- Peltigera aphthosa - tähn-kilpsamblik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Peltigera aphthosa (L.) Willd.
Eesti nimi:
tähn-kilpsamblik
Iseloomulikud tunnused:
Tallus suur, kuni 20 cm läbimõõdus, ülapool kuivana hallikas- või
pruunikasroheline kuni helepruun, niiskena erkroheline ja hõlmade servas valge ribaga; tallusel tumedad, kuni 2 mm läbimõõduga tsüanobakterite kogumikud (tsefaloodid); alaküljel soontevõrk puudub või sooned üksikud, laiad.
Viljakehad sadulakujulised, nende alakülg kaetud ühtlase koorkihiga.
Sarnased liigid:
Peltigera leucophlebia, Peltigera venosa
Erinevus sarnastest liikidest:
Sarnaneb kiri-kilpsamblikuga (P. leucophlebia), mille tallus on samuti niiskena roheline ja talluse peal esinevad tsefaloodid, aga sellel liigil niiskena hõlmaservas valge riba puudub, talluse alapool on selge soontevõrguga ja viljakehade alaküljel pole koorkiht ühtlane, vaid paikneb laikudena. Lisaks eelistab aluselisi ja toitaineterikkaid kasvukohti.
Niiskena roheliseks värvub ka Eestis väga haruldane viljakas kilpsamblik (Peltigera venosa), mille tallus on aga palju väiksem (kuni 2 cm), alaküljel tumedate reljeefsete soontega ja tsefaloodid paiknevad ala-, mitte ülaküljel ning viljakehad on lamedad, mitte saduljad.
Kasvukoht:
Kasvab maapinnal, samblal, kõdunevatel puutüvedel ja kändudel, harva puude jalamil. Eelistab niiskemaid ja võrreldes lähedase kiri-kilpsamblikuga (P. leucophlebia) toitainetevaesemaid kasvukohti.
Sagedusklass:
väga sage
Levik:
Eestis laialt levinud, tavaline. Perioodil 2008–2020 registreeriti 28 alamasurkonda 10 maakonnast (Harju-, Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Saare-, Tartu-, Valga- ja Võrumaalt). Asurkonna levik Eestis küll ulatuslik, kuid tema seisund aeglaselt halvenev.
http://www.eseis.ut.ee/map_square_600/Peltigera_aphthosa.jpg
Looduskaitseline seisund:
Ei ole kaitse all; Eesti Punase Raamatu (2019-21) ohukategooria: NT - ohulähedane
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Vanemate okasmetsade raie.