labast lühema rootsuga, pikalt aheneva alusega, võivad puududa. Pikkus 0,3-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vooluvetes, paisjärvedes, harvem järvedes, tiikides. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

701 Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid 702
701 Lehtedel selliseid karvu pole 704
702 Lehed ümarad kuni neerjad
  Drosera rotundifolia L. - ümaralehine huulhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lamavad, ümarad, järsult rootsuks ahenevad, punakate näärmekarvadega. Õisikuraag lehtedest vähemalt kolm korda pikem, õied valged. Kupar sile. Kõrgus 10-20 cm. Putuktoiduline.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

702 Lehed selgelt laiusest pikemad 703
703 Lehed 2-4 korda laiusest pikemad. Õisikuraag külgmine, lehtedest ainult veidi pikem
  Drosera intermedia Hayne - vahelmine huulhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed püstised, äraspisimunajad või talbjad, sujuvalt rootsuks ahenevad, punakate näärmekarvadega. Õisikuraag lehtedest ainult veidi pikem. Õied valged, kupar vaoline. Kõrgus 3-7 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes. Peamiselt Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

703 Lehed 4-8 korda laiusest pikemad. Õisikuraag tipmine, lehtedest palju pikem
  Drosera anglica Huds. - pikalehine huulhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed püstised, piklikud, sujuvalt rootsuks ahenevad, laiusest 3-7 korda pikemad. Õisikuraag lehtedest poole pikem. Õied valged, kupar sile. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes, rabastuvates lodudes. Harva. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

704 Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
  Ophioglossum vulgatum L. - harilik maokeel
  Iseloomulikud tunnused: Taime steriilne lehetaoline osa munajas, eostega osa varretaoline, harunemata, leheosast pikem, eospesi kaks rida. Kõrgus 10-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, põõsastikes. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

704 Taimed teistsugused 705
705 Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega 706
705 Taimed teistsugused 712
706 Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana 707
706 Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt 708
707 Varreharud 2-3 mm laiad, selgelt lapikud. Külgmised lehed laiemad kui selgmised
  Diphasiastrum complanatum (L.) Holub - mets-vareskold
  Iseloomulikud tunnused: Varreharud lapikud ja korduvalt harunevad, moodustavad hõreda lehviku või lehtri. Lehed soomusjad, asetsevad nelja reana. Eospead mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Kuivades männikutes ja segametsades, hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

707 Varreharud 1,2-2 mm laiad, sageli kandilised. Külgmised lehed sama laiad kui selgmised
  Diphasiastrum tristachyum (Pursh) Holub - nõmm-vareskold
  Iseloomulikud tunnused: Varreharud sageli kandilised, korduvalt harunevad, moodustavad tiheda kimbu. Lehed soomusjad, asetsevad nelja reana. Eospead mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Nõmmedel, hõredates nõmmemetsades. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

708 Lehed helerohelised, õhukesed, 1-5 suure hambaga kummalgi serval (luup!)
  Selaginella selaginoides (L.) P. Beauv. ex Schrank & Mart. - koldjas selaginell
  Iseloomulikud tunnused: Samblataoline taim. Lehed kuni 3 mm pikad, terava tipuga. Eospesi kandvad lehed teistest suuremad, eospeadena varreharude tipus. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Niisketel niitudel ja soomätastel. Harva Loode- ja Põhja-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Sarnane hariliku sookollaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

708 Lehed tumerohelised, nahkjad, servad terved 709
709 Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
  Huperzia selago (L.) Bernh. ex Schrank & Mart. - harilik ungrukold
  Iseloomulikud tunnused: Peavars püstine või tõusev, korduvalt harkjalt harunev, varred ruljad. Lehed lineaalsüstjad, asetsevad tihedalt. Eospesi kandvad lehed teistega sarnased, pole eospeadena. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates kuuse- ja segametsades. Hajusalt väikeste kogumikena. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist oktoobrini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

709 Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega 710
710 Lehed naaskeljad, nurgelised, ülespoole kõverdunud
  Lycopodiella inundata (L.) Holub - harilik sookold
  Iseloomulikud tunnused: Peavars roomav, püstiste või tõusvate harudega. Lehed lineaalsüstjad, asetsevad tihedalt. Eospesi kandvad lehed erinevad teistest väga vähe, koondunud varreharude tippu, eospea ja varreharu vahel pole selget piiri. Kõrgus 3-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Sooniitudel, soode ja rabade servaaladel, niiskel liiv- ja turbamullal. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Sarnane koldja selaginelliga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

710 Lehed lamedad, süstjad, pole ülespoole kõverdunud 711
711 Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
  Lycopodium clavatum L. - karukold
  Iseloomulikud tunnused: Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, lehetipp aheneb pikaks pehmeks karvaks. Eospead 2- või 3-kaupa püstistel varreharudel varretaolise kandja tipus, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,8 m.
Levik ja ökoloogia: Kuivades männi- ja segametsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

711 Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
  Lycopodium annotinum L. - kattekold
  Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, hoiavad rõhtsalt, lehetipp ei ahene karvaks. Eospead ühekaupa püstiste varreharude tipus, ilma varretaolise kandjata, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,2 m.
Levik ja ökoloogia: Kuuse- ja segametsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab augustist septembrini.
Märkused: Ainuke koldadest, mis pole Eestis kaitse all. Aga korjata teda ikka ei maksa, kuna kollad paljunevad väga aeglaselt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

712 Vars muguljas. Paljunevad eostega 713
712 Vars pole muguljas. Õitega taimed 714
713 Lehed pehmed, lõdvad, helerohelised, kuni 1,5 mm laiad, pika peenikese tipuga
  Isoëtes echinospora Durieu - muda-lahnarohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lõdvad ja kaldu või kaarjalt tagasi käändunud, kuni ,5 mm laiad, pika peenikese tipuga, heledamad rohelised. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mudase põhjaga selgeveelistes järvedes. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

713 Lehed tikjalt püsti, tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, tipus järsult ahenevad
  Isoëtes lacustris L. - järv-lahnarohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tikjalt püsti, 1,5-2,5 mm laiad, alusel laienenud, tipus järsult ahenenud, tumerohelised. Kõrgus 7-15(20) cm.
Levik ja ökoloogia: Liivase põhjaga selgeveelistes järvedes. Haruldane. Eoseid kannab juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

714 Õied kroonlehtedeta 715
714 Õied kroonlehtedega 957
715 Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite) 716
715 Taimed piimmahlata 719
716 Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
  Euphorbia helioscopia L. - harilik piimalill
  Iseloomulikud tunnused: Taim piimmahlaga. Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga. Õisiku alusel lehed 5-kaupa männases, varrelehtedest suuremad. Õisikud 4-5 kiirega. Meenäärmed kollakasrohelised, ümmargused või elliptilised. Taim kollakasroheline. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aia- ja põlluumbrohi. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

716 Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve 717
717 Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega
  Euphorbia palustris L. - soo-piimalill
  Iseloomulikud tunnused: Taim piimmahlaga. Lehed süstjad, tömbi tipuga, sügisel sageli punakad, 1-3 cm laiad ja 4-10 cm pikad. Õisikus sarikakiiri 4 või 5. Meenäärmed pruunikaskollased kuni oranžid, elliptilised kuni ümarad. Kogu taim sinakashalli kirmega, haruneb kohe aluselt. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud metsades ja niitudel, veekogude kallastel. Paiguti, peamiselt läänerannikul ja saartel. Õitseb maist juulini.
Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

717 Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt 718
718 Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased
  Euphorbia cyparissias L. - küpress-piimalill
  Iseloomulikud tunnused: Rohkete mitteõitsvate vartega kollakas- või hallikasroheline taim, piimmahlaga. Lehed kitsaslineaalsed, 1-3 mm laiad (meenutavad männiokast), alumised tihti pruunikad. Õisikus sarikakiiri 10-15. Meenäärmed kollased. Kõrglehed tsüaatiumi (õit meenutav õisik) alusel kollased, hiljem sageli punased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, kohati metsistub. Hajusalt kuivades liivastes metsades ja niitudel, parkides. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

718 Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed
  Euphorbia esula L. - kibe piimalill
  Iseloomulikud tunnused: Taim piimmahlaga. Lehed 2-10 mm laiad, äraspidimunajad, tömbi tipuga võ teravikuga. Sarikakiiri 6-12, mis vahel harunevad. Liitõisik koosneb tipmisest sarikast ja paljudest sellest allpool olevates sarikatest. Meenäärmed alguses rohelised, hiljem kollased. Kõrglehed tsüaatiumi all südajad, kollakasrohelised. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loopealsetel, tee- ja põlluservadel, aedades, parkides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

719 Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest 720
719 Õisikud teistsugused 721
720 Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
  Typha angustifolia L. - ahtalehine hundinui
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, punakas- või tumepruun, umbes 1 cm läbimõõduga, isasosast mitu cm eemal. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

720 Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
  Typha latifolia L. - laialehine hundinui
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lailineaalsed, 1,5-3 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, tumepruun, umbes 2,5 cm läbimõõduga, isasosaga kokkupuutuv. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude soostunud kaldaosas, kraavides, turbaaukudes, roostikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

721 Kääbuspõõsad 722
721 Rohttaimed 723
722 Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
  Salix rosmarinifolia L. - hundipaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, võrsed noorelt karvased, hiljem paljad, peened, pruunid kuni kollased. Lehed kuni 0,5 cm laiad, pikliksüstjad, terveservalised, noorelt siidkarvased, hiljem hallikate karvadega või paljad, kuivades muutuvad mustaks. Kõrgus 0,5-1 m.
Levik ja ökoloogia: Põõsas. Soistel niitudel, madal- ja siirdesoodes, hõredates rabastuvates metsades, rannikualadel niiskel liival. Tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

722 Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
  Salix repens L. - hanepaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas. Lehed, oksad ja pungad halli siidiläikese karvastusega, vanemad võivad olla paljad. Lehed piklikovaalsed, servad pisut alla rullunud, tipp lame, sageli käändunud. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane põõsas.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Eestis läänesaartel puhta liigina haruldane, enamasti hübridiseerunud hundipajuga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

723 Vähemalt alumised lehed rootsuga 724
723 Kõik lehed rootsutud 749
724 Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised 725
724 Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel 728
725 Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised 726
725 Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed 727
726 Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
  Plantago major L. - suur teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

726 Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
  Plantago media L. - keskmine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

727 Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
  Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

727 Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
  Plantago maritima L. - rand-teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

728 Lehed sõrmroodsed 729
728 Lehed sulgroodsed või ühe rooga 730
729 Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
  Chrysosplenium alternifolium L. - harilik lepiklill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 cm laiad, jämedalt täkilise servaga. Õied neljatised, rohekaskollased, 5 mm läbimõõdus, tihedas õisikus. Kõrglehed õisiku alusel kollakad, teistest lehtedest heledamad. Kõrgus 6-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kohtades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

729 Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
  Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini.
Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

730 Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud 731
730 Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve) 739
731 Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised 732
731 Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised 735
732 Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega 733
732 Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad 734
733 Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
  Atriplex patula L. - harilik malts
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed alati vahelduvalt, ainult kõige alumised vastakud. Lehed süstjasrombjad, odaja alusega, sageli allapoole käändunud. Kandelehekesed terveservalised. Varred harunevad juba alusel, külgharud eemalduvad täisnurga all. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aedades, põldudel, elamute ümbruses, prahipaikadel, mererannikul. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

733 Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
  Atriplex calotheca (Rafn) Fr. - noollehine malts
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, kolmnurkjas-odajad, leheserv suurte ja ebakorrapäraselt ülespoole suunatud hammastega. Õied pikkades, ainult alusel lehistunud õisikutes. Õite kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivasel mererannal, adrul, peamiselt loode- ja läänerannikul ning läänesaartel. Paiguti. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

734 Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
  Atriplex littoralis L. - randmalts
  Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, ülespoole suunatud harudega. Lehed siledad, terveservalised või hambulised, kuivanult õhukesed. Kandelehekesed ümaralt rombjad, pikliku tipu ja servmiste jätketega. Õied kerajate või piklike õisikutena varre ja külgharude tipus. Kõrgus 15-70(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja adrustel randadel sage, rannikust kaugemal harva. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

734 Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
  Halimione pedunculata L. - hall soolmalts
  Iseloomulikud tunnused: Taimed hõbedase jahuja kattega. Lehed vahelduvad, piklik-äraspidimunajad, kuni 4 cm pikad ja 1 cm laiad, lihakad. Isasõied viie õielehega, emasõite alusel. Emasõied kuni 15 mm pikkuse raoga, õielehtedeta, kahe vastaku kandelehega. Õied kerajates osaõisikutes, alumised lehekaenaldes, ülemised lehtedeta. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannasoolakutel, rannaniitudel ja mererannas Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

735 Lehed ega õisikud pole jahuja kattega 736
735 Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega 737
736 Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
  Chenopodium rubrum L. - punane hanemalts
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alt rohelised või punakad, jahuja katteta, munajasrombjad, jämedalt loogelis-hambulise servaga, pisut lihakad. Õied viietised, seemned horisontaalselt, üle 1 mm läbimõõdus. Taimed sageli punakad. Kõrgus 10-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, prahipaikadel, teeservades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

736 Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
  Chenopodium hybridum L. - värd-hanemalts
  Iseloomulikud tunnused: Suuremad varrelehed südaja kuni tömbi alusega. Õied viie õielehega. Õisik tipmine pööris. Seemned 1,5-2 mm läbimõõdus, horisontaalsed, selgete lohukestega. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna aedades, prahipaikadel, teeservades. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

737 Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
  Chenopodium glaucum L. - vesihaljas hanemalts
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alt tiheda jahuja katte tõttu valged või hallikad, süstjad või kitsasrombjad, sügavalt hambulise servaga, alumisel küljel kollaka keskrooga. Õied viie õielehega, seemned horisontaalsed, läbimõõt üle 1 mm. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, raudteedel, jõekallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

737 Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt 738
738 Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
  Chenopodium album L. - valge hanemalts
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjalt munajad kuni süstjad, teravatipulised, ebakorrapäraselt hambulise või terve servaga, jahuja kattega. Vars haruneb ülaosas, roheline, punane või punasetriibuline. Õisikud mitmesuguse kujuga. Seemned 1,1-1,6 mm läbimõõdus, tömbiservalised. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, umbrohuna aedades ja põldudel. Sage. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

738 Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
  Chenopodium suecicum Murr - roheline hanemalts
  Iseloomulikud tunnused: Taimed eredalt hallikasrohelised, noorelt jahuja kattega. Vars pehme, roheline. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Õisikud hõredad, laiuvad, tipuni lehistunud. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

739 Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
  Rumex maritimus L. - merioblikas
  Iseloomulikud tunnused: Taim kollakasroheline. Lehed süstjad kuni lineaalsed. Õisik tihe, lõpuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed pikkade naaskeljate jätketega ja kitsaste mõhnadega. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal ja suuremate jõgede ning järvede kallastel. Paiguti. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

739 Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed 740
740 Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised 741
740 Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised 743
741 Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
  Rumex acetosella L. - väike oblikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstja või elliptilise keskmise hõlma ja kahe kolmnurkse või kitsa alumise hõlmaga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, raiesmikel, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

741 Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm) 742
742 Õisiku harud lihtsad, ei harune
  Rumex acetosa L. - hapu oblikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred meeldiva hapu maitsega. Õisikuraod harunemata, õisik hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, kallastel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb maist augustini.
Märkused: Kasutatakse rohelise supi tegemiseks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

742 Õisiku harud harunevad korduvalt
  Rumex thyrsiflorus Fingerh. - aasoblikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred kibekalt hapu maitsega. Õisikuharud korduvalt harunenud, õisik tihe. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, seljandikel, niitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

743 Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
  Rumex obtusifolius L. - tömbilehine oblikas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, südaja aluse ja ümara tipuga, keskmised lehed kitsamad, ümara alusega, ülemised süstjad. Kõik lehed tumerohelised, õhukesed. Osaõisikud üksteisest eemal. Sisemised õiekattelehed mõhnadega, piklik-kolmnurksed, alusel mõne hambaga. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kaldavõsas, niiskemates paikades elamute ümber, teede ääres. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

743 Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga 744
744 Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
  Rumex hydrolapathum Huds. - jõgioblikas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed 30-60 cm pikad ja 4-8 cm laiad, peaaegu sirge serva ja rõhtsate külgroodudega. Lehed aluse ja tipu suunas pikalt ahenevad. Sisemised õiekattelehed piklik-kolmnurksed, piklike mõhnadega. Liitõisik pole tipuni lehistunud. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja kaldaäärses vees, kraavides, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

744 Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad 745
745 Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga 746
745 Viljad mõhnadeta 747
746 Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
  Rumex crispus L. - kärnoblikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad kuni lineaalsed, lühidalt aheneva alusega, enamasti tugevalt kurrulised, vahel ainult serv kurruline. Liitõisik ei ole tipuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed ümarad, mõhnadega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, jäätmaadel, elamute ümbruses, raudteedel, niitudel, kraavides, mererannal, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

746 Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
  Rumex confertus Willd. - hobuoblikas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kolmnurkjas-südajad, aeglaselt aheneva tipuga, ülemised süstjad. Leherootsudel ja reljeefsetel leheroodudel lehe alumisel pinnal lühikesed lamedad karvad. Sisemised õiekattelehed ümarsüdajad, neist üks väikese mõhnaga. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, parkides, teeäärtel, raudteedel. Kohati hoogsalt laieneva levikuga. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

747 Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
  Rumex aquaticus L. - vesioblikas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kolmnurkjas-südajad, aeglaselt aheneva tipuga, ülemised süstjad. Lehed paljad. Sisemised õiekattelehed munajaskolmnurksed, mõhnadeta. Kõrgus 80-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kraavides, soodes, soistel niitudel. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

747 Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas 748
748 Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
  Rumex pseudonatronatus Borbas - soome oblikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed aluse ja tipu suunas pikalt ahenevad. Alumised lehed umbes 10 korda laiusest pikemad, suhteliselt kitsad, kurrulise servaga. Sisemised õiekattelehed ümarmunajad või kolmnurksed, mõhnadeta. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõeluhtadel, kraavides, teeäärtel. Hajusalt, sagedam rannikul. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

748 Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
  Rumex longifolius DC. - koduoblikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lühidalt aheneva alusega, kurrulised või ainult kurrulise servaga. Liitõisik ülaosas lehtedeta. Sisemised õiekattelehed ümarneerjad, sügavalt südaja alusega, mõhnadeta. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, elamute ümbruses, mererannal, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

749 Lehed lihakad
  Suaeda maritima (L.) Dumort. - rand-soodahein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-5 cm pikad ja 1 mm laiad, poolruljad, teravatipulised või pisut tömbid. Lehtede pealmine külg tasane. Õiekattelehed rohelised või punased. Seemned võrkjad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal soolakulisel pinnasel, läänerannikul ja läänesaartel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

749 Lehed pole lihakad 750
750 Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) 751
750 Õied pole radiaalsümmeetrilised 777
751 Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega 752
751 Lehed paljad või väga lühikeste karvadega 756
752 Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
  Luzula pilosa (L.) Willd. - karvane piiphein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 5-13 mm laiad, alumised lehetuped punakaspruunid. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied tumepruunid, üksikult (harva 2-kaupa) hõredas õisikus, õieraod väga erineva pikkusega. Valminud viljad longus, kupar rohekaskollane. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

752 Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena 753
753 Õied valged
  Luzula luzuloides (Lam.) Dandy & Wilmott - salu-piiphein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Varred alt muguljalt paksenenud, kiuliste pruunide lehetuppedega. Õied hõbevalged või õlgkollased, 5- või 6-kaupa väikestes nutitaolistes osaõisikutes. Kupar tume-punakaspruun. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vanades parkides, salumetsades. Haruldane. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

753 Õied pruunid kuni mustad 754
754 Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
  Luzula pallidula Kirschner - kahkjas piiphein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, 1,5-3,5 mm laiad. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied õlgkollased või valkjaspruunid, 6-12-kaupa piklikes osaõisikutes, millest keskmine on raotu. Kupar helepruun, ümar. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, võsastikes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

754 Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused 755
755 Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
  Luzula campestris (L.) DC. - põld-piiphein
  Iseloomulikud tunnused: Lühikeste võsunditega hallikasroheline taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisikust lühem. Õiekattelehed tumepruunid, valge kileja äärisega. Kupar pruun, õiekattelehtedest lühem. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel ja parasniisketel niitudel, hõredates metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

755 Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
  Luzula multiflora (Ehrh.) Lej. - mitmeõiene piiphein
  Iseloomulikud tunnused: Võsunditeta taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisiku pikkune või veidi lühem. Õiekattelehed punakaspruunid, valkja kileja äärisega. Kupar rohekas-helepruun, sisemiste õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, leht- ja segametsades, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

756 Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena 757
756 Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena 762
757 Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised 758
757 Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud 759
758 Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
  Triglochin palustre L. - soo-õisluht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, kuni 30 cm pikad, alt ruljad, tipuosas poolruljad. Keeleke 1-2 mm pikk. Õisik hõre, niitjas, õieraod 0,5-1 mm pikad. Vili jaguneb 3 osaviljaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, soodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

758 Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
  Triglochin maritimum L. - rand-õisluht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed koondunud varre alusele, naaskeljad, kuni 40 cm pikad, poolruljad. Keeleke 3-4 mm pikk. Õisik tihe, õieraod 1-4 mm pikad. Vili jaguneb 6 osaviljaks.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

759 Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!) 760
759 Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta 761
760 Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
  Sparganium erectum L. - haruline jõgitakjas
  Iseloomulikud tunnused: Tugev taim, lehed umbes 2 cm laiad. Liitõisik harunenud. Vili tumepruun, aheneb järsult lühikeseks nokaks. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

760 Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
  Sparganium microcarpum (Neuman) Celak – väikeseviljane jõgitakjas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed umbes 1,5 mm laiad, varrest pikemad. Enamasti ainult alumise osaga vees kasvavad taimed. Liitõisik harunenud. Isas- ja emasnutte mitu; emasnutid raolised, kinnituvad varrele kõrglehtedest ülalpool. Kõrgus kuni 60(80)cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. veekogude kaldaosas. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

 
761 Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
  Sparganium emersum Rehmann - liht-jõgitakjas
  Iseloomulikud tunnused: Liitõisik ei harune, pikenenud, mitme emas- ja isasnutiga, vähemalt emasnutid üksteisest selgelt eemal. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

761 Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
  Sparganium glomeratum Laest. ex Beurl. - kera-jõgitakjas
  Iseloomulikud tunnused: Liitõisik lühike, ühe isas- ja mitme emasnutiga, vähemalt osa emasnutte tihedalt kokkupuutuvad. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kraavides, soistes kohtades. Harva. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

 
762 Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
  Scheuchzeria palustris L. - rabakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, renjad, veidi lihakad, varrelehed suurenenud tupega. Õied kollakasrohelised, 3-6-kaupa kobarõisikus. Vili koosneb 3 osast. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa rabaälvestes ja siirdesoodes hajusalt, saartel harvem. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

762 Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar 763
763 Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa 764
763 Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult 765
764 Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
  Juncus bufonius L. - kraavluga
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, lehed renjad, peenikesed. Taimed helerohelised, rikkalikult harunenud. Kupar õiekattelehtedest lühem, aheneb sujuvalt teravaks tipuks. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, niiskel pinnasel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

764 Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
  Juncus ranarius Songeon & E.P.Perrier - konnaluga
  Iseloomulikud tunnused: Väike narmasjuurtega taim. Varred tõusvad. Lehti arvukalt, renjad. Õiekattelehed ebavõrdse pikkusega: välimised pikemad, terava ogaja tipuga, sisemised tömbid. Kupar sisemiste õiekattelehtede pikkune, lameda tipuga, millel väike teravik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Peamiselt rannaniitudel. Paiguti. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

765 Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena 766
765 Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena 769
766 Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
  Juncus filiformis L. - niitluga
  Iseloomulikud tunnused: Varred lehistumata, peenikesed, hele-hallikasrohelised. Varre alusel labata lehetuped. Õisik külgmine, varre keskosas või veidi allpool, väheseõieline. Õiekattelehed helerohelised või roostepruunid. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, jõeluhtadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

766 Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal 767
767 Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
  Juncus balticus Willd. - randluga
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab ridadena. Varred lehistumata, varre alusel õlgkollased labata lehetuped. Õisik 25-60-õieline, külgmine, õisiku harud ebavõrdse pikkusega. Õiekattelehed pruunid, laia heleda kesktriibuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas, rannaäärsete veekogude kallastel. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

767 Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline 768
768 Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
  Juncus conglomeratus L. - keraluga
  Iseloomulikud tunnused: Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Varred lehistumata, veidi vaolised, eriti allosas. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskel savisel ja liivasel pinnasel, sageli koos hariliku loaga. Tavaline. Õitseb juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

768 Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
  Juncus effusus L. - harilik luga
  Iseloomulikud tunnused: Alumised labata lehetuped punakaspruunid. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik haraline, õisikuraod ebavõrdse pikkusega. Kupar roostepruun. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude kallastel, teeservades, sageli koos keraloaga. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

769 Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!) 770
769 Leht rististe vaheseintega 773
770 Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
  Juncus stygius L. - rabaluga
  Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, varred ja lehed peenikesed, niitjad. Varre tipus üks väheseõieline õisik. Kupar õlgkollane, õiekattelehtedest kaks korda pikem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades ja rabaservades. Harva. Õitseb juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

770 Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega 771
771 Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
  Juncus squarrosus L. - nõmmluga
  Iseloomulikud tunnused: Õlgkollaste laiade lehetuppedega tihemätasjas taim. Lehed jäigad, ainult juurmised. Õisik 10 cm pikk, ühe lühikese kandelehega. Kupar õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt Loode-Eestis rabastuval liivapinnasel. Haruldane. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

771 Igal varrel 1-4 lehte 772
772 Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
  Juncus compressus Jacq. - lapik luga
  Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline. Vars alusel lapik. Juurmisi lehti palju, nõrgalt renjad. Varrelehti üks. Õisiku kandeleht õisikust pikem. Kupar helepruun, kerajas, õielehtedest poole pikem. Kõrgus 10-30 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

772 Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
  Juncus gerardii Loisel. - tuderluga
  Iseloomulikud tunnused: Varred lehistunud, varrelehti 1-2, õisik tipmine. Juurmisi lehti vähe. Lehed kitsad, kuni 12 mm laiad. Kandeleht õisikust lühem. Kupar tumepruun, õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

773 Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte 774
773 Lehed ühe torukesega 775
774 Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
  Juncus subnodulosus Schrank - tömbiõiene luga
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti pole, taime alusel 3 või 4 labata lehetuppe. Varred suhteliselt jämedad, kuni 3 mm läbimõõdus. Varrelehti 1 või 2, ruljad, kuivanult selgelt sõlmelised, õisikust lühemad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allikasoodes Saaremaal. Haruldane. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

774 Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
  Juncus bulbosus L. - madal luga
  Iseloomulikud tunnused: Varre alus sibuljalt paksenenud. Lehed ruljad, 1 mm laiad, kuivanult ebaselgelt sõlmelised. Lehetuped pikkade valkjate kõrvakestega. Õied poolkerajates pähikutes. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri loodeosas ja läänesaartel veekogude liivastel ja mudastel kallastel. Harva. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

775 Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
  Juncus articulatus L. - läikviljaline luga
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed ruljad, värskelt tugevalt sõlmelised. Varre alusel punakaspruunid labata tuped. Kupar mustjaspruun, läikiv, õiekattelehtedest märgatavalt pikem. Õielehed pikalt teritunud tipuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, karjamaadel, rannikul, tihti madalas vees. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

775 Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus 776
776 Õied tumepruunid, kõik rootsutud
  Juncus alpinoarticulatus Chaix - tumepruun luga
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, hõredalt ja nõrgalt sõlmelised. Alumised labata tuped helepruunid. Osaõisikus 6-8 õit. Kupar tumepruun, õiekattelehtedest pikem. Õielehed tömbid. Pähikute raod püstised. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel rohumaadel, teeservadel, sooniitudel, rannikul. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

776 Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
  Juncus alpinoarticulatus Chaix subsp. nodulosus (Wahlenb.) Haemet-Ahti - sõlmluga
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, katsudes nõrgalt sõlmelised. Alumised tuped labata, punakaspruunid. Õiekattelehed helepruunid, tihti rohekad, teritunud. Osaõisikus 3-5 õit, neist üks teistest pikema raoga. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude niisketel kallastel, soistel luhtadel, teeäärtel. Peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis, Saare- ja Hiiumaal. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

777 Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
  Poa alpina L. - alpi nurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Tihedate madalate mätastena kasvav taim. Võsude alusel vanadest lehetuppedest moodustunud tihe lühike paksend. Lehed lamedad, 2-4 mm laiad, hallikasrohelised. Alumised lehetuped ruljad. Keeleke kuni 3,5 mm pikk, kolmnurkse tipuga. Õisik 3-7 mm pikk, tihe, pähikud hallikaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja-Eesti loodudel ja paemurdudes. Harva. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

777 Õisik pole vivipaarne 778
778 Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) 779
778 Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) 862
779 Kõik lehed alla 2 cm pikad 780
779 Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad 781
780 Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
  Trichophorum alpinum (L.) Pers. - alpi jänesvill
  Iseloomulikud tunnused: Taim lühikese roomava risoomiga, millelt tihedate ridadena tõusevad siledad varred. Ainult ülemine lehetupp lühikese labaga. Pähik 4-8 mm pikk, õisi üle 10. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste valgete kattekarvadega, meenutab villatutti. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, lodu- ja siirdesoometsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

780 Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
  Trichophorum cespitosum (L.) Hartm. - raba-jänesvill
  Iseloomulikud tunnused: Tihedate kogumikena kasvav taim. Varre alusel kaks lühikese labaga lehte. Pähik 3-4,5 mm pikk, 3-5 õiega. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste kattekarvadega, villatutti ei meenuta. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, rabades. Lääne-Eestis sage, Ida-Eestis haruldane. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

781 Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega 782
781 Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed) 785
782 Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
  Eriophorum vaginatum L. - tupp-villpea
  Iseloomulikud tunnused: Tihedate puhmikutena kasvav risoomvõsunditeta taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Varre keskosas 1-2 peaaegu labata avarat lehetuppe. Juurmised lehed 1-2 mm laiad, kolmekandilised, jäigad, varrest lühemad. Varre tipus üks pähik. Pähik 1,4-2 cm pikk. Õiekattekarvad 1,5-3 cm pikad, valkjad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes, rabastuvates metsades. Sage, läänesaartel haruldane. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

782 Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte 783
783 Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
  Eriophorum angustifolium Honck. - ahtalehine villpea
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Lehed 3-5 mm laiad, jäigad, renjad. Varred keskosas ümarad. Õisik 3-5 munaja pähikuga, pähikud õitsemise ajal 1-2 cm pikad. Õiekattekarvad valged, kuni 4 cm pikad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, lodumetsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

783 Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad 784
784 Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
  Eriophorum latifolium Hoppe - laialehine villpea
  Iseloomulikud tunnused: Roomavate võsunditeta tihedate kogumikena kasvav taim. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad. Varred keskosas kolmekandilised. Õisik 2-12 munaja pähikuga. Õiekattekarvad valged, 2-2,5 cm pikad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, niisketel niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

784 Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
  Eriophorum gracile W.D.J. Koch ex Roth - sale villpea
  Iseloomulikud tunnused: Roomavate võsunditega hõremurusate kogumikena kasvav taim. Varred keskosas kolmekandilised. Lehed 1-2 mm laiad, kolmekandilised. Õisik 3-6 munaja pähikuga. Õiekattekarvad 1,5-2 cm pikad, valged. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, õõtsikutel, soostunud niitudel. Harva. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

785 Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi 786
785 Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega 798
786 Pähikud 2-3 õiega (luup!) 787
786 Pähikus rohkem kui 3 õit 791
787 Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
  Cladium mariscus (L.) Pohl - lääne-mõõkrohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-1,5 cm laiad, teravsaagja servaga, heledamad hallikasrohelised, leheserv ja alumine kesksoon teravate allapoole suunatud hammastega. Õisik 30-50 cm pikk, piklik, korruseline, koosneb 5-10-kaupa tihedatesse nuttidesse koondunud kollakaspruunidest pähikutest. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, veekogude kallastel. Paiguti Lääne-Eestis, mujal haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
787 Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina 788
788 Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud 789
788 Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised) 790
789 Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
  Rhynchospora alba (L.) Vahl - valge nokkhein
  Iseloomulikud tunnused: Tihedate kogumikena kasvav risoomvõsunditeta taim. Lehed 1-2 mm laiad, jäigad. Pähikud valkjaspruunid. Õisik 7-10 mm pikk, nutitaoline, tipmisest õisikust allpool sageli veel üks pikaraoline õisik. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust lühem või veidi pikem. Õiekattekarvu 9-13, umbes pähklikese pikkused. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaälvestes, laukaservadel. Harilik. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

789 Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
  Rhynchospora fusca (L.) W.T. Aiton - tume nokkhein
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav roomavate risoomvõsunditega taim. Lehed 0,5-1,5 mm laiad. Pähikud tumepruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust vähemalt kaks korda pikem. Õisik 8-12 mm pikk. Õiekattekarvu 5 või 6, pähklikesest kaks korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates nõmmemännikutes Loode-Eestis ja saartel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

790 Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
  Schoenus ferrugineus L. - pruun sepsikas
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav taim. Alumised lehetuped mustjaspunased, läikivad, ülemised naaskelja labaga. Pähikuid 2 või 3. Õisik 1-1,4 cm pikk ja 2-8 mm lai, õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune või veidi pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allika- ja madalsoodes. Lääne- ja Loode-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

790 Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
  Schoenus nigricans L. - mustjas sepsikas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped mustpruunid, läikivad, ülemised heledamad, kitsa renja labaga. Pähikuid 5-10, õisik 1-1,8 cm pikk ja 8-12 mm lai. Õisiku alumine kandeleht õisikust vähemalt kaks korda pikem. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes läänesaartel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

791 Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks 792
791 Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem 793
792 Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
  Blysmus compressus (L.) Panz. ex Link - lapik soonerohi
  Iseloomulikud tunnused: Varred pisut lapikud, ülaosas kolmekandilised. Lehed 2-4 mm laiad. Õisik 2-3 cm pikk, 8-15 roostepruuni pähikuga. Pähikud 6-8-õielised, varrel kaherealiselt. Pähklike läikiv, pruunikas. Õiekattekarvad pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

792 Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
  Blysmus rufus (Huds.) Link - tõmmu soonerohi
  Iseloomulikud tunnused: Varred ümarad. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 0,8-2 cm pikk, 3-8 tumeda kastanpruuni pähikuga. Pähikus 1-3(5) õit. Pähklike tuhm, kollane. Õiekattekarvad pähklikesest lühemad või puuduvad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel. Paiguti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

793 Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
  Cyperus fuscus L. - pruun lõikhein
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim. Varred teravalt kolmekandilised. Lehed 2-3 mm laiad, helerohelised, lamedad, varrest lühemad või sama pikad. Õisik nutitaoline, paljude väikeste tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Õisiku alumised kandelehed lehetaolised, õisikust pikalt üleulatuvad. Õiekattelehed tumepunased. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Märgadel muda- ja liivakallastel, eriti Peipsi ääres ja Ida-Eestis. Harva. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

793 Õisik teistsugune. Vars lehtedega 794
794 Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute 795
794 Õisik tipmine 796
795 Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
  Schoenoplectus lacustris (L.) Palla - järvkaisel
  Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, puhasrohelised, kuni 2 cm läbimõõdus, lehitud või mõnikord üksikute lehtedega. Õisik 5-8 cm pikk. Õiekattelehed punakaspruunid, siledad, papillideta. Kõrgus 1-2,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogude kaldaosas. Tavaline, saartel haruldasem. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

795 Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
  Schoenoplectus tabernaemontani (C.C. Gmel.) Palla - kare kaisel
  Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, sinakashallid, kuni 1,4 cm läbimõõduga, lehtedeta. Õisik 1,5-5 cm pikk. Õiekattelehed tumepruunid, kaetud tumedamate täpitaoliste papillidega. Kõrgus 0,5-1,2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul merevees sage, magevees harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

796 Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
  Bolboschoenus maritimus (L.) Palla - meri-mugulkõrkjas
  Iseloomulikud tunnused: Varred kolmekandilised. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad, rohelised. Õisik koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust. Pähikuid 5-12, pruunid, piklikud. Õiekattekarvakesed pähklikesest lühemad. Risoomvõsundite tippudesse tekivad sügisel talvituvad kerajad kuni 1,5 cm laiused sigikehad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikuvetes. Läänerannikul tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

796 Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna 797
797 Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
  Scirpus sylvaticus L. - metskõrkjas
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed 0,5-1,9 cm laiad, helerohelised kuni tumerohelised, kahekurrulised. Varred püstised. Enamik pähikuid 2 või 3-kaupa, raotud, 3-4 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikese pikkused. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, lodumetsades, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

797 Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
  Scirpus radicans Schkuhr - juurduv kõrkjas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,5-1,2 cm laiad. Paljuneb vegetatiivselt mahakaarduvate võrsete ja viljunud varte abil. Kõik pähikud üksikult, peale osaõisiku alumise pähiku kõik raolised, 3-9 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikestest 2-3 korda pikemad. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel luhtadel, niitudel, veekogude kallastel. Harva, peamiselt Peipsi kallastel. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

798 Varre tipus 1 pähik 799
798 Varrel pähikuid rohkem kui üks 802
799 Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid 800
799 Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised 801
800 Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
  Carex dioica L. - kahekojane tarn
  Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga, kasvab hõreda kogumikuna. Varred peened, ruljad, peenevaolised. Lehed harjasjad, siledad, vartest poole lühemad, alusel tuhmpruuni tupega. Kahekojalised taimed, pähikud ainult isas- või emasõitega. Emastaime pähikud tihedalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht roostepruun, heleda kesktriibu ja kileja servaga, põisikust lühem. Põisikud pruunid, lühikese kahehambalise nokaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, soostunud niitudel, rabades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

800 Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
  Carex pauciflora Lightf. - õievähene tarn
  Iseloomulikud tunnused: Varre tipusüks pähik. Lehed 1-1,5 mm laiad, renjad, niitjad. Pähik 0,7-1 cm pikk. Põisikuid pähikus 2-5, valminult valkjaspruunid, alla käänatud. Põisik kitsassüstjas, peenesooneline. Põisiku katteleht kollakaspruun. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männimetsades, rabaservades. Hajusalt. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

801 Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
  Carex davalliana Sm. - raudtarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab tiheda puhmiku või väikese mättana. Varred soonilised, veidi karedad. Lehed kolmekandilised. Isaspähikud kitsas-ruljad. Emaspähikud hõredalt asetsevate põisikutega. Põisikud kõverdunud, ahenevad pikaks nokaks. Kattelehed põisikust lühemad, pruunid, teravad. Põisik tumepruun. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes madalsoodes, soostunud niitudel. Paiguti Lääne-Eestis, kaguosas puudub. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

801 Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
  Carex pulicaris L. - kirptarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 1 mm laiad, niitjad. Varre tipul üks pähik. Põisikuid pähikus 5-10, 3-5 mm pikad, valminult tumepruunid, läikivad, alla käändunud. Pähik 1-2,5 cm pikk. Põisiku katteleht pruun, heledama servaga, põisikust lühem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel. Lääne-Eestis tavaline, idaosas harva. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

802 Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega 803
802 Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega 826
803 Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
  Carex disticha Huds. - lünktarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõreda kogumikuna. Lehed hallikasrohelised, lamedad kuni kahekurrulised, 3-4 mm laiad, umbes varre pikkused. Õisik tihe, 2-6 cm pikk, 20 või enama munaja pähikuga, ülemised ja alumised koosnevad emasõitest, keskmised isasõitest. Isasõie kohalt võib õisik olla veidi lünklik. Põisiku katteleht punakaspruun, heleda servaga, põisikust lühem. Põisik roostepruun, pika lõhestunud nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, siirdesoometsades, kraavides. Tavaline. Õitseb juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

803 Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas 804
804 Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt 805
804 Kõik pähikud on varrel tihedalt koos 814
805 Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused) 806
805 Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole 807
806 Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
  Carex buxbaumii Wahlenb. - padutarn
  Iseloomulikud tunnused: Taimed alusel punaselt värvunud, tuped võrkkiududega. Kõik pähikud võrdse pikkusega, 0,5-2 cm pikad, munajad. Pähikuid 2-5, tipmine pähik nuiakujuline, alusel väheste isasõitega, teised pähikud emasõitega. Põisiku katteleht piklikmunajas. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel lubjarikastel niitudel, madal- ja siirdesoodes. Paiguti Lääne-Eestis, mujal harva. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

806 Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
  Carex hartmanii Cajander - rulltarn
  Iseloomulikud tunnused: Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega. Tipmisele pähikule järgnevad kaks (või üks) märgatavalt lühemat pähikut, edasised on sarnased ülemisega. Pähikuid 2-5, tipmise alusel vähesed isasõied, teised emasõitega. Alumise emaspähiku kandeleht võib olla õisikust lühem või pikem. Põisik lühikese nokaga, pruunikas, peenesooneline. Põisiku katteleht süstjas. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, lehtmetsades, niitudel. Hajusalt. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

807 Põisikuid emaspähikus kuni 3
  Carex disperma Dewey - õrn tarn
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped helepruunid. Lehed hallikasrohelised, 1-1,5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised, pehmed. Õisik 2-4 pähikuga, emasõite kohal 1 või 2 isasõit. Põisikute kattelehed valgekilejad, põisikust lühemad. Põisikud pruunid, soonelised, väga lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-lodumetsades, niisketes kuusikutes. Paiguti mandriosas, peamiselt Alutagusel ja Edela-Eestis. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

807 Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3 808
808 Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
  Carex remota L. - varjutarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, lamedad. Õisik 6-10 piklikmunaja pähikuga. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikalt üleulatuv. Põisiku katteleht valge, kilejas, põisikust lühem. Põisik kahvaturoheline, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades. Paiguti., sagedam Edela-Eestis. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

808 Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem 809
809 Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
  Carex mackenziei V.I.Krezc. - põhjatarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 2-3 mm laiad, lamedad. Õisik 3-6 pähikuga, tipmine teistest umbes kaks korda pikem, nuiakujuline, selle alusel kõige rohkem isasõisi. Põisiku katteleht helepruun, valkja servaga, põisiku pikkune. Põisik hallikas, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa rannikualadel. Harva. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

809 Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem 810
810 Põisikud püstised, lühikese nokaga 811
810 Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga 812
811 Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
  Carex brunnescens (Pers.) Poir. - tõmmukas tarn
  Iseloomulikud tunnused: Murusalt kasvav taim. Varred peened, tikjad, ülaosas karedad. Lehed puhasrohelised, 1-2 mm laiad. Vanemad lehed ja lehetuped sageli kaetud kollakaspruunide laikudega. Õisik 4-8 ümarmunaja pähikuga. Põisikud munajad, soonilised, välisküljel pikalt lõhestunud nokaga, lõhestunud serv valge kileja äärisega. Põisikud pähikus püstiselt või poolpüstiselt. Kõrgus 10-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, sihtidel, metsades. Harva. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

811 Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
  Carex canescens L. - hallikas tarn
  Iseloomulikud tunnused: Murusalt kasvav hallikasroheline taim. Varred püstised, ülaosas karedad. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, vartest lühemad. Õisik 3-7 piklikmunaja pähikuga. Põisik munajas, püstine, katteleht rohelise kesktriibuga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, sihtidel, rabaservades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

812 Pähikud laiusest pikemad
  Carex elongata L. - pikk tarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 2-4 mm laiad, lamedad, varte pikkused. Kasvab väikeste mätastena. Taime alusel kiude pole. Õisik 2-8 cm pikk, 5-12 pähikuga. Pähikud piklikud. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik kollakaspruun, süstjas, sujuvalt nokaks ahenev. Põisikud asetsevad rõhtsalt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketes kuusikutes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

812 Pähikud ümarad 813
813 Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
  Carex echinata Murray - tähttarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, tumerohelised, renjad, 1-2 mm laiad, vartest lühemad. Varred püstised, alusel hallide või hallikaspruunide labata tuppedega. Õisikus 3-5 hõredalt asetsevat pähikut. Pähikud ümarad, tähtjalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht helepruun, põisik munajas, pruun, aheneb aeglaselt kahehambaliseks nokaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

813 Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
  Carex loliacea L. - lodutarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Pähikuid 3-6. Pähikutes 4-10 tähtjalt asetsevat põisikut. Põisikud nokata, valminult pruunikad. Põisiku katteleht valge, kilejas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades ja nende raiesmikel. Paiguti, peamiselt Kirde- ja Edela-eestis. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

814 Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena 815
814 Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena 817
815 Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
  Carex arenaria L. - liivtarn
  Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga taim, pähikutega varred sageli ühes reas. Lehed 1,5-4 mm laiad. Lehetupe kileja osa ülaserv tumekollane. Õisik 3-8 cm pikk, 8-15 munaja pähikuga. Tipmised pähikud isasõitega, keskmiste tipus isasõied, alusel emasõied, alumised pähikud ainult emasõitega. Põisiku katteleht kollakas- kuni punakaspruun, heledama äärisega. Põisik punakaspruun, aheneb sujuvalt tipust lõhestunud nokaks. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, rannaluidetel. Paiguti, rannikul ja saartel kohati sage. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

815 Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk 816
816 Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
  Carex brizoides L. - salutarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,5-3 mm laiad, lamedad, pehmed, varrest pikemad, helerohelised. Varred ülaosas karedad. Õisik 1,5-2,5 cm pikk, 5-9 äraspidimunaja pähikuga. Põisiku katteleht valkjas, põisikust lühem. Põisik aheneb sujuvalt pikaks nokaks. Kõrgus 25-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

816 Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
  Carex chordorrhiza L. f. - alsstarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikasrohelised, 1,5-2 mm laiad, renjad, varrest lühemad. Varred siledad. Õisik 0,6-1 cm pikk, munajas, väga tihe, 3-5 pähikuga. Põisiku katteleht pruun, põisiku pikkune. Põisik elliptiline, pruun, läikiv, lühikese nokaga, sooniline. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel õõtsikul, rabastunud metsades. Hajusalt, peamiselt mandriosas. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

817 Lehed üle 5 mm laiad 818
817 Lehed alla 5 mm laiad 820
818 Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
  Carex paniculata L. - pööristarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab suurte mätastena. Lehed hallikasrohelised, 3-6 mm laiad, lamedad. Lehetuped pruunid, pole kiulised. Varred väga jäigad. Õisik tihe, alusel harunenud, 3-10 cm pikk, paljude pähikutega. Põisiku katteleht pruun, valge kileja servaga, põisiku pikkune. Põisik pruun, pika nokaga. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lammisoodes, sookraavides. Harva. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

818 Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm 819
819 Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
  Carex otrubae Podp. - tihe tarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 4-8 mm laiad. Õisik veidi lünklik, 5-10 munaja pähikuga. Õisiku kandelehed oma pähikutest pikemad. Põisiku katteleht punakaspruun. Põisik kollakasroheline, hiljem pruun, sooniline, veidi lõhestunud nokaga. Kõrgus 40-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel. Haruldane. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

819 Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
  Carex vulpina L. - rebastarn
  Iseloomulikud tunnused: Varred väga teravad, enamasti nõgusate külgedega. Lehed puhasrohelised, 5-10 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Taimed alusel mustade lihtkiududega. Õisik tihe, 8 või enama munaja pähikuga. Põisiku katteleht roostepruun, teravnev, põisikuga sama pikk või lühem. Põisik valminult roostepruun, tuhm, näsakestega, aheneb sujuvalt välisküljelt lõhestunud nokaks. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

820 Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed 821
820 Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed 822
821 Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
  Carex heleonastes L. f. - turvastarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, vartest lühemad, lehetuped kiududeta. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga. Põisiku katteleht hele punakaspruun, põisikust lühem. Põisik valkjasroheline kuni helepruun, peenesooneline, pikkamisi nokaks ahenev. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates soodes, lodumetsades. Harva. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

821 Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
  Carex glareosa Wahlenb. - klibutarn
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised, renjad, vartest lühemad. Õisik 2 või 3 piklikmunaja pähikuga. Põisiku katteleht tumepruun, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline kuni pruun, sooniline, lühikese nokaga. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererandadel. Harva. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

822 Põisikud alla 3 mm pikad 823
822 Põisikud üle 3 mm pikad 824
823 Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
  Carex diandra Schrank - ümartarn
  Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline hõremurusalt kasvav taim. Varred püstised või kaardus, suhteliselt jäigad. Lehed jäigad, lamedad või renjad, 1-3 mm laiad, varrest lühemad. Õisik tihe, 2-4,5 cm pikk, ei ole harunenud. Alumise pähiku kandeleht pähikust märksa lühem, rohelise kesktriibu ja naaskelja tipuga. Põisiku katteleht põisikust pisut lühem, pruun, laia heleda servaga. Põisik läikiv tumepruun, aheneb pikkamisi nokaks. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, siirdesoodes. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

823 Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
  Carex appropinquata Schumach. - eristarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab kõrgete mätastena. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Lehed 1,5-2 mm laiad, hallikasrohelised, renjad. Õisik 4-8 cm pikk, alusel harunenud. Põisik tuhm, aheneb järsult pikaks nokaks. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, madalsoodes, kraavides. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

824 Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
  Carex leporina L. - jänestarn
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, pruunide lihtkiududega. Lehed 1,5-3,5 cm laiad. Õisik 1-4 cm pikk, 4-9 munaja pähikuga. Põisikud pähikus püstiselt. Põisiku katteleht hele- kuni tumepruun, heledama servaga, põisikust lühem. Põisik kileja tiivulise servaga, pruun, sujuvalt nokaks ahenev. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, raiesmikel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

824 Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta 825
825 Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
  Carex spicata Huds. - lakktarn
  Iseloomulikud tunnused: Valkjasroheline murusalt kasvav taim. Lehetuped roosakad. Lehed lamedad, 2-3,5 cm laiad, vartest lühemad. Õisik 5-12 munaja pähikuga, alumised üksteisest eemal, pikkade kandelehtedega. Põisik munajas, rohekas, valminult pruun, läikiv, aheneb sujuvalt nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

825 Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
  Carex muricata L. - siiltarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,5-3 cm laiad, vartest lühemad. Murusalt kasvav valkjasroheline taim. Varte alusel vanade tuppede mustjad kiud. Õisik 4-7 ümara pähikuga. Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt kuni tähtjalt. Põisk mustjaspruun, järsu lühikese nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, nõlvadel. Põhja-Eestis rannikualadel ja saartel paiguti, mujal harva. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

826 Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad 827
826 Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega 830
827 Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed 828
827 Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta 829
828 Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
  Carex elata Bell. ex All. - luhttarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehetuped pruunikas- kuni õlgkollased, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 2-5 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Nii isas- kui emaspähikuid 2-4, piklikud, alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisiku pikkune või pikem. Põisik munajas, lühikese nokaga, sinakashall. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, veekogude kallastel, luhtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

828 Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
  Carex cespitosa L. - mätastarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätaste või tihedate puhmikutena. Alusel mustjaspunased võrkkiududega lehetuped. Lehed tumerohelised, 1-3 mm laiad, kahekurrulised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline, väga lühikese nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, lodumetsades. Mandril sage, saartel harva. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

829 Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
  Carex nigra (L.) Reichard - harilik tarn
  Iseloomulikud tunnused: Puhmikutena kasvav taim. Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, läikivad. Lehed lamedad kuni renjad, kuivades sisserulluvate servadega, 1,5-3 mm laiad, hallikasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-4, 1-2,5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht mustjaspruun, tömp, põisikust lühem. Põisik valminult pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, metsades, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

829 Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
  Carex acuta L. - sale tarn
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped pruunid kuni punakaspruunid. Lehed 3-10 mm laiad, rohelised, andruga, lamedad kuni kahekurrulised. Varred ülaosas karedad. Isaspähikuid 1-4, emaspähikuid 2-4, kuni 10 cm pikkused. Põisik lame, lühikese nokaga, rohekas. Põisiku katteleht süstjas, teravnev, mustjaspruun, põisikust pikem. Kõrgus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, luhtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

830 Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!) 831
830 Põisikud paljad, karvad vahel noka servades 842
831 Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga 832
831 Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga 833
832 Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
  Carex hirta L. - karvane tarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Taim üleni karvane. Alumised lehetuped pruunikaspunased, võrkkiududega. Lehed 2-5 mm laiad, heledamad hallikasrohelised, kahekurrulised. Õisik hõre, isaspähikuid 2 või 3, emaspähikuid 2-4, püstised, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht punakaspruun, heledama servaga, pika ogatipuga, põisikust lühem. Põisik karvane, valminult pruun, aheneb sujuvalt pikaks kahehambaliseks nokaks. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, teeäärtes, nõlvadel. Harilik. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

832 Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
  Carex lasiocarpa Ehrh. - niitjas tarn
  Iseloomulikud tunnused: Varred alusel ruljad, ülaosas kolmekandilised. Alumised lehetuped punakaspruunid, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad, jäigad, renjad. Isaspähikuid 1-3, 3-6 cm pikad, tihedalt. Emaspähikuid 1-3, varrel hõredalt. Õisiku alumine kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht roostepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirde- ja madalsoodes, soostunud niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

833 Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad 834
833 Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas 837
834 Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega 835
834 Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses 836
835 Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
  Carex montana L. - mägitarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed helerohelised, pehmed, hõredakarvased, lamedad, 1-2 mm laiad. Alumised lehetuped mustjaspunased, väheste kiududega. Õisik tihe. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3, 0,5-1 cm pikad, ümarad. Alumise emaspähiku kandeleht pruunikas, õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjaspunane, heleda äärega, põisikust lühem. Põisik rohekas, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel puisniitudel, tamme-segametsades, nõlvadel. Paiguti, sagedam Põhja-Eestis ja läänesaartel. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

835 Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
  Carex pilulifera L. - põngastarn
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped heledamad punakaspruunid, ohtrate kiududega. Lehed helerohelised, 2-3 mm laiad, pehmed, kahekurrulised. Õisik tihe, harva alumine pähik teistest eemal. Isaspähikuid üks, 0,5-1 cm pikk, emaspähikuid 2 või 3, 0,5-1 cm pikad, ümarad. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust pikem või lühem. Põisik ümar, karvane, valminult pruun, järsu nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, kinkudel, hõredates metsades. Paiguti, Kagu-Eesytis harva. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

836 Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
  Carex ornithopoda Willd. - varvastarn
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped heledamad pruunikaspunased. Lehed 2-3 mm laiad, helerohelised. Isaspähikuid üks, 4-8 mm pikk, emaspähikuid 1-4. Alumise emaspähiku kandeleht punakaspruun. Põisiku katteleht põisikust oluliselt lühem. Põisik hõredakarvane, rohekas, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Nõlvadel, hõredates lehtmetsades, loodudel. Tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

836 Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
  Carex digitata L. - sõrmtarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Alumised lehetuped tumepunased. Lehed 2-5 mm laiad, tumerohelised, lamedad, lühidalt teritunud. Emaspähikud asuvad varrel hõredalt, alumise emaspähiku kandeleht punakaspruuni tupega. Põisiku katteleht tömp, punakaspruun, põisiku pikkune. Põisik kolmekandiline, hõrekarvane, rohekas, hiljem pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

837 Emaspähikud hõredad, väheste õitega
  Carex rhizina Blytt ex Lindblom - jalgtarn
  Iseloomulikud tunnused: Taim maapinnal roomava jämeda risoomiga. Alumised lehetuped tumepruunid, ohtrate kiududega. Lehed hallikasrohelised, 2-3,5 mm laiad, kahekurrulised. Õisik hõre, pähikud sõrmjalt asetsevad. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, 1,5-3 cm pikad, hõredalt asetsevate põisikutega. Põisik hõrekarvane, rohekashall, lühikese nokaga. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, kuivadel nõlvadel. Haruldane. Õitseb mais.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

837 Emaspähik tihe, paljude õitega 838
838 Põisikud selgete soontega
  Carex globularis L. - keratarn
  Iseloomulikud tunnused: Peente roomavate ja harunevate helepunaste risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped helepunased, võrkkiududega. Lehed tumerohelised, 1-2 mm laiad. Isaspähikuid üks, 0,5-1cm pikk, emaspähikuid 2 või 3, ümarad. Põisiku katteleht punakaspruun. Põisikud lühikese nokaga. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männi- ja kuusemetsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

838 Põisikud soonteta 839
839 Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
  Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn
  Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

839 Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised 840
840 Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
  Carex tomentosa L. - villtarn
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped mustjaspunased, võrkkiududega. Lehed rohelised, allküljel sageli hallikasrohelised, 1,5-3 cm laiad. Isaspähikuid üks, 1-2,5 cm pikk, emaspähikuid 1 või 2. Põisiku katteleht tume-punakaspruun. Põisik tihedalt hallikarvane, väga lühikese nokaga. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel. Paiguti Lääne-Eestis, mujal harva. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

840 Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed 841
841 Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
  Carex caryophyllea Latourr. - kevadtarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt. Varred kaarjad, ebaselgelt kolmekandilised. Lehed rohelised kuni helerohelised, 2-3 mm laiad, servast tagasi käändunud, vartest lühemad. Emaspähikuid 2-3, munajad või piklikmunajad. Põisiku katteleht pruun, põisiku pikkune või pikem. Põisik lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, nõlvadel, sarapikes. Tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

841 Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
  Carex ericetorum Pollich - nõmmtarn
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav hallikasroheline taim alusel kastanpruunide läikivate tuppede ja nende kõdunenud kiududega. Varred peened, jäigad. Lehed tumerohelised, 1,5-4 mm laiad, varre alusele koondunud. Emaspähikuid 1-3, piklikmunajad. Põisiku katteleht põisikust lühem. Põisik pruun, väga lühikese nokaga. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, nõmmemetsades. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

842 Vähemalt alumine pähik rippuv 843
842 Pähikud pole rippuvad 850
843 Isaspähikuid 2 või rohkem 844
843 Isaspähikuid 1 846
844 Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
  Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn
  Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

844 Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga 845
845 Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
  Carex riparia Curtis - kallastarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alt, sageli ka pealt sinakashallid, 8-15 mm laiad. Lehetuped pruunid või punakaspruunid, ümarad. Isaspähikuid 3-5, ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 2-7 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisik tume-rohekaspruun, läigib, lühikese kahehambalise nokaga, asetseb poolpüstiselt. Põisiku katteleht tumepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. ÕRGUS 60-150 CM.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

845 Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
  Carex pseudocyperus L. - kraavtarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

846 Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised 847
846 Emaspähikud pruunid 848
847 Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
  Carex pseudocyperus L. - kraavtarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

847 Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
  Carex sylvatica Huds. - metstarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 4-8 mm laiad, vartes lühemad. Alumised lehetuped helepruunid. Varred tipus peened, veidi longus. Emaspõhikuid 3-5, lineaalsed, 1,5-6 cm pikad, pikkadel raagudel, valminult longus või rippuvad. Põisiku katteleht valkjas, teravnev, põisikust lühem. Põisik pika nokaga, pähikus poolpüstiselt. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates salumetsades, lodumetsades. Paiguti, sagedam mandri idaosas. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

848 Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
  Carex capillaris L. - jõhvtarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Alumised lehetuped punakaspruunid, lihtkiududega. Lehed puhasrohelised, 1,5-3 mm laiad, varrest lühemad. Õisik tihe, isaspähikuid üks, valkjas, 5-7 mm pikk. Emaspähikuid 2-4, 0,4-1,5 mm pikad, valminult pikkadel kaarjatel raagudel rippuvad. Alumise emaspähiku kandeleht pähikust lühem. Põisiku katteleht valkjas, põisikust lühem. Põisik pruun, läikiv, aheneb sujuvalt nokaks. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

848 Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta 849
849 Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
  Carex limosa L. - mudatarn
  Iseloomulikud tunnused: Juured tihedalt kaetud tumekollaste karvadega. Lehed 1-2 mm laiad. Lehetuped punakad, võrkkiududega. Emaspähikuid 1 või 2, alumise emaspähiku kandelehe laba pähikust lühem.Põisiku katteleht pruun, ogatipuga, põisikust pikem. Põisik hallikasroheline, sooniline, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaälvestes, siirdesoodes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

849 Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
  Carex irrigua (Wahlenb.) Sm. ex Hoppe - sagristarn
  Iseloomulikud tunnused: Juured tihedalt kaetud tumekollaste karvadega. Lehetuped punakad, võrkkiududega. Lehed 1-2 mm laiad. Emaspähikuid 1-3, 0,8-1,3 cm pikad, alumiste alusel üksikud isasõied. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht süstjas, põisikust pikem ja kitsam. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, rabaservades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

850 Lehetuped või lehed või varred karvased
  Carex pallescens L. - kahkjas tarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab tihedate puhmikutena. Lehed helerohelised, 1,5-3,5 cm laiad, karvased, kahekurrulised. Alumised lehetuped pruunikaspunased, karvased, võrkkiududega. Õisik tihe, isaspähikuid üks, 0,5-1 cm pikk, emaspähiluid 2 või 3, 0,8-1,8 cm pikad, ruljad, veidi longus. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht kahvatupruun, põisikust lühem. Põisik kollakasroheline, nokata. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

850 Lehetuped, lehed ja varred paljad 851
851 Alumine kandeleht ei ümbritse vart 852
851 Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre 854
852 Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
  Carex acutiformis Ehrh. - sootarn
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped sageli punaka värvusega. Lehed vähemalt alaküljel sinakashallid, alla 1 cm laiad. Emaspähikud 2-5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht alusel ristipidiselt kurdunud. Põisik lamedalt kolmekandiline, lühikese nokaga, sinakasroheline, hiljem pruunikas. Põisiku katteleht süstjas, teravnev, tumepruun, põisiku pikkune. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

852 Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk 853
853 Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
  Carex rostrata Stokes - pudeltarn
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped käsnjalt paksenenud, taim seetõttu alusel jämenenud. Varred ümarad. Lehed 2-4(8) mm laiad, hallikasrohelised, renjad, ülaküljel papillidega, alaküljel selgete ristroodudega. Õisik hõre, isaspähikuid 2-4, 3-5 cm pikad. Emaspähikuid 2 või 3, 2-7 cm pikad, püstised, ruljad, rõhtsalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht põisikust lühem, punakaspruun. Põisik valminult pruunikas, aheneb järsult pikaks nokaks, meenutab Pliska pudelit. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

853 Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
  Carex vesicaria L. - põistarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed puhasrohelised, 3-5 mm laiad, umbes varte pikkused, ristroodudega. Alumised lehetuped sageli punaka tooniga. Isaspähikuid 2 või 3, asetsevad ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 3-6 cm pikad, üksteisest eemal. Põisik valminult kollane, püstine, aheneb sujuvalt nokaks. Põisiku katteleht põisikust lühem. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

854 Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed 855
854 Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike 856
855 Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
  Carex panicea L. - hirsstarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, sinakasrohelised, 2-4 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Leherood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem. Põisiku katteleht tumepruun, heleda servaga. Põisikud hõredalt nagu hirsiterad, valminult pruunikad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, loopealsetel. Sage. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

855 Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
  Carex vaginata Tausch - tupptarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lühidalt teritunud, puhasrohelised, 2-5 mm laiad, kahekurrulised. Alumised lehetuped helepruunid. Isaspähikuid üks, 1-1,5 cm pikk, emaspähikuid 1-3, 1-2 cm pikad, asetsevad hõredalt. Alumise emaspähiku kandeleht pähikust lühem, vart lõdvalt ümbritseva tupega. Põisiku katteleht punakaspruun, heledama servaga, põisikust lühem. Põisik rohekaskollane, lühikese viltuse nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud metsades, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

856 Alumine kandeleht õisikust lühem 857
856 Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem 858
857 Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
  Carex distans L. - läänetarn
  Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline tihedate puhmikutena kasvav taim. Alusel mustjaspruunide labata tuppedega. Lehed 2-3 mm laiad, jäigad, allapoole rullunud servadega, vartest lühemad. Õisik hõre, 2-5 pähikuga, tipmine on ruljas pikaraoline isaspähik, millest allpool 1-4 kuni 2 cm pikkust tihedat emaspähikut. Alumise emaspähiku kandeleht kuni poole õisikuni ulatuv, varrelehtede sarnane, kitsam. Põisiku katteleht roostepruun, keskel triibuga, põisikust lühem. Põisikud rohekad, kahehambalise nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul Lääne-Eestis paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

857 Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
  Carex hostiana DC. - ääristarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehetupe kileja osa ülaserv üles suunatud kileja pikendusega. Lehe keskrood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2-4. Emaspähikud üksteisest umbes 5 cm kaugusel, kollakasrohelised kuni pruunid. Põisik kaheharulise nokaga, valminult pruun. Põisiku katteleht roostepruun, valge kileja servaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes madalsoodes, niisketel niitudel. Lääne-Eestis tavaline, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

858 Põisikud püstiselt
  Carex extensa Gooden. - randtarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tugevalt paksenenud, hallikasrohelised, renjad, sisserulluvate servadega, 1-2 mm laiad. Kasvab tiheda puhmikuna. Alumised lehetuped tumepruunid. Õisik tihe, isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, alumine mõnikord teistest eemal. Põisiku katteleht munajas, ogatipuga, pruun, põisikust lühem. Põisik sooniline, lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal. Paiguti Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

858 Põisikud rõhtsalt või allakäändunult 859
859 Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune 860
859 Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud 861
860 Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
  Carex viridula Michx. - ojatarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, kollakas- kuni puhasrohelised, lamedad kuni andruga, varte pikkused. Kasvab väikeste puhmikutena. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-5, 3-8 mm pikad, lähestikku. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik munajas, nokk kuni 1/3 põisiku pikkusest. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel hõreda taimestikuga niitudel, kraavides, rannikul. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

860 Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
  Carex demissa Hornem. - sirptarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed umbes varte pikkused, 2,5-4 mm laiad, puhasrohelised. Varred kaarjalt tõusvad. Alumine emaspähik teistest eemal, sageli varre alumisel kolmandikul. Põisik sageli ka valminult roheline, umbes 1/3 põisiku pikkuse nokaga. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, sihtidel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

861 Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
  Carex flava L. - kollane tarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Lehed kollakasrohelised, 3-5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Isaspähikuid üks, kuni 5 mm pikkuse raoga. Emaspähikuid 2 või 3, ümarad, 0,8-2 cm pikad, asuvad tihedalt, vahel alumine teistest eemal. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht punakaspruun, mõnikord heleda servaga, põisikust lühem. Põisik valminult kollane, aheneb umbes poole põisiku pikkuseks kõverdunud nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalsoodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

861 Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
  Carex lepidocarpa Tausch - niidutarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vartest poole lühemad, 2-3 mm laiad, kollakasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, 0,7-1,5 cm pikad, asuvad varrel hõrealt. Põisiku katteleht punakaspruun, heleda servaga, põisikust lühem. Põisik rohekaskollane, 1/3-1/2 põisiku pikkuse veidi käändunud nokaga. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, siirde- ja madalsoodes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

862 Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne 863
862 Õisik harunenud pööris 889
863 Pähikud oheteta 864
863 Pähikud ohetega 873
864 Pähikud varre vastaskülgedel 865
864 Pähikud varrel ümberringi 869
865 Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
  Lolium perenne L. - karjamaa-raihein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

865 Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega 866
866 Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
  Cynosurus cristatus L. - harilik sugapea
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav kollakasroheline taim. Lehed 1-3 mm laiad, paljad, lehelaba lühike. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik kahekülgne. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja puisniitudel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

866 Pähikud pole kahesugused 867
867 Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
  Leymus arenarius (L.) Hochst. - liiv-vareskaer
  Iseloomulikud tunnused: Roomava risoomiga hallikas- või sinakasroheline taim. Lehed kuni 10 mm laiad, lameda või rullunud servaga, sinaka vahakirmega, jäigad, tugevate roodudega, alusel väikeste kõrvakestega. Keeleke lühikese äärisena. Õisik 15-25 cm pikk, jäigalt püstine. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel ja luidetel sage, sisemaal paiguti. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

867 Pähikud üksikult 868
868 Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
  Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein
  Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

868 Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
  Elymus farctus (Viv.) Runemark ex Melderis subsp. boreali-altanticus (Simonet & Guin.) Melderis - rand-orashein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-4 mm laiad, hallikasrohelised, enamasti rullunud, tömbilt teritunud, hoiduvad ülespidi. Õisik püstine, hele- või hallikasroheline, kuivanult murdub üksikuteks lülideks. Ohted puuduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaluidetel läänesaartel. Harva. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

869 Pähikud üheõielised 870
869 Pähikus õisi rohkem kui üks 871
870 Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
  Phleum phleoides (L.) H. Karst. - loodtimut
  Iseloomulikud tunnused: Kõrred sageli punakad. Lehed hallikasrohelised, 2-5 mm laiad, karedad. Keeleke tömp. Õisik tipu suunas ahenev, painutamisel tekivad üksikud hõlmad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel, klibul. Lääne- ja Põhja-Eestis tavaline, mujal haruldane. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

870 Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
  Ammophila arenaria (L.) Link - rand-luidekaer
  Iseloomulikud tunnused: Kõvu mättaid moodustav harkjalt harunev taim. Lehed kokkurullunud, jäigad, kuni 5 mm laiad. Keeleke 1-3 cm pikk. Õisik lühikeste ligistunud harudega, õlgkollane. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri ja läänesaarte rannaluidetel. Harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

871 Pähikud 6-8 mm pikad
  Koeleria glauca (Schrad.) DC. - vesihaljas haguhein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrs alusel vanade tihedalt kuhjunud lehetuppede tõttu jämenenud. Lehed kitsad, 0,8-3 mm laiad, enamasti kokkurullunud, hallikasrohelised, jäigad. Keeleke kuni 1,5 mm pikk. Õisik kuni 10 cm pikk, kitsasruljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, paiguti. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

871 Pähikud alla 6 mm pikad 872
872 Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
  Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. - sale haguhein
  Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim. Lehed 1-2 mm laiad, kokkurullunud, pikkade hõredate karvadega. Lehetuped harali või alaspidi karvadega. Keeleke 1 mm pikk, kõhrjas. Õisik kuni 6 cm pikk, tihe. Kõrs õisiku all vähem kui 2 cm ulatuses karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, teede ääres, hõredates männikutes. Põhja- ja Kagu-Eestis. Haruldane. Õitseb maist juulini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

872 Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
  Koeleria grandis Besser ex Gorski - suur haguhein
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõusvate võsudega taim. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, lehetuped pehmekarvased. Keeleke 1 mm pikk, veidi kõhrjas. Õisik kuni 15 cm pikk, kitsas. Kõrs õisiku all 2 cm ulatuses lühikarvane. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõmmedel, hõredates männikutes. Paiguti, valdavalt Põhja- ja Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

873 Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
  Nardus stricta L. - jusshein
  Iseloomulikud tunnused: Väga tihedaid mättaid moodustav traatjate juurtega taim. Lehed harjasjad, hallikasrohelised, alusel jäigalt harali. Õisik kitsas, ühekülgne, hõre. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, nõmmedel, karjamaadel. Paiguti. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

873 Tähk pole ühekülgne 874
874 Pähikud ümber kogu varre 875
874 Pähikud varre vastaskülgedel 882
875 Tähk munajas 876
875 Tähk ruljas 878
876 Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
  Sesleria caerulea (L.) Ard. - harilik lubikas
  Iseloomulikud tunnused: Laiu madalaid mättaid moodustav taim. Võsud ümbritsetud rohkete vanade lehetuppedega. Lehed lühikesed, järsult teritunud, kuni 4 mm laiad, heleda sinaka kirmega. Keeleke 0,2-0,4 mm laiuse narmastunud äärisena. Õisik munajas, lühike, 1-2 cm pikk. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja soodes. Lääne-Eestis ja saartel sage, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

876 Pähikus üks viljuv õis 877
877 Pähikud üle 4 mm pikad
  Anthoxanthum odoratum L. - lõhnav maarjahein
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste mätastena, hõõrudes meeldiva kumariini lõhnaga. Lehed 2-6 mm laiad, lühikesed. Kõrvakesed karvased, punakad. Keeleke 2 mm, tömp, tipus narmastunud. Õisik 4-7 cm pikk, alusel sageli lünklik, kollakasroheline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, nõlvadel, hõredates metsades. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

877 Pähikud alla 4 mm pikad
  Phleum pratense subsp. bertolonii (DC.) Bornm. - mugultimut
  Iseloomulikud tunnused: Kõrs alati alt sibuljalt paksenenud. Keeleke kolmnurkselt teritunud tipuga. Õisik ühtlaselt ruljas, lühike, 2-4 cm pikk, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

878 Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
  Phleum pratense L. - harilik timut
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

878 Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid 879
879 Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja 880
879 Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja 881
880 Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
  Alopecurus geniculatus L. - põlvjas rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline väikeseid mättaid moodustav hallikas- või sinakasroheline taim. Kõrred põlvjalt tõusvad. Ülemise kõrrelehe laba tupest 2-3 korda lühem. Ohted ulatuvad pähikust märgatavalt välja. Tolmukad kollased, hiljem kohvipruunid. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel kohtadel, veekogude kallastel, umbrohuna teraviljas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

880 Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
  Alopecurus aequalis Sobol. - ruuge rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav rohkete viljuvate kõrtega kahvaturoheline taim. Ülemise kõrrelehe laba tupest pikem või sama pikk. Keeleke 3-4 mm pikk, teritunud. Õisik mõlemast otsast ahenev. Tolmukad lillakad, hiljem telliskivipunased. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Vesistel kohtadel, soistel niitudel, kraavides. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

881 Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
  Alopecurus pratensis L. - aas-rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav rohiroheline taim. Lehed 3-10 mm laiad, keeleke sama pikk kui lai. Õisik sale, mõlemast otsast ahenev, painutamisel annab pikki, ebakorrapäraseid pikkade ohetega sagaraid. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

881 Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
  Alopecurus arundinaceus Poir. - mustjas rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasrohelise vahakirmega, kasvab hõremurusate kogumikena, pika roomava risoomiga. Lehed 4-12 mm laiad, keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik 3-8 cm pikk ja 15 mm läbimõõdus, ühtlaselt ruljas, tömp, hallikas või lillakas, valminult mustjas. Ohe lühike. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel tavaline, sisemaal harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

882 Õisik tihe, pähikud lähestikku 883
882 Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal 885
883 Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
  Hordeum vulgare L. - harilik oder
  Iseloomulikud tunnused: Püstine taim. Õisik püstine, jäik, tugevate karedate ohetega, 4-10 cm pikk, neljakandiline. Lehetuped paljad, lehed lamedad, karedad, kuni 12 mm laiad, alusel kõrt sirpjalt ümbritsevate kõrvakestega. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage teravili, harva metsistub. Õitseb juunis.
883 Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis 884
884 Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
  Secale cereale L. - harilik rukis
  Iseloomulikud tunnused: Kõrs ülaosas harali karvadega. Alumised lehetuped harilikult punakad. Lehed 1 cm laiad, sinaka kirmega, alumised noorelt karvased, ülemised paljad. Keeleke 1-3 mm pikk, tömp. Kõrvakesed väikesed, valkjad. Õisik (tähk) 5-15 cm pikk, kaarjalt longus. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, harva metsistunult. Õitseb mais, juunis.
884 Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
  Triticum aestivum L. - harilik nisu
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba lame, kuni 1 cm lai, paljas või pisut karvane. Lehetuped paljad. Keeleke lühike, tömp. Kõrvakesed olemas, ripskarvase servaga. Tähk (õisik) piklik, läbilõikes nelinurkne või lapik, tipus ahenev. Ohted olemas või puuduvad. Kõrgus 70-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, metsistunult harva. Õitseb juunis, juulis.
885 Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
  Lolium perenne L. - karjamaa-raihein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

885 Taimed teistsugused 886
886 Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused 887
886 Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega 888
887 Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
  Elymus caninus (L.) L. - koera-orashein
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline sügavroheline taim. Lehed pikalt teritunud tipuga, rood pealmisel pinnal pikakarvased. Lehetuped paljad, kõrs sõlmede lähedal karvane. Õisik longus tipuga, ohted pikad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavõsas, hõredates leht- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

887 Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
  Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein
  Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

888 Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
  Brachypodium pinnatum (L.) P. Beauv. - sulg-aruluste
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab murusalt, mättaid ei moodusta. Lehed kollakas- või helerohelised, karedad, 5-10 mm laiad, rood hõredate pikkade karvadega, serv ripskarvane. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp või tipus narmastunud. Õisik püstine, ohted välissõklast lühemad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrohketes metsades, puisniitudel, metsasihtidel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

888 Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
  Brachypodium sylvaticum (Huds.) P. Beauv. - mets-aruluste
  Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav taim. Lehed puhasrohelised, pehmed, harali karvadega, 5-7 mm laiad, heleda keskrooga. Keeleke kuni 2,5 mm pikk, tipus hambuline. Õisik longus tipuga. Ohted välissõkla pikkused. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

889 Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus 890
889 Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem 891
890 Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
  Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud. - harilik pilliroog
  Iseloomulikud tunnused: Pika, 1-3 cm jämeduse roomava risoomiga taim. Keelekese asemel karvaring. Lehed 2-5 cm laiad, hallikasrohelised. Õisik kuni 50 cm pikk, tihe, rohkepähikuline. Pähikud tumevioletjad, 6-9 mm pikkuste sirgete karvadega. Kõrgus 80-400 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel, rabaservadel, rabastuvates metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

890 Keeleke (kilejas lise) olemas
  Scolochloa festucacea (Willd.) Link - rooghein
  Iseloomulikud tunnused: Jämeda roomava risoomiga taim. Kõrre veealune osa luitunud tuppedega, vahel ereroheline. Leht kuni 15 mm lai, lame, pikalt teritunud tipuga, alaspidi tõmmates väga kare. Keeleke kuni 6 mm pikk, tömp, narmastunud. Pööris sageli üle 30 cm pikk, rohekas või valkjas, hõre. Kõrgus 80-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

891 Pähikud ohetega 892
891 Pähikud oheteta 919
892 Keelekese asemel karvaring
  Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

892 Keeleke kilejas või puudb 893
893 Pähikud ühe õiega 894
893 Pähikud 2 või rohkema õiega 899
894 Ohe 5-12 mm pikk
  Apera spica-venti (L.) P. Beauv. - harilik rukkihein
  Iseloomulikud tunnused: Taim alusel puhmasjalt harunenud, varsi palju. Lehed kuni 5 mm laiad, karedad. Keeleke 6 mm, tipus hambuline. Õisik suur, sageli üle 30 cm pikk, laiuv. Ohted pikad (5-8 mm). Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohi teraviljades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

894 Ohe alla 5 mm pikk 895
895 Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
  Calamagrostis arundinacea (L.) Roth - metskastik
  Iseloomulikud tunnused: Moodustab tihedaid mättaid. Lehed kuni 2 cm laiad, alt tugevalt läikivad, ererohelised, lehelaba alusel karvatutikesed. Keeleke lühike, narmastunud. Ohe põlvjas, poole pikem kui sõkal. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

895 Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole 896
896 Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
  Cinna latifolia (Trevir.) Griseb. - laialehine nestik
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav kumariini lõhnaga taim. Lehed kuni 2 cm laiad, lamedad, karedad. Keeleke kuni 6 mm pikk, õhuke. Õisik 15-30 cm pikk, rohiroheline, harud erineva pikkusega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates segametsades. Harva. Õitseb juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

896 Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad 897
897 Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
  Agrostis stolonifera L. - valge kastehein
  Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

897 Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest 898
898 Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
  Agrostis canina L. - soo-kastehein
  Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline, sõlmede kohalt juurduvate maapealsete võsunditega taim. Lehed väga kitsad, lamedad, pehmed. Keeleke 2-3 mm pikk, teritunud. Ohe kuni 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel soomuldadel, luhtadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

898 Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
  Agrostis vinealis Schreb. - mägi-kastehein
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena või murusalt, maapealsete võsunditeta. Lehed jäigad, kokkurullunud, hallikasrohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk, väljast hõredalt karvane, tömp. Ohe 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel ja loodudel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

899 Pähikud 2 õiega 900
899 Pähikus rohkem kui 2 õit 904
900 Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
  Arrhenatherum elatius (L.) P. Beauv. ex J. & C. Presl - kõrge raikaerik
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav traatjate juurtega taim. Kõrs püstine, sile. Lehed 3-8 mm laiad, pealt hõredalt pikakarvased, kollakasrohelised. Keeleke 2 mm pikk, tömp. Õisik kuni 25 cm pikk, lühikeste harudega, läikiv. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, niitudel, metsaservas, hõredas võsas. Tavaline.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

900 Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet 901
901 Libled 2 korda õitest pikemad 902
901 Libled õite pikkused või veidi pikemad 903
902 Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
  Holcus lanatus L. - vill-mesihein
  Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline üleni pehmekarvane taim. Keeleke üle 2 mm pikk, lõhestunud. Õisik 4-15 cm pikk, tihe. Libled karvased. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, kraavikallastel, sooservadel, raudteedel. Paiguti, sagedam saartel. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

902 Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
  Holcus mollis L. - pehme mesihein
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt. Peaaegu paljas või väga lühikeste karvadega. Keeleke 2-4 mm pikk, lõhestunud. Õisik 3-7 cm pikk, tihe. Libled paljad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, metsateedel, niiskel liival. Kagu-Eestis. Väga haruldane.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

903 Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
  Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars
  Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

903 Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
  Deschampsia flexuosa (L.) Trin. - võnk-kastevars
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, niitjad. Keeleke 2 mm pikk. Õisik kuni 15 cm pikk, harud hoiavad laiali, looklevad. Pähikud purpurpunased. Ohe põlvjas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõmmedel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

904 Ohe kaarjas või põlvjas 905
904 Ohe sirge 911
905 Ohe alla 3 mm pikk
  Hierochloë australis (Schrad.) Roem. & Schult. - lääne-lõhnhein
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena. Kõrre ülemine lehetupp labata, lõpeb 1,5-4 mm pikkuse keelekesega. Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad, pealt hallikasrohelised, paljad. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikurao alusel harali karvad. Välissõkal pisikese põlvja ohtega, kohvipruun. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene. Kuivades leht- ja segametsades, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

905 Ohe üle 3 mm pikk 906
906 Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad 907
906 Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad 908
907 Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
  Trisetum flavescens (L.) P.Beauv. - aas-koldkaer
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav peene kõrrega taim. lehetuped pikkade harali karvadega. Lehed kuni 5 mm laiad, tihedalt roodunud, karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp, narmastunud. Õisik kitsas, 5-15 cm pikk, lühikeste harudega. Pähikutelje karvad karedad, pähikud kullaläikega, 1-3 mm pikkuste peenikeste ohetega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel ja nõlvadel, parkides. Harva. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

907 Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
  Trisetum sibiricum Rupr. - siberi koldkaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehetuped paljad, harva lühidalt karvased. Kõrrelehed kuni 10 mm laiad, hõredalt roodunud, juurmised lehed kitsamad, paljad või hõredalt karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 8-25 cm pikk. Pähikutelje karvad pehmed, pähikud hõbedaläikesed, väljapoole kaardus ohetega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostunud luhtadel ja võsastikes. Ida-Eestis, väga haruldane.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

908 Libled ühepikkused 909
908 Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem 910
909 Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
  Avena fatua L. - tuulekaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-10 mm laiad, lamedad, karedad, alus ja servad ripskarvased. Alumised lehetuped karvased. Keeleke 3-4 mm pikk. Pähikud pruunikaskollased, 2-3 cm pikkuste ohetega, kitsad, igas suunas laiuvas õisikus. Pähikutelg karvane. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

909 Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
  Avena sativa L. s.l - harilik kaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, karedad. Alumised lehetuped paljad, hallikasrohelised. Keeleke 2-3 mm pikk, tipus hambuline. Pähikutelg paljas. Õisik 15-25 cm pikk, laiuv. Ohted pikad, sirged. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline teravili. Õitseb juunist augustini.
910 Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
  Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

910 Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
  Helictotrichon pratense (L.) Besser - arukaerand
  Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline taim. Alumised lehetuped paljad. Lehed jäigad, pisut karedad. Keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik kitsas, lühikeste harudega, vähesepähikuline. Ohted põlvjad, kuni 2 cm pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

911 Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
  Dactylis glomerata L. - harilik kerahein
  Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

911 Õisik hõre, pole ühekülgne 912
912 Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega 913
912 Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel 915
913 Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
  Festuca gigantea (L.) Vill. - suur aruhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, sügavrohelised, alt läikivad. Kõrvakesed suured, sirpjalt kõrt ümbritsevad. Keeleke tömp, kuni 1 mm pikk. Õisik kuni 30 cm pikk, tipust longus, hõre, hallikasroheline. Ohted pikad, 2-3 korda sõklast pikemad. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, vanades parkides, võsastikes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

913 Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk 914
914 Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
  Festuca rubra L. - punane aruhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

914 Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
  Festuca ovina L. - lamba-aruhein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrs peenike, ümar, paljas. Lehed niitjad, peenikesed, välispinnal tipust allapoole tõmmates karedad. Alumised lehetuped hallid või õlgkollased. Õisik 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud lillakad või helerohelised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männi- ja segametsades, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

915 Mitmeaastased kuivade niitude taimed 916
915 Üheaastased kultuurmaade taimed 917
916 Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
  Bromus benekenii (Lange) Trimen - varjuluste
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-11 mm laiad, sügavrohelised, pikakarvased. Keeleke õrn, narmastunud, 3-4 mm pikk. Õisik 10-20 cm pikk, hõre, kaarjalt longus. Ohe välissõkla pikkune. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

916 Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
  Bromus erectus Huds. - püstluste
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehed ja tuped pikkade harali karvadega. Lehed kitsad, 2-4 mm laiad. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 7-10 cm pikk, püstine, kitsas. Pähikud lillakirjud, ohted olemas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, parkides, raudteedel, teede ääres. Harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

917 Alumiste lehtede tuped paljad
  Bromus secalinus L. - rukkiluste
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena. Lehed 3-8 mm laiad, servad ja pealmine pind hõredate pikkade harali karvadega, lehetuped paljad. Pähikutes hoiavad õied koos ohetega harali, ohted 0,5-8 mm pikad, sirged või kõverdunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaduv umbrohi, peamiselt rukkis, prahipaikadel. Harva. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

917 Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased 918
918 Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
  Bromus hordeaceus L. - pehme luste
  Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline taim, lehed ja pähikud tihedalt pehmekarvased. Õied pähikus tihedalt koos. Õisik 1-12 cm pikk, tihe, ligistunud lühikeste harudega. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, teeäärtel, raudteedel, kuivadel nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

918 Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
  Bromus arvensis L. - põldluste
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste tuttidena kasvav hallikas- või lillakasroheline taim. Lehetuped karvased. Õisik kuni 30 cm pikk, paljupähikuline, hõre, laiuv, peale õitsemist veidi longus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teraviljapõldudel, teeäärtel, raudteedel. Harva. Õitseb maist juulini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

919 Keelekese asemel karvaring 920
919 Keeleke olemas, kilejas 921
920 Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
  Molinia caerulea (L.) Moench - harilik sinihelmikas
  Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim õlgkollaste traatjate juurte ja teravate kõrretüügastega. Lehed kollakasrohelised, pealt pikakarvalised. Keelekese asemel karvaring. Õisik kitsas, pähikud 5-7 mm pikad, tumelillad. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabaservadel, rabastuvates metsades, soistel niitudel, kuivendatud aladel. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

920 Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
  Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

921 Pähikud 1-õielised 922
921 Pähikud 2 või rohkemaõielised 931
922 Pähikud üle 9 mm pikad
  Ammophila arenaria (L.) Link - rand-luidekaer
  Iseloomulikud tunnused: Kõvu mättaid moodustav harkjalt harunev taim. Lehed kokkurullunud, jäigad, kuni 5 mm laiad. Keeleke 1-3 cm pikk. Õisik lühikeste ligistunud harudega, õlgkollane. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri ja läänesaarte rannaluidetel. Harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

922 Pähikud alla 9 mm pikad 923
923 Pähikud libledeta (luup!)
  Leersia oryzoides (L.) Sw. - jõgi-metsriis
  Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga heleroheline taim. Lehetuped väga karedad, ülemine lehetupp puhetunud ja ümbritseb sageli kogu õisikut. Lehed 6-8 mm laiad, servast karedad. Keeleke lühike. Pähikud 1-õielised. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees. Haruldane. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

923 Pähikud kahe liblega 924
924 Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga 925
924 Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta 928
925 Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
  Phalaris arundinacea L. - päideroog
  Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

925 Pähikus liblesid üks paar 926
926 Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
  Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

926 Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad 927
927 Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
  Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

927 Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
  Calamagrostis canescens (Weber) Roth - sookastik
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt, suurte kogumikena. Kõrs tavaliselt suve teises pooles sõlmekohtadest harunenud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Õisik nõrk, hõbelillakas või heleroheline. Ohe pole märgatav. Kõrgus 50-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, võsastikes, kuivendatud soodes, lodumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

928 Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
  Milium effusum L. - harilik saluhein
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav hallikasroheline taim. Lehed 6-15 mm laiad, lühidalt teritunud tipuga. Õisik kuni 30 cm pikk, kuni 10 cm pikkuste peenikeste horisontaalselt harali harudega. Pähikud 3-4 mm pikad, peamiselt harude tippudes. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

928 Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad 929
929 Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
  Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl
  Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

929 Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem 930
930 Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
  Agrostis gigantea Roth - suur kastehein
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 10 mm laiad, karedad. Keeleke 4-8 mm pikk, lõhestunud. Pöörisõisik kuni 40 cm pikk, õitseajal laiuv, väga karedate harudega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lamminiitudel, veekogude kallastel, teeäärtel, põllupeenardel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

930 Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
  Agrostis stolonifera L. - valge kastehein
  Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

931 Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine 932
931 Õisik hõre, püramiidja väliskujuga 936
932 Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
  Melica nutans L. - longus helmikas
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

932 Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb 933
933 Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
  Dactylis glomerata L. - harilik kerahein
  Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

933 Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased 934
934 Pähikud alla 6 mm pikad
  Koeleria glauca (Schrad.) DC. - vesihaljas haguhein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrs alusel vanade tihedalt kuhjunud lehetuppede tõttu jämenenud. Lehed kitsad, 0,8-3 mm laiad, enamasti kokkurullunud, hallikasrohelised, jäigad. Keeleke kuni 1,5 mm pikk. Õisik kuni 10 cm pikk, kitsasruljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, paiguti. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

934 Pähikud üle 6 mm pikad 935
935 Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
  Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. - sale haguhein
  Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim. Lehed 1-2 mm laiad, kokkurullunud, pikkade hõredate karvadega. Lehetuped harali või alaspidi karvadega. Keeleke 1 mm pikk, kõhrjas. Õisik kuni 6 cm pikk, tihe. Kõrs õisiku all vähem kui 2 cm ulatuses karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, teede ääres, hõredates männikutes. Põhja- ja Kagu-Eestis. Haruldane. Õitseb maist juulini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

935 Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
  Koeleria grandis Besser ex Gorski - suur haguhein
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõusvate võsudega taim. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, lehetuped pehmekarvased. Keeleke 1 mm pikk, veidi kõhrjas. Õisik kuni 15 cm pikk, kitsas. Kõrs õisiku all 2 cm ulatuses lühikarvane. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõmmedel, hõredates männikutes. Paiguti, valdavalt Põhja- ja Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

936 Pähikud südajad, rippuvad
  Briza media L. - keskmine värihein
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

936 Pähikud pole südajad ega rippuvad 937
937 Pähikud ainult 2 õiega
  Catabrosa aquatica (L.) Beauv. - vesi-tarnhein
  Iseloomulikud tunnused: Maapealsete roomavate võsunditega tumeroheline taim. Lehed 2-9 mm laiad, nõrgad, tipus järsult teritunud või tömbid. Keeleke 3-5 mm pikk, kolmnurkse tipuga.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

937 Pähikud 3 või enama õiega 938
938 Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
  Hierochloë odorata (L.) P. Beauv. - harilik lõhnhein
  Iseloomulikud tunnused: Ülemine kõrreleht olemas, vegetatiivsete võsude alusel pruunikad labata tuped. Lõhnab kumariini järgi. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikuraag alusel paljas. Välissõkal tipus kileja äärisega, lühidalt teritunud, helepruun. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude ümbruses, mererannal, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

938 Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied 939
939 Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) 940
939 Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga 948
940 Välissõkal ja libled teravad 941
940 Välissõkal ja libled tömbid või sirged 943
941 Alumine lible 7-8 mm pikk
  Bromus inermis Leyss. - ohtetu luste
  Iseloomulikud tunnused: Sageli suurte murusate kogumikena, kus õitsvaid kõrsi vähe. Lehed 4-10 mm laiad, paljad, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, lõhestunud. Pähikud helerohelised või lillad, ohteid pole. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, teede ääres, kallastel, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

941 Alumine lible 3-4 mm pikk 942
942 Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
  Festuca pratensis Huds. - harilik aruhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad. Keeleke peaaegu puudub, kõrvakesed väikesed, paljad. Õisik kuni 20 cm pikk, kahe alumise ebavõrdse pikkusega haruga. Pähikud ohtetud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel, hõredates metsades, madalsoodes, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

942 Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
  Festuca arundinacea Schreb. - roog-aruhein
  Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline. Lehed 3-10 mm laiad, tuhmrohelised, karedad, kõrvakesed poolenisti vart ümbritsevad, karvakestega tipul. Keeleke peaaegu puudub. Õisik kuni 35 cm pikk, kahekaupa männases asuvate pikkade harudega. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivadel, mererannas, teeäärtel, puisniitudel, võsastikes. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, Lõuna- ja Ida-Eestis paiguti. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

943 Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga 944
943 Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga 945
944 Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
  Puccinellia distans (Jacq.) Parl. - laiuv nadahein
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim. Lehed lühikesed, lamedad, 1-3 mm laiad, vahel kokkurullunud, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, tömp. Pähikud hallikas- või lillakasrohelised. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sooldunud pinnasel, laoplatsidel, prahipaikades, mererannal. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

944 Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
  Puccinellia maritima (Huds.) Parl. - meri-nadahein
  Iseloomulikud tunnused: Võsud kaarjalt tõusvad. Lehed hallikasrohelised, lihakad, kahekorra, 1-1,5 mm laiad. Keeleke tömp, kuni 2 mm pikk. Pööriseharud püstised, lühikesed, siledad, pähikud roosakaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja üleujutatavatel rannaniitudel. Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

945 Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas 946
945 Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud 947
946 Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
  Glyceria plicata (Fr.) Fr. - voldine parthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 5-8 mm laiad, pikalt teritunud. Lehetuped lapikud, paljad. Keeleke 3-6 mm, pikalt teritunud. Tolmukad kollased. Õisik valkjasroheline või lillakas, laiuv. Kõrgus 40-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel teedel, kraavides, veekogude kallastel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

946 Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
  Glyceria fluitans (L.) R. Br. - harilik parthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehetuped lapikud, alumised ristroodudega. Lehed 5-8 mm laiad, lühidalt teritunud. Tolmukad lillad. Õisik kitsas, peatelje ligi hoiduvate püstiste harudega. Keeleke 5-8 mm pikk, tipus pika kitsa teravikuga. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, mererannas, vesistes kohtades. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

947 Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
  Glyceria maxima (Hartm.) Holmb. - suur parthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 10-20 mm laiad, oliivrohelised, järsult ahenenud. Keeleke 2-4 mm pikk. Lehetuped tugevalt lapikud, alumised ristroodudega. Õisik 15-30 cm pikk, püstine, sageli üle 10 cm pikkuste karedate laiuvate harudega. Kõrgus 75-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, luhaniitudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

947 Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
  Glyceria lithuanica (Gorski) Gorski - kahar parthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehetuped ruljad, karedad. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud, rohirohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk. Õisik õrn, roheline, 15-25 cm pikk, ühekülgselt rippuvate harudega. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kraavikallastel, metsasihtidel. Paiguti, valdavalt Ida- ja Edela-Eestis. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

948 Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
  Poa annua L. - murunurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

948 Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas 949
949 Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas 950
949 Vars ruljas, pole lapik 951
950 Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
  Poa compressa L. - lapik nurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Kõrs üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed 1-4 mm laiad, tipus paatjad. Keeleke 0,5-1,5 mm pikk, tömp. Õisik 2-6 cm pikk, tihe, lünklik. Pähikud hallikasrohelised. Kõrgus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, rusul, müüridel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

950 Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
  Poa remota Forselles - kahar nurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga kollakasroheline taim. Alumised lehetuped kaheteraliselt lapikud, kuni 1 cm laiad, karedad. Lehed 5-15 mm laiad, tipus järsult paatjalt ahenenud. Keeleke kuni 3 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik 12-30 cm pikk, laiuv, pikkade karedate harudega. Õite alusel karvad puuduvad. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kaldavõsastikes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

951 Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
  Poa alpina L. - alpi nurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Tihedate madalate mätastena kasvav taim. Võsude alusel vanadest lehetuppedest moodustunud tihe lühike paksend. Lehed lamedad, 2-4 mm laiad, hallikasrohelised. Alumised lehetuped ruljad. Keeleke kuni 3,5 mm pikk, kolmnurkse tipuga. Õisik 3-7 mm pikk, tihe, pähikud hallikaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja-Eesti loodudel ja paemurdudes. Harva. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

951 Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru 952
952 Keeleke üle 1 mm pikk, terav 953
952 Keeleke puudub või alla 1 mm pikk 954
953 Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
  Poa trivialis L. - harilik nurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Maapealsete võsunditega taim. Alumised lehetuped lapikud, karedad. Lehed kuni 5 mm laiad, alumisel pinnal läikivad, tipus paatjalt ahenevad. Keeleke 3-7 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik pikkade peente harudega, kuni 16 cm pikk, rohkepähikuline. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põllul, metsas, teeäärtel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

953 Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
  Poa palustris L. - soonurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav pika roomava risoomiga taim. Kõrred sageli sõlmedest juurduvad, kõrgelt lehistunud. Lehed 2-4 mm laiad, lõdvad. Alumised lehetuped ruljad, siledad. Keeleke kuni 5 mm pikk, teritunud, välispinnal valgete karvakestega. Õisik hõre, laiuv. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, veekogude kallastel, võsastikes, prahipaikades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

954 Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
  Poa nemoralis L. - salunurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate puhmastena kasvav heleroheline taim. Kõrs peenike, ümar. Lehed 1-2 mm laiad, pikalt teritunud tipuga, hoiavad rõhtsalt. Keeleke puudub või on väga lühike. Lehetuped ruljad. Õisik 5-12 cm pikk, hõre.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

954 Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad 955
955 Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
  Poa subcaerulea Sm. - ligunurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Kaarjalt tõusvate kõrtega taim. Ülemine leht 1-2(3) cm pikk, lehed tipus järsult paatjalt ahenevad. Keeleke 1-2,5 mm pikk, tömp. Õisik püramiidjas, rõhtsate paarikaupa asuvate harudega. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivastel või soostunud kohtades elamute ümbruses, rannikupiirkonnas. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

955 Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga 956
956 Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
  Poa pratensis L. - aasnurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

956 Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
  Poa angustifolia L. - ahtalehine nurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikad ja väga kitsad, harjasjad. Kõrrelehed 1-1,5 mm laiad, paadi nina moodi tipuga, pealt karvased. Taimed tupesiseste võsudega, mis on ümbritsetud vanade lehetuppedega. Õisik 7-10 cm pikk, piklik. Välissõkla alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, loodudel, hõredates männikutes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

957 Lihakate lehtedega taimed 958
957 Lehed õhukesed, pole lihakad 962
958 Juurmised lehed tiheda rosetina
  Jovibarba globifera (L.) J.Parn. - võsu-liivsibul
  Iseloomulikud tunnused: Taimed lihakad, paljad. Õiteta võrsete lehed tiheda sibulataolise juurmise kogumikuna, õisi kandvate varte lehed vahelduvalt. Tupp- ja kroonlehti 6. Õied roosakad, õisikus. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lõuna- ja Kagu-Eesti liivastes männikutes, paiguti. Ka ilutaimena. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

958 Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina 959
959 Lehed lamedad, üle 1 cm laiad 960
959 Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad 961
960 Ülemised lehed vastakud või 3-kaupa männases. Õied kollased
  Sedum maximum (L.) Suter - suur kukehari
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, tervese