Printable version

1 Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad 2
1 Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) 32
2 Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised 3
2 Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised 5
3 Põõsad, kuni 3 m kõrged
  Juniperus communis L. - harilik kadakas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, vahel ka puukujuline, kuni 12 m kõrge. Okkad teravad, 3-kaupa männastes, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt. Vili lihakas, marjatoline, noorelt roheline, valminult sinakasmust. Korraga on põõsal nii rohelisi kui siniseid “kadakamarju”, mis tegelikult on lihakad käbid.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage liivikutel, loodudel, männikutes, ka soodes. Võib kasvada tihedate kadastikena. Levinud Euroopas, Põhja-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas.
Märkused: Lambad söövad meeleldi kadakate noori võrseid ja hoiavad sellega kadastike tiheduse kontrolli all.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged 4
4 Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel
  Pinus sylvestris L. - harilik mänd
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused.
Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Okkad üksikult
  Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad 1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 10-15cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas.
Märkused: Palju aretatud iluvorme.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Lehed vastakud 6
5 Lehed vahelduvad või männases 11
6 Lihtlehed, selgete hõlmadega 7
6 Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed 8
7 Lehed üldkujult selgelt viisnurksed
  Acer platanoides L. - harilik vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt, tiibade sisemised servad moodustavad kaare.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Lehed pole üldkujult viisnurksed
  Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga. Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied   on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad, luuseemnega.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani.
Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Liitlehed 9
8 Lihtlehed 10
9 Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised
  Fraxinus excelsior L. - harilik saar
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad. Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes, täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,  kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad
  Sambucus racemosa L. - punane leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased, lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad oranžikaspunased.
Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Oksad lõpevad astlaga
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Oksad ei lõpe astlaga
  Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised. Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased, alusel 2-kaupa kokku kasvanud.
Levik ja ökoloogia:
Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini.
Märkused: Marjad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Liitlehed 12
11 Lihtlehed 14
12 Lehed kolmetised
  Rubus saxatilis L. - lillakas
  Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane, hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Lehekesi rohkem kui 3 13
13 Taimed ogadeta
  Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad.
Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Taimed ogadega
  Rubus idaeus L. - harilik vaarikas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5 lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Lehed hõlmised 15
14 Lehed terved, hõlmadeta 16
15 Lehed sulgroodsed
  Quercus robur L. - harilik tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga ümbritsetud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Lehed sõrmroodsed
  Ribes alpinum L. - mage sõstar
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased, lääged.
Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed 17
16 Lehed munajad või lantsetjad 19
17 Leheroots lapik
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Leheroots ruljas 18
18 Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
  Betula pendula Roth - arukask
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad paljad, vahatäpikestest kröbulused.  Lehed paljad, rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus allapoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
  Betula pubescens Ehrh. - sookask
  Iseloomulikud tunnused: Puu,  kuni 25 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas, peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Lehed südaja alusega 20
19 Lehed aluse suunas ahenevad 21
20 Õied kroonlehtedeta, ühesugulised, isas- ja emasõisikutes. Vili (pähkel) rohtse pesa (lüdi) sees
  Corylus avellana L. - harilik sarapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m kõrge. Lehed piklikümarad, vahel tipuosas veidi hõlmised, südaja alusega, salikilse servaga, 6-12 cm pikad. Isasõied pikkades urbades, emasõied punga sees, millest ulatuvad välja vaid punased emakasuudmed. Vili on helerohelise lüdiga ümbritsetud pähkel.
Levik ja ökoloogia: Tavaline puisniitudel, loodudel, leht- ja segametsades, vahel sarapikena. Õitseb enne lehtimist, aprillis. Levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolses parasvöötmes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

20 Õied kroonlehtedega, kahesoolised. Vilja ei ümbritse rohtne pesa
  Tilia cordata Mill. - harilik pärn
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed 4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad. Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud kollaka kõrglehega.
Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Taimed asteldega
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Taimed asteldeta 22
22 Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad 23
22 Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad 24
23 Lehe rood ei moodusta selget võrgustikku. Õied kroonlehtedega
  Ledum palustre L. - sookail
  Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 25-120 cm kõrge. Igihaljas. Lehed lineaalsed, allapoole käändunud servaga, pealt pruunikasrohelised, alt roosteviltjad. Õied valged, kerajates kohevates õisikutes varte tippudes. Viljad kuivad. Kogu taim, eriti õied,  uimastava lõhnaga.
Levik ja ökoloogia: Rabades ja rabastuvates metsades, tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

23 Lehe rood moodustavad selge võrgustiku. Õied kroonlehtedeta
  Salix alba L. - hõberemmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Lehed piklikud, noorelt mõlemalt poolt hõbedased, täiskasvanud lehed vähemalt alt siidkarvadest hõbedased. Noored oksad karvased.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult vaid Lõuna-Eesti suurte jõgede kallastel, ilupuuna kohati. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

24 Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud)
  Salix caprea L. - raagremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud. Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised, alt viltkarvased.
Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

24 Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega 25
25 Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

25 Lehed mõlemalt poolt rohelised 26
26 Leheserv terve
  Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised, lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile, mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed, rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must, lihakas.
Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

26 Leheserv hambuline 27
27 Leht alusel ebasümmeetriline
  Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised, tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist kaheks (jalakal on “jalad”).  Seeme tiiva keskel, vilja tiiva serv sile.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

27 Leht alusel sümmeetriline 28
28 Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas 29
28 Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani 31
29 Leheroots lapik. Viljad kobarana
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

29 Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes 30
30 Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
  Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on raolised.
Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

30 Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
  Alnus incana (L.) Moench - hall lepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga, hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on enam-vähem raotud.
Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

31 Vili paljude seemnetega
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

31 Vili ühe seemnega
  Padus avium Mill. - harilik toomingas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad. Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava toimega.
Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

32 Taimed pole rohelised, klorofüll puudub
  Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi
  Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais.
Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

32 Taimed rohelised, klorofüll olemas 33
33 Korralike lehtedeta taimed 34
33 Taimed lehtedega 37
34 Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
  Equisetum arvense L. - põldosi
  Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais.
Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

34 Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead 35
35 Männasoksad harunevad. Vartel tuped laiade hammastega, hambaid vähem kui varrel vagusid
  Equisetum sylvaticum L. - metsosi
  Iseloomulikud tunnused: Lehtedetuped 2-6 nüri pruuni hambaga. Eospeaga võsu algul oksteta, hiljem harunenud männasokstega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Metsades, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist juunini.
Märkus: Eestis ainuke osi, millel oksad harunevad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

35 Männasoksad sirged, ei harune. Tupehambad naaskeljad, hambaid sama palju kui varrel vagusid 36
36 Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
  Equisetum fluviatile L. - konnaosi
  Iseloomulikud tunnused: Vars sile, pehme, 5-8 mm läbimõõdus, sageli ilma männasoksteta. Lehtedetuped tihedalt vastu vart, 15-30 pruuni hambaga, millel kitsas valge ääris. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Soodes ja veekogudes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

36 Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
  Equisetum pratense Ehrh. - aasosi
  > Iseloomulikud tunnused: Vars kidakestega (katsudes kare). Okstemännased varrel tihedalt, männasoksad enamasti 3-kandilised, hoiduvad valdavalt rõhtsalt. Lehtedetuped üle 10 helepruuni hambaga, millel lai heledam ääris. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

37 Lehed vastakud 38
37 Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) 82
38 Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) 39
38 Terved lihtlehed 42
39 Lehed sulgjalt jagunenud 40
39 Lehed sõrmjalt jagunenud
  Geranium palustre L. - soo-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

40 Õied korvõisikus, mida ümbritsevad rohelised üldkatise lehed
  Knautia arvensis (L.) Coult. - harilik äiatar
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed sulglõhised või terved, hõlmad tömbid, varrelehed sulglõhised või jagused. Õied lillad või roosad, lamedates nuttides. Õiekroon nelja hõlmaga, tuped ja õisiku põhi heledate karvadega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades päikesepaistelistes kasvukohtades. Sage. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

40 Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikus 41
41 Kroonlehed kokku kasvanud. Õied vihmavarjutaolises õisikus
  Valeriana officinalis L. - harilik palderjan
  Iseloomulikud tunnused: Risoom lühike, jäme, iseloomuliku lõhnaga. Lehed sulgjad, 2-11 paari lehekestega, tipmine sageli teistest väiksem. Õied roosad, lõhnavad, õisik suhteliselt suur, harunev. Kõrgus 50-100(135) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Ravimtaim, rahustava toimega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

41 Kroonlehed vabad. Õied pole vihmavarjutaolises õisikus
  Erodium cicutarium (L.) L'Hér. - harilik kurekael
  Iseloomulikud tunnused: Sulgjad liitlehed. Õied roosad, õieraod karvased, õied 3-8-kaupa sarikates. Vilja valmides keerduvad osaviljade ülemised osad vedrudena rulli. Kõrgus 6-40(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, teeservades, raudteede ääres, umbrohuna põldudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

42 Taimed kõrvekarvadega
  Urtica dioica L. - kõrvenõges
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

42 Taimed kõrvekarvadeta 43
43 Õied kroonlehtedeta 44
43 Õied kroonlehtedega 47
44 Varred väänduvad. Lehed hõlmised, enamasti üle 4 cm laiad
  Humulus lupulus L. - harilik humal
  Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega roniv taim. Lehed 3-5-hõlmalised. Taimed kahekojalised, isasõied hõredate pööristena, emasõied väikeste tihedate õisikutena, millest arenevad humala “käbid”. Pikkus kuni 8 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldatihnikutes, niisketes metsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Kasutatakse õlle valmistamisel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

44 Varred püstised kuni lamavad. Lehed alla 4 cm laiad 45
45 Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad
  Sagina procumbens L. - lamav kesakann
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

45 Lehed alla 5 korra laiusest pikemad 46
46 Leheserv hambuline. Varred püstised
  Mercurialis perennis L. - püsik-seljarohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, rootsuga, saagja servaga. Taimed piimmahlata. Õiekate olemas, emas- ja isasõied eri taimedel: isasõied peajates õisikutes, emasõied üksikult või 2-4-kaupa. Kõrgus 15-40 (45) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes, leht- ja segametsades, parkides, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

46 Leheserv terve. Varred lamavad
  Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi
  Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

47 Õied korvõisikutes, mida ümbritsevad rohelised väikesed kattelehed
  Galinsoga ciliata (Raf.) Blake - karvane võõrkakar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed saagjad, teravate hammastega. Varred, eriti ülaosas, kaetud kuni 2 mm pikkuste valgete harali karvadega. Keelõied valged, harva punased. Kõrgus 20-70 (120) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, umbrohuna põldudel, aedades ja parkides. Paiguti, Lõuna-Eestis sagedam. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

47 Õied pole korvõisikus 48
48 Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) 49
48 Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) 61
49 Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega 50
49 Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega 51
50 Õied pika kannusega
  Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel
  Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

50 Õied kannuseta
  Listera ovata (L.) R. Br. - suur käopõll
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, munajaselliptilised kuni ümarad, vastakud, rootsutud, tuhmid, üle 5 cm pikad, varre suhtes enam-vähem täisnurga all. Õied rohelised, õisik pikk, paljuõieline. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, niiskemates metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

51 Õiekroon põhiliselt kollane 52
51 Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid 56
52 Lehed pika rootsuga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) 53
52 Lehed enam-vähem rootsutud. Vili - kupar 54
53 Õie alumine huul lillakate laikudeta, kooniliste väljakasveteta
  Galeobdolon luteum Huds. - koldnõges
  Iseloomulikud tunnused: Taim maapealsete võsunditega. Lehed pikarootsulised, munajad, sageli valkjate laikudega. Õied kollased, kahehuulelised, vähemalt 1 cm pikad, 6-kaupa männases. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salulehtmetsades ja -kuusikutes, sarapikes. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

53 Õie alumine huul lillade laikudega, alusel 2 koonilise väljakasvega
  Galeopsis speciosa Mill. - kirju kõrvik
  Iseloomulikud tunnused: Taimed karedakarvased, vars sõlmekohtades jämenenud. Lehed kuni 4 cm laiad. Õied 2-3,5 cm pikad, kollased, lilla alahuule ja valkjate hõlmadega. Kõrgus 12-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

54 Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised
  Rhinanthus minor L. - väike robirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega. Näärmekarvu pole. Õiekroon määrdunud kollane, kuni 1,5 cm pikk, peaaegu sirge putkeosaga. Ülahuule hambake alla 1 mm pikk. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, sooservades. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

54 Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega 55
55 Õiekrooni putkeosa valkjas, huul kollane. Tupe hambad kõverdunud, suunatud ülespoole
  Melampyrum pratense L. - palu-härghein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, serv alusel enamasti üksikute kõverdunud hammastega. Õiekroon 1-1,5 cm pikk, putk valkjas, huuled kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel, metsades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

55 Kroon üleni kollane. Tupe hambad sirged
  Melampyrum nemorosum L. - harilik härghein
  Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinakaslillad, harva valged, servad ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, võsastikes, metsaservadel, lehtmetsades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

56 Õied valged 57
56 Õied pole valged 58
57 Lehed südaja alusega. Alumine huul alusel väljakasveteta
  Lamium album L. - valge iminõges
  Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, karvased, rootsulised. Õied valged, kahehuulelised, võrdlemisi suured, magusa mesimahlaga õieputke põhjas. Kõrgus 20-60(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, aedades. Sage. Õitseb maist septembrini.
Märkused: Lapsed armastavad õitest nektarit imeda.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

57 Lehed ahenevad aluse suunas. Alumine huul alusel kahe koonilise väljakasvega
  Galeopsis tetrahit L. - kare kõrvik
  Iseloomulikud tunnused: Karedakarvane taim, lehed munajassüstjad või munajad, 1,5-3 cm laiad. Õied 1,5-2 cm pikad, purpurpunased või harva valkjad. Krooni alahuule keskmine hõlm peaaegu ruudukujuline, laia heleda servaga. Kõrgus 10-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, aedades, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

58 Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel 59
58 Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed 60
59 Õietupp selgmise lisemeta
  Prunella vulgaris L. - harilik käbihein
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

59 Õietupp selgmise õõnsa lisemega
  Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

60 Õis kahvatukollane, alahuul lilla laiguga
  Galeopsis speciosa Mill. - kirju kõrvik
  Iseloomulikud tunnused: Taimed karedakarvased, vars sõlmekohtades jämenenud. Lehed kuni 4 cm laiad. Õied 2-3,5 cm pikad, kollased, lilla alahuule ja valkjate hõlmadega. Kõrgus 12-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

60 Õis roosa või valkjas, ilma lilla laiguta alahuulel
  Galeopsis tetrahit L. - kare kõrvik
  Iseloomulikud tunnused: Karedakarvane taim, lehed munajassüstjad või munajad, 1,5-3 cm laiad. Õied 1,5-2 cm pikad, purpurpunased või harva valkjad. Krooni alahuule keskmine hõlm peaaegu ruudukujuline, laia heleda servaga. Kõrgus 10-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, aedades, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

61 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 62
61 Kroonlehed vabad 67
62 Lehed mündi lõhnaga
  Mentha arvensis L. - põldmünt
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, munajad, lühiraolised, täkilise servaga, veidi karvased. Õietupp seest paljas, tupe tipmed laikolmnurksed. Varre tipus lehed, õied üksteisest eemalasuvate männastena lehtede kaenlas. Kõrgus 15-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel põldudel, aedades, rohumaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

62 Lehed ei lõhna mündi järgi 63
63 Õied erekollased 64
63 Õied pole kollased 65
64 Varred lamavad
  Lysimachia nummularia L. - roomav metsvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, tihedalt lehistunud. Lehed vastakud, ümarad, lühikese rootsuga. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus, üksikult keskmiste lehtede kaenaldes. Pikkus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, murudes. Hajusalt, sagedam Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

64 Varred püstised
  Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

65 Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes 66
65 Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes
  Veronica longifolia L. - pikalehine mailane
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4(5)-kaupa männases, piklikmunajad, tihedalt sakilise servaga, enamasti paljad. Õied sinised, õietupp tihedalt karvane. Õisikuid sageli mitu, 10-30 cm pikad, varte tippudes. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

66 Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk
  Veronica officinalis L. - harilik mailane
  Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, ülemises osas tõusev, ühtlaselt karvane. Lehed vastakud, lühirootsulised, elliptilised, kiilja alusega. Õied helelillakassinised. Pikkus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

66 Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk
  Veronica chamaedrys L. - külmamailane
  Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

67 Lehed männastes
  Spergula arvensis L. - harilik nälghein
  Iseloomulikud tunnused: Vars liht- ja näärmekarvadega, vahel kleepuv, väga harva paljas. Lehtedeta varreosa õisiku all õisiku pikkune. Lehed lineaalsed, 2-3 cm pikad, näärmekarvased. Õied valged, õieraood niitjad, tupest palju pikemad. Kõrgus 10-50(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel põldudel umbrohuna, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb juunist augusti ja septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

67 Lehed pole männastes 68
68 Õied erekollased 69
68 Õied pole kollased 70
69 Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline
  Hypericum maculatum Crantz - kandiline naistepuna
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, selgelt nelja kandiga (eriti keskosas), seest õõnes. Lehed ovaalsed, servadel mustad näärmetäpid. Õied kollased, kroonlehtede välisküljed üleni mustatäpilised. Tupplehed tömbid, enamasti 5 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

69 Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve
  Hypericum perforatum L. - liht-naistepuna
  Iseloomulikud tunnused: Vars 2 pikikandiga, säsikas, püstine. Lehed ovaalsed, läbipaistvate näärmetäppidega. Õied kollased, kroonlehtede väliskülgedel hõredalt musti täppe. Tupplehed teravatipulised, enamasti 3 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservades. Tavaline. Õitseb juunist augusti, septembrini.
Märkused: Ravimtaim

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

70 Väikesed põõsad soomusjate lehtedega
  Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik
  Eesti puud ja põõsad

Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad, pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline nõmmedel, rabades ja männikutes, õitseb juulis, augustis. Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas.
Märkused: Sarnane soo-erikaga, mis Eestis looduslikult ei kasva, küll aga kasutatakse haljastuses, esineb Soomes ja Rootsis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

70 Rohttaimed, lehed pole soomusjad 71
71 Õied valged 72
71 Õied pole valged 76
72 Kroonlehti 2-4
  Sagina procumbens L. - lamav kesakann
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

72 Kroonlehti 5 73
73 Tupplehed kokku kasvanud 74
73 Tupplehed vabad 75
74 Tupp karvane
  Silene nutans L. - longus põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

74 Tupp paljas
  Saponaria officinalis L. - harilik seebilill
  Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

75 Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed
  Stellaria media (L.) Vill. - vesihein
  Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline pehme mahlane taim. Lehed 1-2 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehed 2-jagused. Kroon ja tupp enam-vähem ühepikkused. Pikkus 5-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres. Sage. Õitseb aprillist oktoobrini.
Märkused: Võib segi minna võsalillega, mille lehed on aga kolme rooga (vesiheinal sulgroodsed).

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

75 Kõik lehed rootsutud
  Stellaria graminea L. - oras-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 6 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, alusel ripsmelise servaga, rohirohelised. Kroonlehed valged, sügavalt 2-jagused, tupplehtedega ühepikkused. Tupplehed luubiga vaadates ripsmelise servaga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel ja niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres. Sage. Õitseb maist juulini.
Märkused: Meenutab soo-tähtheina, kui selle lehed on hallikad ja kroonlehed tupest pikemad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

76 Õied rohekad või sinakashallid 77
76 Õied sinised, roosad või lillad 78
77 Õied alla 3 mm läbimõõdus, lehtede kaenaldes
  Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi
  Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

77 Õied üle 3 mm läbimõõdus, pole lehtede kaenaldes
  Silene nutans L. - longus põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

78 Kroonlehed terved 79
78 Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud 80
79 Lehed 3 enam-vähem paralleelse rooga
  Saponaria officinalis L. - harilik seebilill
  Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

79 Lehed selgelt sulgroodsed
  Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

80 Emakakaelu 2 (luup!) 81
80 Emakakaelu 3-5
  Lychnis flos-cuculi L. - käokann
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kitsassüstjad, 3-9 cm pikad, alumised lehed piklikmunajad, kodarikuna. Vars sageli punakas, pole kunagi kleepuv. Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lõhestunud. Õie keskel lisakroon. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, veekogude kallastel, põõsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Sage

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

81 Lehed pole lineaalsed, vähemalt alumised üle 8 mm laiad. Kroonlehed madalalt lõhestunud
  Saponaria officinalis L. - harilik seebilill
  Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

81 Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad. Kroonlehed hambulised kuni narmastunud
  Dianthus deltoides L. - nurmnelk
  Iseloomulikud tunnused: Varred lühikarvased, hallikad. Lehed kuni 3 cm pikad ja 0,5 cm laiad, alusel ripsmelised. Tupe alusel üks paar kõrglehti, ulatuvad pooleni tupe pikkusest. Kroonlehed punakad, hambulise servaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ääres. Tavaline. Õitsebjuunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

82 Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) 83
82 Terved lihtlehed 157
83 Lehed kolmetised 84
83 Lehed pole kolmetised 101
84 Taimed asteldega
  Rubus saxatilis L. - lillakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Taim juurduvate vegetatiivsete võsunditega. Viljuvad varred hõredate penikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Viljad helepunased, hapukad, koosnevad vähestesr suurtest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

84 Taimed asteldeta 85
85 Õied radiaalsümmeetrilised 86
85 Õied bilateraalsümmeetrilised 92
86 Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud 87
86 Kroonlehed vabad 88
87 Kroonlehed lillad, terved. Vili lihakas
  Solanum dulcamara L. - harilik maavits
  Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

87 Kroonlehed valged, narmastunud. Vili kuiv
  Menyanthes trifoliata L. - ubaleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, pikarootsulised, paljad. Õisikuvarb lehistumata, õied valged või roosakad, viietised, karvased, kobarates. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, õõtsikutel, lodudes. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

88 Leheserv terve, lehetipp pügaldunud
  Oxalis acetosella L. - harilik jänesekapsas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed pügaldunud tipuga, helerohelised, rosetina. Kroonlehed valged, roosade soontega, õieraod lehtedest pikemad. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkus: Hapuka maitsega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

88 Leheserv hambuline, lehetipp terav 89
89 Õied valged või roosad 90
89 Õied kollased 91
90 Õitsvad varred lehtedest veidi pikemad, ülaosas lidus karvadega. Õied 1-1,5 cm läbimõõdus. Valminud vili eraldub tupplehtedest
  Fragaria vesca L. - metsmaasikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

90 Õitsvad varred lehtedest 1,3-1,5 korda pikemad, ülaosas harali karvadega. Õied üle 1,5-2,5 cm läbimõõdus. Valminud vili ei eraldu tupplehtedest
  Fragaria moschata Duchesne - kõrge maasikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Õisikuvars lehtedest oluliselt kõrgem. Õied valged, õieraod harali karvadega. Õie läbimõõt kuni 2,5 cm. Viljad piklikud, tupplehed tagasi käändunud. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Parkides, parkmetsades, metsaservades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

91 Lehed abilehtedeta
  Ranunculus repens L. - roomav tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Taim pikkade, sõlmekohtadest juurduvate võsunditega, roomavate vartega. Alumised lehed rootsulised, kolmetised, ülemised rootsutud. Õied kollased, seest läikivad. Pikkus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kraavikallastel, soodes, teeveertel. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

91 Lehed abilehtedega
  Geum urbanum L. - maamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

92 Õied kollased 93
92 Õied pole kollased 95
93 Puri (keskmine kroonleht) sile. Vili kõver või spiraalselt keerdunud, pole valminult tupe sees 94
93 Puri (keskmine kroonleht) peenelt kurrutatud. Vili ovaalne, valminult tupe sees
  Trifolium aureum Pollich - kuldristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud. Alumiste varrelehtede rootsud 1 cm pikad, lehekesed äraspidimunajad. Õied kollased, peale õitsemist kollakad või helepruunid. Õisikuid palju. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, teeservades, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

94 Õisik kerajas, tihe, alla 7 mm lai. Vili neerukujuline, alla 3 mm pikk
  Medicago lupulina L. - humal-lutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad, keskmine leheke pisikese rootsuga. Õied kollased, 4 mm pikad, väikese nutitaolise õisikuna. Kaunad neerjad, ühe seemnega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

94 Õisik pole kerajas, üle 7 mm lai. Vili (kaun) piklik, kõverdunud või spiraalne
  Medicago x varia Martyn - hübriidlutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, tipmine leheke rootsuline. Õied kirjud, sinakad, pruunikad, rohekad, kollased, kobarõisikus. Kaun spiraalne. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Heinapõldudel, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Sirplutserni ja hariliku lutserni hübriid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

95 Õied valged 96
95 Õied pole valged 99
96 Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem
  Melilotus albus Medik. - valge mesikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed 1-2 cm pikad, tömbid, hambulised. Õied valged, pikkades püstistes kobarates. Kaunad munajad, 1-3 seemnega. Kõrgus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teepervedel, jäätmaadel, põlluservades, põllukultuurina. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

96 Õisik kerajas kuni ovaalne 97
97 Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
  Trifolium repens L. - valge ristik
  Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, heleda kolmnurgaga keskel. Õied valged, tupp peale õitsemist ei suurene. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teepervedel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

97 Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu 98
98 Õisik täiskasvanult silinderjas. Õied alla 1 cm pikad, tupe karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastane
  Trifolium arvense L. - kassiristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, lineaalsed, tipus peenehambalised. Õiekroon roosa, tupest lühem, tupp pikkade hallide karvadega, õisik hall ja pehme nutt. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel, põlluservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

98 Õisik kerajas. Õied üle 1 cm, hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased
  Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

99 Õisikud rootsutud
  Trifolium medium L. - keskmine ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, tumerohelised, kõige laiemad keskkohas. Taim paljas või väheste lidus karvadega. Õied lillakaspunased, õietupp viljumisel paljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsaservades, teepervedel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Märkus: Võib segi minna aasristikuga, mille lehed on keskel heledama kolmnurgaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

99 Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk 100
100 Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
  Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

100 Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist
  Trifolium pratense L. - aasristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, heledama kolmnurgaga keskel (herbaartaimedel vähe märgatav), hõredalt karvased. Varred püstised või lamavad, ei juurdu. Õied lillakaspunased. Õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, heinamaadel, kasvatatakse heintaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

101 Taimed ogadega vartel või lehtede servades 102
101 Taimed ogadeta 106
102 Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
  Rubus idaeus L. - harilik vaarikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

102 Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv 103
103 Õied kollased
  Cirsium oleraceum (L.) Scop. - seaohakas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed helerohelised, lopsakad. Õied valkjaskollased. Õisikud mõnekaupa varre ja harude tippudes ümbritsetud õisikust pikemate kõrglehtedega. Kõrgus 70-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soostunud metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

103 Õied roosad kuni lillad 104
104 Õisikud tihedas liitõisikus varre tipus
  Cirsium palustre (L.) Scop. - soo-ohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed alaküljel käharakarvased, teravate jäikade ogadega. Õitsvad taimed juurmise lehekodarikuga. Õied purpursed, õisikud kuni 3,5 cm läbimõõdus, mitmekaupa tihedas liitõisikus varre tipul. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Soostunud niitudel ja puisniitudel, niisketes metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

104 Õisikud pole tihedalt varre tipus 105
105 Lehed alt valgeviltjad
  Cirsium heterophyllum (L.) Hill - villohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised, terved või lõhestunud. Õisikud 1-3-kaupa, purpurpunased, suured, läbimõõt 3-4 cm. Ühekojaline, mõlemasuguliste õitega taim. Kasvab enamasti hõremurusate kogumikena. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel ja puisniitudel, metsasihtidel ja –servadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

105 Lehed pole alt valgeviltjad
  Cirsium vulgare (Savi) Ten. - tuliohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed pealt tihedalt ogajate harjastega. Õisikud 5-6 cm läbimõõdus, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Karjamaadel, raiesmikel, metsaservades, mererannal, kraavikallastel, prahipaikades, hoonete ümbruses. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

106 Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad) 107
106 Taimed õitega, paljunevad seemnetega 113
107 Leherootsud vähemalt 50 cm pikad. Taim vahel ligi 2 m kõrge
  Pteridium aquilinum (L.) Kuhn - kilpjalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kasvavad ühekaupa. Lehelaba kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjas, hoiab rõhtsalt. Leheroots pikk, kollakas, renjas. Kõrgus 50-120 (180) cm
Levik ja ökoloogia: Kuivades metsades, metsaservadel, võsastikes, raiesmikel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

107 Leherootsud alla 50 cm pikad. Taim alati lühem kui 2 m 108
108 Lehekeste servad terved
  Matteuccia struthiopteris (L.) Tod. - harilik laanesõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, suured, kasvavad ilusate lehtritena. Lehtri keskel on väiksemad lehed, mis kannavad eoseid (suurte lehtede alakülgedel eoseid pole). Suurte lehtede sulgõhised lehekesed muutuvad lehe allosas järjest väiksemaks ja heledamaks, peaaegu valgeks. Leheroots lühike.
Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades, jõgede ja ojade kallastel varjus. Kasvatakse ka ilutaimena surnuaedades, parkides, aedades. Hajusalt, saartel haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

108 Lehekeste servad hambulised või hõlmised 109
109 Lehelaba alla 25 cm pikk
  Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman - harilik kolmissõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed õrnad, pehmed. Lehelaba võrdkülgse kolmnurga kujuline, mitmeli sulgjas. Leheroots peenike, mustjas, lehelabast pikem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

109 Lehelaba üle 25 cm pikk 110
110 Eoslad laiusest pikemad
  Athyrium filix-femina (L.) Roth - harilik naistesõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult süstjad, suhteliselt õrnad, ebakorrapärase lehtrina, sageli heledamad rohelised. Lehelaba kahelisulgjas, lehe serv saagjas või lõhine. Leheroots lühike, alusel laienenud, kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

110 Eoslad ümarad 111
111 Lehed kahelisulgjad
  Dryopteris filix-mas (L.) Schott - maarja-sõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Leheroots labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 50-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

111 Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad 112
112 Sõkalsoomused leherootsul ühevärvilised, pruunikad. Eoslate kattemembraan näärmeteta (binokulaar!)
  Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

112 Sõkalsoomused leherootsul kahevärvilised, keskelt tumepruunid kuni mustad, serval helepruunid. Eoslate kattemembraan varreliste näärmetega
  Dryopteris expansa (C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy - laiuv sõnajalg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tugevalt allapoole kaarduvad, lehterja kimbuna. Esimese järgu sulglehekesed puutuvad üksteisega kokku, kõige alumise paari kõige alumine sulgleheke pikk, moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest umbes poole. Sõkalsoomuseid vähe, hajusa tumepruuni keskosa ja heledama servaga. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

113 Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes 114
113 Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed 123
114 Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) 115
114 Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad 116
115 Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
  Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill
  Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline.
Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

115 Õitsvad varred lehistunud
  Sonchus arvensis L. - põld-piimohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed südaja alusega, jäigad, pealt läikivad, ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, õisikud 3-6 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, põllu- ja teeäärtel, kraavikaldail, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

116 Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad 117
116 Vähemalt osa õisi kollased või valged 118
117 Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks
  Achillea millefolium L. - harilik raudrohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

117 Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus
  Centaurea scabiosa L. - põldjumikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhestunud, 4-10 cm laiad ja koos rootsuga kuni 25 cm pikad, lehehõlmad pikliksüstjad. Juur tugev, peaaegu puitunud. Õied lillakaspunased. Õisikute läbimõõt 3,5-5,5 cm, hõredas liitõisikus. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

118 Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied) 119
118 Keelõied õisikus olemas 121
119 Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad
  Artemisia vulgaris L. - harilik puju
  Iseloomulikud tunnused: Lehed teravate väljalõigetega, alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised. Õisikud 2,5-3 mm laiad ja 3-4 mm pikad, rohekad. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Prahipaikadel, asulate ümbruses, mererannas, söötidel, umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

119 Lehed pole kahevärvilised 120
120 Õisikud üle 8 mm laiad. Taim paljas
  Chamomilla suaveolens (Pursh) Rydb. - lõhnav kummel
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, hõlmad tihedalt, kitsad. Keelõisi pole, õisikus ainult kollased putkõied. Õisikud lühikestel raagudel. Taim lõhnav. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, jalgteedel, tallatud kohtades, mererannal. Sage. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

120 Õisikud alla 8 mm laiad. Taim karvane
  Artemisia campestris L. - põldpuju
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad lineaalsed, teravatipulised. Õisikud 2-3 mm läbimõõdus, raotud, külgmistes kobarjates liitõisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikuil, teede ääres, jäätmaadel, mererannal. Sage. Õitseb augustis, septembris.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

121 Kõik õied valged
  Achillea millefolium L. - harilik raudrohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

121 Servmised õied valged, keskmised kollased 122
122 Taim tugeva aromaatse lõhnaga
  Chamomilla recutita (L.) Rauschert - teekummel
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised, hõlmad peenikesed. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kuhikjas, seest õõnes. Õisikud pikkadel raagudel. Taimed tugeva lõhnaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult tee- ja põlluservadel, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Ravimtaim. Sarnane kesalillele, mille õisikupõhi on lame ja pole õõnes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

122 Taim peaaegu lõhnatu
  Matricaria perforata Merat - harilik kesalill
  Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused liitlehed, lehehõlmad niitjad, teritunud tipuga. Keelõied valged, putkõied kollased, õisikupõhi kumer või lame, pole seest õõnes. Üldkatise lehed 3-5 mm pikad ja 0,2 mm laiuse helepruuni äärisega. Kõrgus 25-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põldudel umbrohuna, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist oktoobrini.
Märkused: Meenutab teekummelit, mille õisikud on aga keskelt õõnsad ja taimed lõhnavad tugevalt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

123 Õied bilateraalsümmeetrilised 124
123 Õied radiaalsümmeetrilised 132
124 Lehed sõrmjalt jagunenud
  Lupinus polyphyllus Lindl. - hulgalehine lupiin
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, pikarootsulised, lehekesi 7-15. Õied pikkades tipmistes rohkeõielistes õisikutes, sinised, valged või punased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, paiguti metsistunud ja naturaliseerunud, eriti Lõuna-Eesti okasmetsades. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Invasiivne liik, Eestis musta raamatu kandidaat.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

124 Lehed sulgjalt jagunenud 125
125 Õis kannuse või kotja sopistusega alusel
  Fumaria officinalis L. - harilik punand
  Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, hallikasrohelised. Õied kannusega, violetjasroosad. Kroon 0,7-0,9 cm pikk, huul tumedama laiguga. Õied kitsas, õisikuraost veidi pikemas kobaras. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

125 Õis kannuseta 126
126 Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega 127
126 Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) 128
127 Õied kollased
  Astragalus glycyphyllos L. - magus hundihammas
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 4-6 paari, pealt paljad, alt hõredalt karvased, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied rohekaskollased. Kaunad pisut kõverdunud, paljad, 3-4 cm pikad. Pikkus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

127 Õied pole kollased
  Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

128 Lehed maksimaalselt 6 lehekesega 129
128 Lehekesi rohkem kui 6 130
129 Õied kollased
  Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

129 Õied pole kollased
  Lathyrus sylvestris L. - mets-seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Vars kahe laia tiivaga, lehed köitraagudega. Lehekesi üks paar, piklikud. Abilehed süstjad. Õied roosad, kobaras. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

130 Õied raotud, lehekaenaldes
  Vicia sepium L. - aed-hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed piklikmunajad, tipul ümarad või pisut sämpunud, kõige laiem koht alusel. Õied helelillad, 3-5-kaupa lehekaenaldes. Kaunad valminult mustad, läikivad, rippuvad. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, põlluservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

130 Õied pikaraolises õisikus 131
131 Tupe hambad ühepikkused, kõik putkeosa pikkused või pikemad. Kaun karvane
  Vicia hirsuta (L.) Gray - karvane hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsa või harunenud köitraoga, 4-8 paari lineaalsete lehekestega. Lehekesed 2-4 mm laiad. Õied valkjad, sinaka varjundiga, 3-5 mm pikad. Kaunad rombjad, karvased, 6-10 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastes männikutes, raiesmikel, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

131 Tupe hambad ebavõrdsed, vähemalt ülemised putkeosast lühemad. Kaun paljas
  Vicia cracca L. - harilik hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

132 Õied ja viljad liitsarikates 133
132 Õied ja viljad pole liitsarikates 140
133 Lehed lihtsulgjad 134
133 Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised 135
134 Viljad lamedad, servadel tiibadega. Tipmine leheke tavaliselt üle 10 cm lai
  Heracleum sibiricum L. - siberi karuputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, karekarvased. Alumine sulglehekeste paar rootsuline, leherootsud renjad. Õied rohekaskollased, kroonlehed ühesuurused. Liitsarikas 10-20 karvase kiirega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Puisniitudel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

134 Vili pole lame ega tiibadega. Tipmine leheke alla 10 cm lai
  Pimpinella saxifraga L. - harilik näär
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenevaoline, alumises osas lühikarvane. Varre alusel lehekodarik. Alumiste lehtede sulglehekesed rootsuta, tömbitipulised, peaaegu ümarad, sakilise servaga, pealt tuhmid. Õied valged. Katis ja osakatis enamasti puuduvad või koosnevad 1-2 lehekesest. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservadel, loodudel. Sage. Õitseb juunist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

135 Õied roosad 136
135 Õied valged 137
136 Sulglehekesed alla 8 mm laiad
  Carum carvi L. - harilik köömen
  Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini.
Märkused: Maitse- ja ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

136 Sulglehekesed üle 8 mm laiad
  Aegopodium podagraria L. - harilik naat
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

137 Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad
  Carum carvi L. - harilik köömen
  Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini.
Märkused: Maitse- ja ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

137 Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad 138
138 Vili ümar, tipul tupe jäänustega
  Cicuta virosa L. - harilik mürkputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,2-1 cm laiad ja 3-5 cm pikad, pikliksüstjad, teravalt saagja servaga. Lehed läikivad, paljad, kaheli- või kolmelisulgjad. Risoom pikilõikes kambriline. Õied valged. liitsarikas 10-20 kiirega. Katis puudub või koosneb 1 või 2 lehekesest, osakatis 8-12 lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, soodes, kraavides. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Surmavalt mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

138 Vili ovaalne kuni silindriline, tipul tupe jäänuseid pole 139
139 Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad
  Aegopodium podagraria L. - harilik naat
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

139 Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad
  Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

140 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 141
140 Kroonlehed vabad 142
141 Sulglehekesi vähem kui 7. Õied lillad. Vili lihakas
  Solanum dulcamara L. - harilik maavits
  Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

141 Sulgehekesi rohkem kui 7. Õied sinised. Vili kuiv
  Polemonium caeruleum L. - harilik sinilatv
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, sulglehekesi 15-20, teravatipulised. Õied sinised, kellukjad, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, ilutaimena aedades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

142 Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad 143
142 Õied kollased 152
143 Lehed sõrmjalt jagunenud 144
143 Lehed sulgjalt jagunenud 145
144 Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5
  Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

144 Lehed ka varrel. Kroonlehti 5
  Geranium palustre L. - soo-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

145 Õied pole valged 146
145 Õied valged 150
146 Õied tumepunased või erepunased
  Potentilla palustris (L.) Scop. - soopihl
  Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, puituvad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed lihtsulgjad, lehekesi 2-3 paari, teravahambalise servaga. Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, veidi karvased. Õied suured, tumepunased, väheseõielises õisikus. Pikkus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, lodudes. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

146 Õied teist värvi 147
147 Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga
  Papaver somniferum L. - unimagun
  Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

147 Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti üle 2. Piimmahl puudub 148
148 Lehed 2-4-li sulgjad 149
148 Lehed lihtsulgjad
  Geum rivale L. - ojamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline.
Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

149 Kroon 5 konksja kannusega
  Aquilegia vulgaris L. - harilik kurekell
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed ümarad, täkilise servaga. Õied suured, longus, mitme kannusega, kollakad, valged, sinakad, roosad või punakad. Viljad 2 cm pikad paljuseemnelised kuivad kukkurviljad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes, aedades ilutaimena. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

149 Kroon kannusteta
  Erodium cicutarium (L.) L'Hér. - harilik kurekael
  Iseloomulikud tunnused: Sulgjad liitlehed. Õied roosad, õieraod karvased, õied 3-8-kaupa sarikates. Vilja valmides keerduvad osaviljade ülemised osad vedrudena rulli. Kõrgus 6-40(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, teeservades, raudteede ääres, umbrohuna põldudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

150 Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga
  Papaver somniferum L. - unimagun
  Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

150 Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti rohkem kui 2. Piimmahl puudub 151
151 Kroonlehti 5 või rohkem
  Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks
  Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

151 Kroonlehti 4
  Actaea spicata L. - salu-siumari
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed terava tipuga, sakilised. Õied väikesed, valged, neljatised, koheva pikaraolise õisikuna. Viljad mustad lihakad marjad. Kõrgus kuni 70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

152 Kroonlehti 4
  Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

152 Kroonlehti 5 või rohkem 153
153 Õietupp puudub
  Trollius europaeus L. - harilik kullerkupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, 3-5-jagused. Taimed paljad. Õied kollased, kerajad, paljude õielehtedega. Viljad kuivad, mustad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades. Mandril paiguti, saartel harva. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

153 Õietupp olemas 154
154 Lehed abilehtedeta
  Ranunculus acris L. - kibe tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

154 Lehed abilehtedega 155
155 Lehed sõrmjad
  Potentilla argentea L. - hõbemaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

155 Lehed sulgjad 156
156 Emakakael lühike, ei jää vilja külge
  Potentilla anserina L. - hanijalg
  Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

156 Emakakael pikk, jääb vilja külge
  Geum rivale L. - ojamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline.
Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

157 Lehed varrel sõlmekohtades männastena 158
157 Lehed pole männastena 166
158 Lehe serv selgelt hambuline
  Trientalis europaea L. - harilik laanelill
  Iseloomulikud tunnused: Suuremad lehed varre tipus männasena, vahel mõned väiksemad lehed allpool vahelduvalt. Õisi 1 või 2, valged, tähtjad, peenikestel raagudel männselehtede kaenlas. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja okasmetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

158 Lehe serv pole hambuline 159
159 Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed
  Hippuris vulgaris L. - harilik kuuskhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed varrel 8-12-kaupa männases, lineaalsed, terava tipuga, 1-2 cm pikad ja 1-2 mm laiad. Õied lihtsa õiekattega, väga väikesed, kuni 2 mm pikad, lehekaenaldes. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides, lompides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

159 Maismaataimed 160
160 Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas
  Paris quadrifolia L. - harilik ussilakk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad, tavaliselt 4-kaupa, vahel 5-8-kaupa männases varre tipus. Õisi üks, rohekas, väike, tipmine. Vili – sinakasmust mari. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu-, leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

160 Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv 161
161 Kroonlehed vabad 162
161 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 163
162 Lehed alla 2 mm laiad. Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus
  Spergula arvensis L. - harilik nälghein
  Iseloomulikud tunnused: Vars liht- ja näärmekarvadega, vahel kleepuv, väga harva paljas. Lehtedeta varreosa õisiku all õisiku pikkune. Lehed lineaalsed, 2-3 cm pikad, näärmekarvased. Õied valged, õieraood niitjad, tupest palju pikemad. Kõrgus 10-50(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel põldudel umbrohuna, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb juunist augusti ja septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

162 Lehed üle 2 mm laiad. Õied roosad, üle 8 mm läbimõõdus
  Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

163 Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
  Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

163 Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4 164
164 Männases 4 lehte
  Galium boreale L. - värvmadar
  Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

164 Männases üle 4 lehe 165
165 Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline
  Galium album Mill. - valge madar
  Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik tihe. Õied valged, 3-5 mm läbimõõdus, õieraod lühemad kui õie läbimõõt. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, metsaservadel, kallastel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

165 Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline
  Galium uliginosum L. - lodumadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1,5 cm pikad, lineaalsüstjad, ogaja tipuga, pealt pisut läikivad, paljad, serval ogakestega, 6-8-kaupa männases. Taim kergelt haakuv. Õied valged, õisikud varre ja harude tipus ja lehekaenaldes. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

166 Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega 167
166 Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad 171
167 Lehe alus sirge, südajas või nooljas 168
167 Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas 170
168 Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
  Hydrocharis morsus-ranae L. - konnakilbukas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed veepinnal ujuvad, ümarneerjad, pikarootsulised, 2-4 cm läbimõõdus; leherootsu alusel kaks kilejat abilehte. Õied valged, kolmetised, 2 cm läbimõõdus. Taimed kahekojalised, emasõied üksikult, isasõied 2- või 3-kaupa. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldaäärses vees, peamiselt mandriosas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

168 Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju 169
169 Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
  Nymphaea alba L. - valge vesiroos
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, ujuvad, südaja alusega, leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline, kinnituskohas laienenud. Õied valged. Emakasuudme ketas lame, sigimiku laiune, 10-23 kiirega. Sigimik kerajas. Tolmukad kinnituvad sigimikule peaaegu emakasuudme ääreni. Pungad ümarad. Pikkus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

169 Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
  Nuphar lutea (L.) Sm. - kollane vesikupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-25 cm laiad, paljad, ujuvad, alusel südajad, leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ümar. Õied kollased, 4-6 cm läbimõõdus. Tupplehtede väliskülg ainult alusel roheline. Emakasuue terveservaline, lehterjas, 10-20 kiirega. Pikkus 50-260 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

170 Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised
  Lemna trisulca L. - ristlemmel
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed süstjad või elliptilised, väga õhukesed, rohelised, ühe juurega, täiskasvanult alusel rootsukesega, moodustavad ristikujulisi kolmikuid. Läbimõõt kuni 13 mm. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Tavaline.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

170 Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised
  Lemna minor L. - väike lemmel
  Iseloomulikud tunnused: Lehekesed ümarad, kuni 4 mm läbimõõdus, rohelised või hallikasroosad, ühe juurega, ilma rootsukeseta, moodustavad mitmest isendist koosnevaid gruppe. Sageli massiliselt veepinda katvalt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas või aeglaselt voolavas vees. Sagedaim lemleliik Eestis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

171 Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
  Drosera rotundifolia L. - ümaralehine huulhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lamavad, ümarad, järsult rootsuks ahenevad, punakate näärmekarvadega. Õisikuraag lehtedest vähemalt kolm korda pikem, õied valged. Kupar sile. Kõrgus 10-20 cm. Putuktoiduline.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

171 Lehtedel selliseid karvu pole 172
172 Õied kroonlehtedeta 173
172 Õied kroonlehtedega 222
173 Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite) 174
173 Taimed piimmahlata 175
174 Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
  Euphorbia helioscopia L. - harilik piimalill
  Iseloomulikud tunnused: Taim piimmahlaga. Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga. Õisiku alusel lehed 5-kaupa männases, varrelehtedest suuremad. Õisikud 4-5 kiirega. Meenäärmed kollakasrohelised, ümmargused või elliptilised. Taim kollakasroheline. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aia- ja põlluumbrohi. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

174 Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
  Euphorbia cyparissias L. - küpress-piimalill
  Iseloomulikud tunnused: Rohkete mitteõitsvate vartega kollakas- või hallikasroheline taim, piimmahlaga. Lehed kitsaslineaalsed, 1-3 mm laiad (meenutavad männiokast), alumised tihti pruunikad. Õisikus sarikakiiri 10-15. Meenäärmed kollased. Kõrglehed tsüaatiumi (õit meenutav õisik) alusel kollased, hiljem sageli punased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, kohati metsistub. Hajusalt kuivades liivastes metsades ja niitudel, parkides. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

175 Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
  Typha latifolia L. - laialehine hundinui
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lailineaalsed, 1,5-3 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, tumepruun, umbes 2,5 cm läbimõõduga, isasosaga kokkupuutuv. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude soostunud kaldaosas, kraavides, turbaaukudes, roostikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

175 Õisikud teistsugused 176
176 Vähemalt alumised lehed rootsuga 177
176 Kõik lehed rootsutud 184
177 Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised 178
177 Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel 180
178 Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised 179
178 Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
  Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

179 Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
  Plantago major L. - suur teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

179 Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
  Plantago media L. - keskmine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

180 Lehed sõrmroodsed
  Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini.
Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

180 Lehed sulgroodsed või ühe rooga 181
181 Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
  Chenopodium album L. - valge hanemalts
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjalt munajad kuni süstjad, teravatipulised, ebakorrapäraselt hambulise või terve servaga, jahuja kattega. Vars haruneb ülaosas, roheline, punane või punasetriibuline. Õisikud mitmesuguse kujuga. Seemned 1,1-1,6 mm läbimõõdus, tömbiservalised. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, umbrohuna aedades ja põldudel. Sage. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

181 Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve) 182
182 Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised 183
182 Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
  Rumex crispus L. - kärnoblikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad kuni lineaalsed, lühidalt aheneva alusega, enamasti tugevalt kurrulised, vahel ainult serv kurruline. Liitõisik ei ole tipuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed ümarad, mõhnadega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, jäätmaadel, elamute ümbruses, raudteedel, niitudel, kraavides, mererannal, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

183 Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
  Rumex acetosella L. - väike oblikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstja või elliptilise keskmise hõlma ja kahe kolmnurkse või kitsa alumise hõlmaga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, raiesmikel, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

183 Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
  Rumex acetosa L. - hapu oblikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred meeldiva hapu maitsega. Õisikuraod harunemata, õisik hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, kallastel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb maist augustini.
Märkused: Kasutatakse rohelise supi tegemiseks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

184 Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) 185
184 Õied pole radiaalsümmeetrilised 186
185 Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
  Juncus filiformis L. - niitluga
  Iseloomulikud tunnused: Varred lehistumata, peenikesed, hele-hallikasrohelised. Varre alusel labata lehetuped. Õisik külgmine, varre keskosas või veidi allpool, väheseõieline. Õiekattelehed helerohelised või roostepruunid. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, jõeluhtadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

185 Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
  Juncus effusus L. - harilik luga
  Iseloomulikud tunnused: Alumised labata lehetuped punakaspruunid. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik haraline, õisikuraod ebavõrdse pikkusega. Kupar roostepruun. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude kallastel, teeservades, sageli koos keraloaga. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

186 Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) 187
186 Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) 196
187 Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
  Eriophorum vaginatum L. - tupp-villpea
  Iseloomulikud tunnused: Tihedate puhmikutena kasvav risoomvõsunditeta taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Varre keskosas 1-2 peaaegu labata avarat lehetuppe. Juurmised lehed 1-2 mm laiad, kolmekandilised, jäigad, varrest lühemad. Varre tipus üks pähik. Pähik 1,4-2 cm pikk. Õiekattekarvad 1,5-3 cm pikad, valkjad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes, rabastuvates metsades. Sage, läänesaartel haruldane. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

187 Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed) 188
188 Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi 189
188 Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega 190
189 Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
  Schoenoplectus lacustris (L.) Palla - järvkaisel
  Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, puhasrohelised, kuni 2 cm läbimõõdus, lehitud või mõnikord üksikute lehtedega. Õisik 5-8 cm pikk. Õiekattelehed punakaspruunid, siledad, papillideta. Kõrgus 1-2,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogude kaldaosas. Tavaline, saartel haruldasem. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

189 Õisik tipmine
  Scirpus sylvaticus L. - metskõrkjas
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed 0,5-1,9 cm laiad, helerohelised kuni tumerohelised, kahekurrulised. Varred püstised. Enamik pähikuid 2 või 3-kaupa, raotud, 3-4 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikese pikkused. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, lodumetsades, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

190 Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
  Carex appropinquata Schumach. - eristarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab kõrgete mätastena. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Lehed 1,5-2 mm laiad, hallikasrohelised, renjad. Õisik 4-8 cm pikk, alusel harunenud. Põisik tuhm, aheneb järsult pikaks nokaks. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, madalsoodes, kraavides. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

190 Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega 191
191 Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
  Carex cespitosa L. - mätastarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätaste või tihedate puhmikutena. Alusel mustjaspunased võrkkiududega lehetuped. Lehed tumerohelised, 1-3 mm laiad, kahekurrulised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline, väga lühikese nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, lodumetsades. Mandril sage, saartel harva. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

191 Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega 192
192 Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
  Carex hirta L. - karvane tarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Taim üleni karvane. Alumised lehetuped pruunikaspunased, võrkkiududega. Lehed 2-5 mm laiad, heledamad hallikasrohelised, kahekurrulised. Õisik hõre, isaspähikuid 2 või 3, emaspähikuid 2-4, püstised, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht punakaspruun, heledama servaga, pika ogatipuga, põisikust lühem. Põisik karvane, valminult pruun, aheneb sujuvalt pikaks kahehambaliseks nokaks. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, teeäärtes, nõlvadel. Harilik. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

192 Põisikud paljad, karvad vahel noka servades 193
193 Vähemalt alumine pähik rippuv 194
193 Pähikud pole rippuvad 195
194 Isaspähikuid 2 või rohkem
  Carex pseudocyperus L. - kraavtarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

194 Isaspähikuid 1
  Carex pseudocyperus L. - kraavtarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

195 Alumine kandeleht ei ümbritse vart
  Carex vesicaria L. - põistarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed puhasrohelised, 3-5 mm laiad, umbes varte pikkused, ristroodudega. Alumised lehetuped sageli punaka tooniga. Isaspähikuid 2 või 3, asetsevad ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 3-6 cm pikad, üksteisest eemal. Põisik valminult kollane, püstine, aheneb sujuvalt nokaks. Põisiku katteleht põisikust lühem. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

195 Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
  Carex flava L. - kollane tarn
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Lehed kollakasrohelised, 3-5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Isaspähikuid üks, kuni 5 mm pikkuse raoga. Emaspähikuid 2 või 3, ümarad, 0,8-2 cm pikad, asuvad tihedalt, vahel alumine teistest eemal. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht punakaspruun, mõnikord heleda servaga, põisikust lühem. Põisik valminult kollane, aheneb umbes poole põisiku pikkuseks kõverdunud nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalsoodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

196 Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne 197
196 Õisik harunenud pööris 206
197 Pähikud oheteta 198
197 Pähikud ohetega 199
198 Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
  Lolium perenne L. - karjamaa-raihein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

198 Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
  Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein
  Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

199 Pähikud ümber kogu varre 200
199 Pähikud varre vastaskülgedel 203
200 Tähk munajas
  Anthoxanthum odoratum L. - lõhnav maarjahein
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste mätastena, hõõrudes meeldiva kumariini lõhnaga. Lehed 2-6 mm laiad, lühikesed. Kõrvakesed karvased, punakad. Keeleke 2 mm, tömp, tipus narmastunud. Õisik 4-7 cm pikk, alusel sageli lünklik, kollakasroheline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, nõlvadel, hõredates metsades. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

200 Tähk ruljas 201
201 Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
  Phleum pratense L. - harilik timut
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

201 Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid 202
202 Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
  Alopecurus geniculatus L. - põlvjas rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline väikeseid mättaid moodustav hallikas- või sinakasroheline taim. Kõrred põlvjalt tõusvad. Ülemise kõrrelehe laba tupest 2-3 korda lühem. Ohted ulatuvad pähikust märgatavalt välja. Tolmukad kollased, hiljem kohvipruunid. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel kohtadel, veekogude kallastel, umbrohuna teraviljas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

202 Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
  Alopecurus pratensis L. - aas-rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav rohiroheline taim. Lehed 3-10 mm laiad, keeleke sama pikk kui lai. Õisik sale, mõlemast otsast ahenev, painutamisel annab pikki, ebakorrapäraseid pikkade ohetega sagaraid. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

203 Õisik tihe, pähikud lähestikku 204
203 Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal 205
204 Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
  Hordeum vulgare L. - harilik oder
  Iseloomulikud tunnused: Püstine taim. Õisik püstine, jäik, tugevate karedate ohetega, 4-10 cm pikk, neljakandiline. Lehetuped paljad, lehed lamedad, karedad, kuni 12 mm laiad, alusel kõrt sirpjalt ümbritsevate kõrvakestega. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage teravili, harva metsistub. Õitseb juunis.
204 Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
  Triticum aestivum L. - harilik nisu
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba lame, kuni 1 cm lai, paljas või pisut karvane. Lehetuped paljad. Keeleke lühike, tömp. Kõrvakesed olemas, ripskarvase servaga. Tähk (õisik) piklik, läbilõikes nelinurkne või lapik, tipus ahenev. Ohted olemas või puuduvad. Kõrgus 70-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, metsistunult harva. Õitseb juunis, juulis.
205 Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
  Elymus caninus (L.) L. - koera-orashein
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline sügavroheline taim. Lehed pikalt teritunud tipuga, rood pealmisel pinnal pikakarvased. Lehetuped paljad, kõrs sõlmede lähedal karvane. Õisik longus tipuga, ohted pikad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavõsas, hõredates leht- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

205 Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
  Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein
  Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

206 Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
  Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud. - harilik pilliroog
  Iseloomulikud tunnused: Pika, 1-3 cm jämeduse roomava risoomiga taim. Keelekese asemel karvaring. Lehed 2-5 cm laiad, hallikasrohelised. Õisik kuni 50 cm pikk, tihe, rohkepähikuline. Pähikud tumevioletjad, 6-9 mm pikkuste sirgete karvadega. Kõrgus 80-400 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel, rabaservadel, rabastuvates metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

206 Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem 207
207 Pähikud ohetega 208
207 Pähikud oheteta 212
208 Pähikud 2 õiega
  Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars
  Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

208 Pähikus rohkem kui 2 õit 209
209 Ohe kaarjas või põlvjas 210
209 Ohe sirge 211
210 Libled ühepikkused
  Avena sativa L. s.l - harilik kaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, karedad. Alumised lehetuped paljad, hallikasrohelised. Keeleke 2-3 mm pikk, tipus hambuline. Pähikutelg paljas. Õisik 15-25 cm pikk, laiuv. Ohted pikad, sirged. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline teravili. Õitseb juunist augustini.
210 Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
  Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

211 Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
  Dactylis glomerata L. - harilik kerahein
  Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

211 Õisik hõre, pole ühekülgne
  Festuca rubra L. - punane aruhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

212 Pähikud 1-õielised 213
212 Pähikud 2 või rohkemaõielised 215
213 Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga 214
213 Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
  Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl
  Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

214 Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
  Phalaris arundinacea L. - päideroog
  Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

214 Pähikus liblesid üks paar
  Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

215 Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine 216
215 Õisik hõre, püramiidja väliskujuga 217
216 Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
  Melica nutans L. - longus helmikas
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

216 Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
  Dactylis glomerata L. - harilik kerahein
  Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

217 Pähikud südajad, rippuvad
  Briza media L. - keskmine värihein
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

217 Pähikud pole südajad ega rippuvad 218
218 Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) 219
218 Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
  Poa annua L. - murunurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

219 Välissõkal ja libled teravad 220
219 Välissõkal ja libled tömbid või sirged
  Glyceria fluitans (L.) R. Br. - harilik parthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehetuped lapikud, alumised ristroodudega. Lehed 5-8 mm laiad, lühidalt teritunud. Tolmukad lillad. Õisik kitsas, peatelje ligi hoiduvate püstiste harudega. Keeleke 5-8 mm pikk, tipus pika kitsa teravikuga. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, mererannas, vesistes kohtades. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

220 Alumine lible 7-8 mm pikk
  Bromus inermis Leyss. - ohtetu luste
  Iseloomulikud tunnused: Sageli suurte murusate kogumikena, kus õitsvaid kõrsi vähe. Lehed 4-10 mm laiad, paljad, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, lõhestunud. Pähikud helerohelised või lillad, ohteid pole. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, teede ääres, kallastel, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

220 Alumine lible 3-4 mm pikk 221
221 Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
  Festuca pratensis Huds. - harilik aruhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad. Keeleke peaaegu puudub, kõrvakesed väikesed, paljad. Õisik kuni 20 cm pikk, kahe alumise ebavõrdse pikkusega haruga. Pähikud ohtetud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel, hõredates metsades, madalsoodes, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

221 Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
  Festuca arundinacea Schreb. - roog-aruhein
  Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline. Lehed 3-10 mm laiad, tuhmrohelised, karedad, kõrvakesed poolenisti vart ümbritsevad, karvakestega tipul. Keeleke peaaegu puudub. Õisik kuni 35 cm pikk, kahekaupa männases asuvate pikkade harudega. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivadel, mererannas, teeäärtel, puisniitudel, võsastikes. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, Lõuna- ja Ida-Eestis paiguti. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

222 Lihakate lehtedega taimed 223
222 Lehed õhukesed, pole lihakad 225
223 Juurmised lehed tiheda rosetina
  Jovibarba globifera (L.) J.Parn. - võsu-liivsibul
  Iseloomulikud tunnused: Taimed lihakad, paljad. Õiteta võrsete lehed tiheda sibulataolise juurmise kogumikuna, õisi kandvate varte lehed vahelduvalt. Tupp- ja kroonlehti 6. Õied roosakad, õisikus. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lõuna- ja Kagu-Eesti liivastes männikutes, paiguti. Ka ilutaimena. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

223 Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina 224
224 Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
  Sedum telephium L. - verev kukehari
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lapikud, piklikovaalsed, alusel kiiljalt ahenevad, rootsutud. Õied punased või roosakaspunased, õisikus. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, söötidel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

224 Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
  Sedum acre L. - harilik kukehari
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, lihakad, ruljad, tipus ahenevad. Õied kollased, peaaegu raotud, tihedas õisikus. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivastel aladel, kividel, teeservades. Sage. Kasvatatakse ka kiviktaimlates. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

225 Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes 226
225 Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes 240
226 Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) 227
226 Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas 230
227 Lehed selgelt paralleelsete roodudega
  Tragopogon pratensis L. - harilik piimjuur
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, hallikasrohelised, terveservalised, varreümbrised, paljad. Õisikud helekollased, 3-4 cm läbimõõdus, üksikult varte tippudes. Üldkatise lehed ühe reana, enam-vähem servmiste keelõite pikkused. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

227 Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad 228
228 Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) 229
228 Õitsvad varred lehtedega
  Crepis paludosa (L.) Moench - soo-koeratubkas
  Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas sageli violetjaspunakas. Lehed paljad, äraspidimunajad või kanneljad. Õied kollased. Emakasuue rohekasmustjas. Pappus määrdunudvalgetest murduvatest karvadest. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketel ja soistel niitudel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

229 Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
  Pilosella officinarum F.W. Schultz et Sch. Bip. - harilik karutubakas
  Iseloomulikud tunnused: Taim ühe suure kollase õisikuga lehitu varre tipus. Üldkatis 8-12 mm pikk, karvane. Lehtede alumine pind viltjas, väga tihedalt tähtkarvane. Uueneb maapealsete võsunditega. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel sage. Õitseb maist juulini.
Märkused: Karutubaka liike on Eestis üle kahekümne, aga nad on raskesti eristatavad ja siin määrajas ei käsitleta. Karutubakad on lähedased hunditubaka liikidele.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

229 Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
  Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill
  Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline.
Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

230 Taime lehed ja/või varred ogalised 231
230 Taimed pole ogalised 232
231 Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
  Cirsium heterophyllum (L.) Hill - villohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised, terved või lõhestunud. Õisikud 1-3-kaupa, purpurpunased, suured, läbimõõt 3-4 cm. Ühekojaline, mõlemasuguliste õitega taim. Kasvab enamasti hõremurusate kogumikena. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel ja puisniitudel, metsasihtidel ja –servadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

231 Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
  Cirsium arvense (L.) Scop. var. mite Wimm. et Grab. - põldohakas
  >Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

232 Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased 233
232 Vähemalt mõned õied pole kollased 234
233 Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
  Tussilago farfara L. - harilik paiseleht
  Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

233 Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
  Gnaphalium uliginosum L. - soo-kassiurb
  Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallikarvane, kõik harud lõpevad nutitaoliste liitõisikutega. Lehed lineaalsed või süstjad, rootsuks ahenevad, terveservalised. Õisikud 2-3,5 mm läbimõõdus, lehtedest ümbritsetud. Õied kollased. Kõrgus 4-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niiskel savi- ja turbapinnasel, kultuurist mõjutatud paikades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

234 Lehed sirge kuni südaja alusega
  Arctium tomentosum Mill. - villtakjas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, varte tippudes kännasjate liitõisikutena. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Õisikud kerajad, 2-3 cm läbimõõdus. Üldkatis enamasti tihedalt võrkvillane, sisemised üldkatise lehekesed sageli punakad. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kõnnumaadel, teeservades, parkides, õuedes, jõekallastel. Sage. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

234 Lehed rootsu suunas aheneva alusega 235
235 Vähemalt mõned õied õisikus valged 236
235 Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole 238
236 Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
  Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

236 Õisikud alla 3 cm läbimõõdus 237
237 Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed
  Conyza canadensis (L.) Cronquist - kanada pujukakar
  Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, lehed süstjad, kuni 10 cm pikad ja 2-15 mm laiad. Õisikud 5-6 mm läbimõõdus, liitõisikuna. Keelõied ja putkõied kollased. Üldkatis paljas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, aedades, raudteedel, rannikul, enamasti liivasel pinnasel. Naturaliseerunud tulnukas. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

237 Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades
  Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp
  Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

238 Kõik õied sinised
  Jasione montana L. - harilik sininukk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, rootsutud, kuni 0,5 cm laiad. Varre ülaosa lehtedeta. Õied väikesed, sinised, tihedates kerajates tipmistes nuttides. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes hõredates männikutes, liivikuil, kinkudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

238 Vähemalt servmised õied roosad 239
239 Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
  Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp
  Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

239 Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
  Erigeron acer L. - jaani-õnnehein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karvased, terve või hõredalt hambulise servaga. Õisikute läbimõõt 6-12 mm, keelõied lillakad, püstised, putkõitest kuni kaks korda pikemad. Putkõied kollased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivikutel, metsades, nõlvadel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

240 Õied sarikatena
  Primula veris L. - nurmenukk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, juurmise kodarikuna, lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus, veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel. Tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

240 Õied pole sarikatena 241
241 Õied bilateraalsümmeetrilised 242
241 Õied radiaalsümmeetrilised 248
242 Leheserv hambuline kuni hõlmine 243
242 Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad) 245
243 Kroonlehed alusel kokku kasvanud 244
243 Kroonlehed vabad
  Viola arvensis Murray - põldkannike
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, pikarootsulised, ülemised lühirootsulised. Abilehed sügavalt lõhised, suure tipmise hõlmaga. Õied valkjad (vahel ülemised kroonlehed veidi lillakad), 1-1,5 cm pikad. Kroonlehed tupest lühemad või tupe pikkused. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage umbrohi. Õitseb aprillist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

244 Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
  Impatiens parviflora DC. - väikeseõiene lemmalts
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, elliptilised, tihedalt teravsaagjate hammastega, veidi karvased. Õied kahvatukollased, 1 cm pikad, püstised, sirge kannusega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Naturaliseerunud tulnukas aedades, parkides, kalmistutel, teeservades. Ida-Eestis sage, mujal hajusalt.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

244 Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
  Impatiens noli-tangere L. - õrn lemmalts
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, õrnad, paljad, munajad või elliptilised, hõredate tömpide hammastega. Õied erekollased, 3 cm pikad, rippuvad, pika kõvera kannusega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaldavõsastikes ja lodumetsades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

245 Kroonlehed alusel kokku kasvanud 246
245 Kroonlehed vabad 247
246 Õied ilma kannuseta
  Echium vulgare L. - harilik ussikeel
  Iseloomulikud tunnused: Taim karedakarvane, lehed pikliksüstjad, 1,5-2 cm laiad. Õied helesinised, viltuselt kellukjad. Tolmukaniidid erineva pikkusega, ulatuvad koos emakakaelaga kroonist välja. Õisik pikk, lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergetel muldadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

246 Õied kannusega
  Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

247 Õied valged või rohekasvalged
  Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel
  Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

247 Õied pole valged
  Dactylorhiza baltica (Klinge) Orlova - balti sõrmkäpp
  Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed üleni ühelaiused, keskmiselt 2 cm laiad, tumedate laikudega, lamedad, laiuvad. Õisik tihe. Õied roosakasvioletsed selge purpurvioletse joonisega. Huul kolmehõlmaline, külgmised hõlmad laiad, külgedele suunatud. Kõrgus 25-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, eriti veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

248 Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega 249
248 Kõik lehed ümara või aheneva alusega 259
249 Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad 250
249 Varred pole väänduvad ega ronivad 252
250 Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta 251
250 Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
  Fallopia convolvulus (L.) Á. Löve - põld-konnatatar
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, pisut karvane, väänduv. Lehed kolmnurkjad või ümarad südaja alusega, rootsulised, terava tipuga. Õied 2-6-kaupa lehekaenaldes asuvates rippuvates õisikutes. Õied rohekad, välimised õiekattelehed tiivutud. Õieraod õiest lühemad. Pikkus kuni 60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, ka raudteedel, jäätmaadel, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

251 Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
  Calystegia sepium (L.) R. Br. - tara-seatapp
  Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega rohttaim. Lehed laikolmnurksed, 4-10 cm pikad ja 2-7 cm laiad, terava tipuga, südaja või noolja alusega, lehe hõlmad allapoole suunatud. Õied valged või roosakad, 4-6 cm pikad, ühekaupa lehtede kaenlas. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte (näivad välistupena). Pikkus 3 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, elamute ümbruses umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

251 Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
  Convolvulus arvensis L. - harilik kassitapp
  Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega ronitaim. Lehed 2-6 cm pikad ja 1-4 cm laiad, terava tipuga, kolmnurksed või piklikud, noolja alusega, lehe hõlmad väljapoole suunatud. Õied 1,5-3 cm pikad, roosad või valkjad, lehterjad, 1-3-kaupa. Kandelehed väikesed, asuvad õierao keskosas. Pikkus 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, söötidel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

252 Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad 253
252 Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad 254
253 Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
  Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

253 Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
  Rubus chamaemorus L. - rabamurakas
  Iseloomulikud tunnused: Rohtsete varte ja roomava risoomiga rabataim. Ümarneerjad lihtlehed südaja alusega. Õied valged, läbimõõt 3 cm. Koguluuviljad noorelt punakad, valminult kollased, mahlased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabamännikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Hea marjataim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

254 Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
  Asarum europaeum L. - harilik metspipar
  Iseloomulikud tunnused: Risoom roomav, maapealne. Lehti 2 või 3, neerjad, pealt läikivad, alt pehmekarvased, pika rootsuga. Alalehed tumepruunid, soomusjad. Õied pruunikaspunased, korrapärased, longus, võsude tipus üksikult, peaaegu maapinnal. Katkihõõrumisel taim pipra lõhnaga. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu- ja laanemetsades. Mandril tavaline, saartel haruldane. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

254 Õitsvad varred lehistunud 255
255 Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
  Maianthemum bifolium (L.) Schmidt - leseleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 (harva 1), lühirootsulised, piklikmunajad, südaja alusega, heledamad rohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õisik tipmine 10-30-õieline kobar. Õied väikesed, valged, lõhnavad. Viljad punased marjad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-, männi- ja segametsades, võsastikes. Sage. Õitseb maist juulini.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

255 Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega 256
256 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 257
256 Kroonlehed täiesti vabad
  Caltha palustris L. - harilik varsakabi
  Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

257 Õied tume- kuni helekollased
  Verbascum nigrum L. - must vägihein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed pealt rohelised, enam-vähem paljad, alt heledamad. Juurmised lehed piklikelliptilised, rootsuga. Varrelehed rootsulised, munaja alusega, pole laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, hõre, tipmine. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergematel muldadel teeservades, karjäärides, aedades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

257 Õied pole kollased 258
258 Õied varre tipus nuttidena
  Campanula glomerata L. - kerakellukas
  Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

258 Õied pole nuttidena
  Campanula rapunculoides L. - kurekellukas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajasmunajad või ovaalsed, pikarootsulised, ülemised süstjad, rootsuta. Lehed ebakorrapäraselt saagja servaga. Õied lillakassinised, kuni 2,5 cm pikad, ühekülgses pikas õisikus. Tupe tipmed tagasi käändunud. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, teeäärtes, põlluservades, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

259 Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
  Empetrum nigrum L. - harilik kukemari
  Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied ühesugulised, isasõied roosad, emasõied valged. Taimed kahekojalised. Marjad mustad, nende alusel tolmukajäänuseid pole. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades nõmme- ja palumetsades, rabades ja rabametsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.
Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

259 Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena 260
260 Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna 261
260 Õitsvad varred lehistunud 266
261 Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena 262
261 Õied rootsulised, üksikult või õisikutena 264
262 Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised 263
262 Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
  Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

263 Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
  Plantago major L. - suur teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

263 Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
  Plantago media L. - keskmine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

264 Lehed rootsutud
  Convallaria majalis L. - harilik maikelluke
  Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

264 Lehed selgelt rootsulised 265
265 Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
  Alisma plantago-aquatica L. - harilik konnarohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, munajad, terava tipuga, alusel ümardunud või pisut südajad, pika rootsuga. Esineb ka lailineaalseid ujulehti. Õisik püramiidja kujuga, lehtedest kõrgemale ulatuv. Kroonlehed valged, tupplehtedest pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

265 Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
  Pyrola minor L. - väike uibuleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied kerajad, vähe avatud, kuni 6 mm läbimõõdus, roosakad. Emakakael sirge, ei ulatu õiest välja. Emakasuudme alusel paksendit pole. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

266 Kääbuspõõsad 267
266 Rohtsed taimed 271
267 Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
  Andromeda polifolia L. - harilik küüvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed nahkjad, alt valkjad, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied kellukjad, roosad, pikaraolised, väheseõielistes longus õisikutes. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männikutes, soodes, rabades. Tavaline. Õitseb maist juunini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

267 Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas 268
268 Leheserv peenehambaline
  Vaccinium myrtillus L. - harilik mustikas
  Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, teravakandilised, lehed helerohelised, suvehaljad. Õied punakad või rohekad. Mari sinakasmust. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Sage. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

268 Leheserv terve 269
269 Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
  Oxycoccus palustris Pers. - harilik jõhvikas
  Iseloomulikud tunnused: Peenevarreline roomav taim. Lehed üle 6 mm pikad ja üle 3 mm laiad. Õieraod karvased, mitmekaupa koos, kandelehekesed õierao keskkohas või kõrgemal. Õied roosad. Marjad punased. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabastuvates metsades, siirdesoodes. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

269 Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad 270
270 Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
  Vaccinium uliginosum L. - sinikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, suvehaljad, oksad pruunid, ruljad. Õied heledad, valkjaskollakad-rohekad. Mari sinine. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates metsades, rabaservades. Sage. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

270 Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
  Vaccinium vitis-idaea L. - harilik pohl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed igihaljad, läikivad, tumerohelised, elliptilised, alumine pind kollakate näärmetäppidega. Õied valged, kellukjad, lühikese tipmise kobarana. Mari punane. Kõrgus 8-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männimetsades, liivikuil, rabaservadel. Sage. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

271 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 272
271 Kroonlehed vabad 283
272 Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised 273
272 Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) 275
273 Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
  Convallaria majalis L. - harilik maikelluke
  Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

273 Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem 274
274 Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
  Polygonatum odoratum (Mill.) Druce - harilik kuutõverohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars kandiline. Lehed vahelduvalt, elliptilised, rootsutud, 10-14 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, asetsevad ühekülgselt. Õied lõhnavad, 1- või 2-kaupa lehekaenlais. Õis 1-2,5 cm pikk, 2-3 mm lai, putkjas, valge. Marjad sinakasmustad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

274 Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
  Polygonatum multiflorum (L.) All. - mitmeõiene kuutõverohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars ümar. Lehed elliptilised, alusel järsult ahenevad, lühirootsulised, 10-15 cm pikad, 3-6 cm laiad. Õied 2-4-kaupa lehtede kaenlas, ei lõhna. Õiekate valge, 1,5-2 cm pikk, 2-6 mm lai, ruljas. Mari kerajas, sinakasmust. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene, sagedam Lääne-Eestis, mujal paiguti. Ilutaimena aedades. Õitseb juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

275 Õied hele- kuni tumekollased
  Symphytum officinale L. - harilik varemerohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

275 Õied pole kollased 276
276 Õied varte tippudes nuttidena 277
276 Õied pole nuttidena 278
277 Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad
  Jasione montana L. - harilik sininukk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, rootsutud, kuni 0,5 cm laiad. Varre ülaosa lehtedeta. Õied väikesed, sinised, tihedates kerajates tipmistes nuttides. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes hõredates männikutes, liivikuil, kinkudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

277 Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad
  Campanula glomerata L. - kerakellukas
  Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

278 Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar 279
278 Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar 280
279 Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
  Campanula patula L. - harilik kellukas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidimunajad või talbjad, rootsulised, õitseajal olemas. Ülemised lehed süstjad või lineaalsüstjad, rootsutud. Õied lillakassinised, sügavalt 5-hõlmalised. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

279 Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
  Campanula persicifolia L. - suureõiene kellukas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidisüstjad kuni talbjad, õitsemise ajaks enamasti kuivanud. Varrelehed lineaalsed või lineaalsüstjad, rootsuta. Õied suured, tipmised, 3-4 cm pikad, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

280 Krooni putkeosa kõverdunud
  Anchusa arvensis (L.) M. Bieb. - karukeel
  Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, hallikasrohelised, karekarvased, ebakorrapäraselt lainjashambulise servaga. Õied helesinised, putkeosa veidi kõverdunud. Iga õie alusel kandeleht. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivasel ja lubjavaesel pinnasel teede ääres ja põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

280 Krooni putkeosa sirge 281
281 Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga 282
281 Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
  Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred kandilised. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 7-10 mm läbimõõdus, ratasjad Õietupe alusel lidus karvad. Õietupp lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe tipmed kolmnurksed. Alumised viljaraod tupest kuni kaks korda pikemad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

282 Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad
  Symphytum officinale L. - harilik varemerohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

282 Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad
  Anchusa officinalis L. - harilik imikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karekarvased, rohelised. Paljuvarreline rohkeõieliste keerisõisikutega taim. Õied sametjad, lillad, õieputk sirge.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades kasvukohtades, teede ja põldude ääres. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

283 Õied tume- kuni helekollased 284
283 Õied pole kollased 286
284 Kroonlehti 5 285
284 Kroonlehti 4
  Erysimum cheiranthoides L. - põld-harakalatv
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, terveservalised või harvade hammastega, 3-haruliste karvakeste tõttu karedad. Õied kollased, kroonlehed kuni 5 mm pikad, õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad. Kõdrad raost 2-3 korda pikemad, hoiavad rõhtsalt. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel ja aedades tavaline umbrohi, prahipaikades, teeservadel. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

285 Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged
  Ranunculus lingua L. - suur tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed lineaalsed, ülemised rootsutud, alumised rootsulised. Õied suured, 3-4 cm läbimõõdus, seest läikivad. Tupp- ja kroonlehti 5. Kõrgus kuni 100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalas vees, kallastel, üleujutatavatel niitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

285 Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad
  Ranunculus flammula L. - sootulikas
  Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev või lamav. Alumised lehed rootsulised, piklikelliptilised kuni süstjad, ülemised kitsad, peaaegu rootsutud. Õied kollased, 1-1,5 cm läbimõõdus, seest läikivad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes, kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

286 Õied sinised kuni roosad
  Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

286 Õied valged 287
287 Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline
  Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv
  Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, tipmine hõlm sageli teistest suurem või kõik lehed peaaegu terve servaga. Õied väikesed, valged, neljatised. Kõdrake lame, kolmnurkne, sämpunud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini.
287 Vili pole kolmnurkne
  Thlaspi arvense L. - põld-litterhein
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed alusel kõrvakestega, hõredalt hambulise servaga. Õied valged, väikesed, neljatised, algul tihedas kobaras. Viljaraod eemalehoiduvad, kõdrakesed peaaegu ümarad, tipul sügavalt pügaldunud, ümbritsetud laia tiivaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage umbrohi aedades, põldudel, teeäärtel. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)